Sisukord
38 suhted: Allegooria, Arhetüüp, Bronisław Malinowski, Etnograafia, Etnoloogia, Filosoof, Heeros, Hermeneutika, Inimene, Jumal, Kalevipoeg, Kreeka keel, Kultuur, Kultuuriantropoloogia, Loomismüüdid, Maailm (filosoofia), Maailmapilt, Müüdilisus, Müteem, Mütoloogia, Mütoloogiad, Mõiste, Muinasjutt, Muistend, Nibelungide laul, Odysseus, Olemine, Pärimus, Piibel, Rahvajutt, Reinkarnatsioon, Roland Barthes, Tõnu Luik, Teadus, Trikster, Usk, Uskumus, Vanakreeka mütoloogia.
- Müüdid
- Mütoloogia
Allegooria
Üks Euroopa kunsti tuntumatest allegooriatest on Albrecht Düreri "Melencolia I" (1514), mis kujutab melanhooliat ehk raskemeelsust Boriss Kustodijevi maal "Bolševik" (1920) on allegooria 1917. aastal Venemaal võimule tulnud bolševikest kui üle rahvamasside kõrguvast avangardist Allegooria (kreeka keeles allegorein 'rääkima piltlikult, ülekantud tähenduses') on abstraktse mõiste kujutamine kellegi või millegi konkreetsena, näiteks isikustamise ehk personifikatsiooni kaudu, samuti sellisel võttel põhinev kirjandus- või kunstiteos.
Vaata Müüt ja Allegooria
Arhetüüp
Arhetüüp (.
Vaata Müüt ja Arhetüüp
Bronisław Malinowski
Bronisław Kasper Malinowski (7. aprill 1884 Kraków – 16. mai 1942 New Haven, USA) oli poola sotsiaalantropoloog.
Vaata Müüt ja Bronisław Malinowski
Etnograafia
Etnograafia on humanitaar- ja sotsiaalteaduslik termin, millel on tulenevalt erinevast ajaloolisest kasutusest eri teadustraditsioonides (Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika) kaks sisu poolest selgelt eristuvat tähendust: rahvateadus (teadusdistsipliin) ja kultuurikirjeldus (metodoloogia).
Vaata Müüt ja Etnograafia
Etnoloogia
Etnoloogia (varem ka rahvateadus ja etnograafia; kreekakeelsest sõnast ἔθνος ethnos 'rahvas') on teadusdistsipliin, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega.
Vaata Müüt ja Etnoloogia
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Vaata Müüt ja Filosoof
Heeros
Heeros oli vanakreeka mütoloogias Olümpose panteoni jumala ja inimese suhtest sündinud pooljumal.
Vaata Müüt ja Heeros
Hermeneutika
Hermeneutika (kreeka sõnast hermeneutikē.
Vaata Müüt ja Hermeneutika
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Müüt ja Inimene
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Müüt ja Jumal
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Vaata Müüt ja Kalevipoeg
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Müüt ja Kreeka keel
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Vaata Müüt ja Kultuur
Kultuuriantropoloogia
Kultuuriantropoloogia (ka: sotsiaalantropoloogia, sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia) on humanitaar- või sotsiaalteaduste hulka arvatav teadusharu, mis uurib inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid ja nende arengut, käitumist, õigust, poliitikat, ideoloogiat, religiooni, uskumusi, tarbimist, tootmist, sotsialiseerumist, perekonda, sugupoolte probleeme ning teisi kultuuriavaldusi kultuuriajaloolises aspektis.
Vaata Müüt ja Kultuuriantropoloogia
Loomismüüdid
Loomismüüdid ehk tekkemüüdid on pärimuslikud lood objektide ja nähtuste tekkimise kohta.
Vaata Müüt ja Loomismüüdid
Maailm (filosoofia)
Maailm on filosoofias mitmetähenduslik mõiste.
Vaata Müüt ja Maailm (filosoofia)
Maailmapilt
Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ennast ümbritsevat maailma ja näeb tegelikkust.
Vaata Müüt ja Maailmapilt
Müüdilisus
Müüdilisus ja müütilisus on paralleelsed mõisted, mis spetsiifiliste tähenduste rõhutamiseks eristatud.
Vaata Müüt ja Müüdilisus
Müteem
Müteem on müüdi vähim iseseisev muutumatu tähenduslik koostiselement.
Vaata Müüt ja Müteem
Mütoloogia
Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum.
Vaata Müüt ja Mütoloogia
Mütoloogiad
Barthesi kahe tasandiga tähistamisprotsessi ehk semioosi mudel "Mütoloogiad" on Roland Barthesi 1957.
Vaata Müüt ja Mütoloogiad
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Vaata Müüt ja Mõiste
Muinasjutt
Muinasjutt on rahvajutu üks peamisi liike ehk žanreid.
Vaata Müüt ja Muinasjutt
Muistend
Muistend on teatud liiki rahvajutt.
Vaata Müüt ja Muistend
Nibelungide laul
"Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest.
Vaata Müüt ja Nibelungide laul
Odysseus
Odysseus ja sireenid. Atika punasefiguuriline ''stamnos'', umbes 480-470 eKr (Briti Muuseum) Odysseus (vanakreeka keeles Ὀδυσσεύς, ladina keeles Ulysses või Ulixes, eesti keeles on kasutatud ka nimekuju Odüsseus) on tegelane vanakreeka mütoloogias ja Homerose eeposes "Odüsseia", legendaarne kangelane Trooja sõjas.
Vaata Müüt ja Odysseus
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Vaata Müüt ja Olemine
Pärimus
Pärimus ehk suuline pärimus on lugude, teadmiste, oskuste, kommete ja muude kultuurinähtuste omandamine, hoidmine ja edasiandmine suuliselt, ilma kirjasüsteemita.
Vaata Müüt ja Pärimus
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Vaata Müüt ja Piibel
Rahvajutt
Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, üks rahvaluule põhiliikidest.
Vaata Müüt ja Rahvajutt
Reinkarnatsioon
Reinkarnatsioon on filosoofiline või religioosne kontseptsioon teatud mittefüüsilisest algest, mis elusolendi bioloogilise surma järel hakkab elama uut elu teistsuguses füüsilises vormis või kehas.
Vaata Müüt ja Reinkarnatsioon
Roland Barthes
Roland Gérard Barthes (12. november 1915 – 25. märts 1980) oli prantsuse kirjanduskriitik, kirjandus- ja sotsiaalteoreetik ning semiootik.
Vaata Müüt ja Roland Barthes
Tõnu Luik
Tõnu Luik Tõnu Luik (1. mai 1941 Tallinn – 22. veebruar 2019 Pärnu) oli eesti filosoof, kauane Tartu Ülikooli õppejõud, antiikfilosoofia ja Martin Heideggeri ning Georg Wilhelm Friedrich Hegeli põhjalik tundja.
Vaata Müüt ja Tõnu Luik
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Müüt ja Teadus
Trikster
Trikster (inglise keeles trickster 'vembumees') on müütiline tegelaskuju, kes teeb tempe, kavaldab, rikub häid kombeid, petab ja saab ise petta, leiutab uusi asju ja võtab osa kultuuri või kogu maailma loomisest.
Vaata Müüt ja Trikster
Usk
Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.
Vaata Müüt ja Usk
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Vaata Müüt ja Uskumus
Vanakreeka mütoloogia
Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia.
Vaata Müüt ja Vanakreeka mütoloogia
Vaata ka
Müüdid
- Müüt