Sisukord
38 suhted: Äraspidimunajas leht, Õis, Bronhiaalastma, Bronhiit, Droog, Eeterlikud õlid, Emakas (botaanika), Juur, Kaheidulehelised, Katteseemnetaimed, Köha, Kesk-Euroopa, Kobar, Kroonlehed, Kupar, Lehekodarik, Leht, Mürgistus, Meelemürk, Oalaadsed, Puisniit, Rohttaimed, Salitsüülhape, Saponiinid, Süstjas leht, Seeme, Siber, Skandinaavia, Suurbritannia, Taimed, Türgi, Tolmukas, Tupplehed, Vahelduv leheseis, Vahulill, Vahulillelised, Vars, Vili.
Äraspidimunajas leht
Harilikul kukerpuul on äraspidimunajad lehed Äraspidimunajas leht või leheke on leht või leheke, mille laba kõige laiem koht on keskkohast lehe või lehekese tipu poole.
Vaata Mõru vahulill ja Äraspidimunajas leht
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Vaata Mõru vahulill ja Õis
Bronhiaalastma
Bronhiaalastma ehk kopsuastma ehk astma (ka hingeldustõbi) on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mille korral tekib mitmesuguste ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine (düspnoe).
Vaata Mõru vahulill ja Bronhiaalastma
Bronhiit
Pilt A – inimese kopsude ja kopsutorude asukoht, pilt B – kopsutoru, pilt C – kopsutoru bronhiidi ajal Bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik.
Vaata Mõru vahulill ja Bronhiit
Droog
Droog on mitmes sellises teaduses nagu farmaatsia, farmakognoosia, meditsiin jt kasutatav mõiste, millel on igale teadusharule vastav tähendus.
Vaata Mõru vahulill ja Droog
Eeterlikud õlid
Eeterlikud õlid on taimedes esinevad õlikad (hüdrofoobsed) vedelikud, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8–15 süsiniku aatomit:...C8...C15...
Vaata Mõru vahulill ja Eeterlikud õlid
Emakas (botaanika)
Sinilille emakas Emakas (pistillum) on õistaimedel õie keskne emassugurakke sisaldav organ, milles arenevad seemnealgmed.
Vaata Mõru vahulill ja Emakas (botaanika)
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Vaata Mõru vahulill ja Juur
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Mõru vahulill ja Kaheidulehelised
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Mõru vahulill ja Katteseemnetaimed
Köha
Läkaköhaga köhiv poiss Köha ehk köhimine (ladina keeles tussis) on inimesel ja paljudel teistel selgroogsetel (köhaärritaja poolt köharefleksi vahendusel esile kutsutud) hingeõhu plahvatuslik väljatõukamine, mille juures häälepilu avaneb.
Vaata Mõru vahulill ja Köha
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Mõru vahulill ja Kesk-Euroopa
Kobar
Kobar (racemus) on pika peatelje ja lühikeste õieraagudega püstine või rippuv õisik.
Vaata Mõru vahulill ja Kobar
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Vaata Mõru vahulill ja Kroonlehed
Kupar
Unimaguna (''Papaver somniferum'') kerajas kupar, millest saadakse ka narkootilist ainet oopiumit Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe.
Vaata Mõru vahulill ja Kupar
Lehekodarik
Võilillel on lehekodarik. Lehekodarik ehk kodarik on varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogumik.
Vaata Mõru vahulill ja Lehekodarik
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Mõru vahulill ja Leht
Mürgistus
Mürgistus Mürgistus ehk mürgitus on mürgistumine ja mürgistatud-olek, mis on mürgi toimel tekkinud haiguslik seisund.
Vaata Mõru vahulill ja Mürgistus
Meelemürk
Meelemürk ehk mõnuaine ehk lõbuaine on aine, mille manustamine põhjustab inimese vaimses seisundis muutusi.
Vaata Mõru vahulill ja Meelemürk
Oalaadsed
Oalaadsed (Fabales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Vaata Mõru vahulill ja Oalaadsed
Puisniit
Laelatu puisniitPuisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.
Vaata Mõru vahulill ja Puisniit
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Vaata Mõru vahulill ja Rohttaimed
Salitsüülhape
Salitsüülhape ehk 2-hüdroksübensoehape ehk 2-hüdroksübenseenkarboksüülhape on orgaaniliste hapete (hüdroksübensoehapete) hulka kuuluv orgaaniline ühend, ortomeer.
Vaata Mõru vahulill ja Salitsüülhape
Saponiinid
Saponiinid on taimse päritoluga glükosiidse olemusega seebitaoliste pindaktiivsete ainete rühm, mille struktuur võib olla kas steroidne või triterpenoidne.
Vaata Mõru vahulill ja Saponiinid
Süstjas leht
pisi Süstjas leht on leht, mille laba aheneb tipu ja aluse suunas, kusjuures lehelaba kõige laiem koht on selle keskosas ja lehelaba laius moodustab kuni kolmandiku selle pikkusest.
Vaata Mõru vahulill ja Süstjas leht
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Mõru vahulill ja Seeme
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Vaata Mõru vahulill ja Siber
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Mõru vahulill ja Skandinaavia
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Mõru vahulill ja Suurbritannia
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Mõru vahulill ja Taimed
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Vaata Mõru vahulill ja Türgi
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Vaata Mõru vahulill ja Tolmukas
Tupplehed
Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.
Vaata Mõru vahulill ja Tupplehed
Vahelduv leheseis
Vahelduv leheseis ehk spiraalne leheseis on leheseis, mille korral lehed kinnituvad võrsele eri kõrgusel üksikult.
Vaata Mõru vahulill ja Vahelduv leheseis
Vahulill
Vahulill (Polygala L.) on taimede perekond vahulilleliste sugukonnas.
Vaata Mõru vahulill ja Vahulill
Vahulillelised
Vahulillelised (Polygalaceae) on kaheiduleheliste taimede sugukond.
Vaata Mõru vahulill ja Vahulillelised
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Vaata Mõru vahulill ja Vars
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Vaata Mõru vahulill ja Vili
Tuntud ka kui Polygala amarella.