Kiiremini kui brauser!
37 suhted: Alatskivi mõis, Äksi kihelkond, Elistvere mõis, Gustav Adolf von Rosenkampff, Heinrich von Hagemeister, Kaarepere mõis, Karjamõis, Kärksi, Leonhard von Stryk, Nolcken, Peterburi, Rüütlimõis, Riesenkampff, Rosen (punane), Saksa keel, Salanõunik, Tabivere mõis, Tartu, Tartumaa, Ungern-Sternberg, 1790, 1796, 1798, 18. sajand Eestis, 1802, 1803, 1818, 1821, 1825, 1831, 1835, 1854, 1858, 1870, 1874, 1919, 1919. aasta maareform.
Alatskivi mõis
Alatskivi mõisa peahoone Alatskivi mõis (saksa keeles Allatzkiwwi, varem Alt-Allatzkiwwi) oli rüütlimõis Tartumaal Kodavere kihelkonnas.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Alatskivi mõis · Näe rohkem »
Äksi kihelkond
Äksi kirik Äksi kihelkond (lühend Äks; saksa keeles Kirchspiel Ecks) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Äksi kihelkond · Näe rohkem »
Elistvere mõis
Elistvere mõis (saksa keeles Ellistfer) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Elistvere mõis · Näe rohkem »
Gustav Adolf von Rosenkampff
Vabahärra Gustav Adolf von Rosenkampff (vene Густав Андреевич Розенкампф; vkj 26. detsember 1763 / 6. jaanuar 1764 Kaarepere, Palamuse kihelkond – vkj 16. / 28. aprill 1832 Peterburi) oli baltisakslasest Venemaa riigitegelane, jurist ja literaat.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Gustav Adolf von Rosenkampff · Näe rohkem »
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »
Kaarepere mõis
Kaarepere mõis (saksa keeles Kersel, varem Waltershof) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Kaarepere mõis · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kärksi
Kärksi on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Kärksi · Näe rohkem »
Leonhard von Stryk
Leonhard Gottlieb Karl von Stryk (vene keeles Л. В. фон Штрик) (3. veebruar (vkj) 1834 Liivimaa – elas 1882. aastast Dresdenis) oli baltisaksa päritolu ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Leonhard von Stryk · Näe rohkem »
Nolcken
Nolcken, varem ka Nolleken ja Nolcke (vene keeles Нолькен) on Alam-Saksimaalt Hoya krahvkonnast pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Nolcken · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Peterburi · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riesenkampff
Riesenkampff, hiljem Rosenkampff, ka Riesenkampff gen.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Riesenkampff · Näe rohkem »
Rosen (punane)
Roseni suguvõsa aadlivapp Rosen on Eestimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Rosen (punane) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Saksa keel · Näe rohkem »
Salanõunik
lõkmetega (foto tehtud enne 1913) Salanõunik (vene keeles тайный советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse III klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee kindralleitnandi ja mereväe viitseadmirali auastmega.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Salanõunik · Näe rohkem »
Tabivere mõis
Tabivere mõis, ka Voldi mõis (saksa keeles Tabbifer) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Tabivere mõis · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Tartu · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Tartumaa · Näe rohkem »
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja Ungern-Sternberg · Näe rohkem »
1790
1790.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja 1790 · Näe rohkem »
1796
1796.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja 1796 · Näe rohkem »
1798
1798.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja 1798 · Näe rohkem »
18. sajand Eestis
18.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »
1802
1802.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja 1802 · Näe rohkem »
1803
1803.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja 1803 · Näe rohkem »
1818
1818.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja 1818 · Näe rohkem »
1821
1821.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja 1821 · Näe rohkem »
1825
1825.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja 1825 · Näe rohkem »
1831
1831.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja 1831 · Näe rohkem »
1835
1835.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja 1835 · Näe rohkem »
1854
1854.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja 1854 · Näe rohkem »
1858
1858.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja 1858 · Näe rohkem »
1870
1870.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja 1870 · Näe rohkem »
1874
1874.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja 1874 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja 1919 · Näe rohkem »
1919. aasta maareform
1919.
Uus!!: Mäe mõis (Äksi) ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »
