Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Müüt

Index Müüt

Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab pärimusliku kultuuri teadmiste ja kogemuste põhjal kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.

Sisukord

  1. 38 suhted: Allegooria, Arhetüüp, Bronisław Malinowski, Etnograafia, Etnoloogia, Filosoof, Heeros, Hermeneutika, Inimene, Jumal, Kalevipoeg, Kreeka keel, Kultuur, Kultuuriantropoloogia, Loomismüüdid, Maailm (filosoofia), Maailmapilt, Müüdilisus, Müteem, Mütoloogia, Mütoloogiad, Mõiste, Muinasjutt, Muistend, Nibelungide laul, Odysseus, Olemine, Pärimus, Piibel, Rahvajutt, Reinkarnatsioon, Roland Barthes, Tõnu Luik, Teadus, Trikster, Usk, Uskumus, Vanakreeka mütoloogia.

  2. Müüdid
  3. Mütoloogia

Allegooria

Üks Euroopa kunsti tuntumatest allegooriatest on Albrecht Düreri "Melencolia I" (1514), mis kujutab melanhooliat ehk raskemeelsust Boriss Kustodijevi maal "Bolševik" (1920) on allegooria 1917. aastal Venemaal võimule tulnud bolševikest kui üle rahvamasside kõrguvast avangardist Allegooria (kreeka keeles allegorein 'rääkima piltlikult, ülekantud tähenduses') on abstraktse mõiste kujutamine kellegi või millegi konkreetsena, näiteks isikustamise ehk personifikatsiooni kaudu, samuti sellisel võttel põhinev kirjandus- või kunstiteos.

Vaata Müüt ja Allegooria

Arhetüüp

Arhetüüp (.

Vaata Müüt ja Arhetüüp

Bronisław Malinowski

Bronisław Kasper Malinowski (7. aprill 1884 Kraków – 16. mai 1942 New Haven, USA) oli poola sotsiaalantropoloog.

Vaata Müüt ja Bronisław Malinowski

Etnograafia

Etnograafia on humanitaar- ja sotsiaalteaduslik termin, millel on tulenevalt erinevast ajaloolisest kasutusest eri teadustraditsioonides (Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika) kaks sisu poolest selgelt eristuvat tähendust: rahvateadus (teadusdistsipliin) ja kultuurikirjeldus (metodoloogia).

Vaata Müüt ja Etnograafia

Etnoloogia

Etnoloogia (varem ka rahvateadus ja etnograafia; kreekakeelsest sõnast ἔθνος ethnos 'rahvas') on teadusdistsipliin, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega.

Vaata Müüt ja Etnoloogia

Filosoof

Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.

Vaata Müüt ja Filosoof

Heeros

Heeros oli vanakreeka mütoloogias Olümpose panteoni jumala ja inimese suhtest sündinud pooljumal.

Vaata Müüt ja Heeros

Hermeneutika

Hermeneutika (kreeka sõnast hermeneutikē.

Vaata Müüt ja Hermeneutika

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Vaata Müüt ja Inimene

Jumal

Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).

Vaata Müüt ja Jumal

Kalevipoeg

"Kalevipoeg" on 19.

Vaata Müüt ja Kalevipoeg

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Vaata Müüt ja Kreeka keel

Kultuur

Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.

Vaata Müüt ja Kultuur

Kultuuriantropoloogia

Kultuuriantropoloogia (ka: sotsiaalantropoloogia, sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia) on humanitaar- või sotsiaalteaduste hulka arvatav teadusharu, mis uurib inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid ja nende arengut, käitumist, õigust, poliitikat, ideoloogiat, religiooni, uskumusi, tarbimist, tootmist, sotsialiseerumist, perekonda, sugupoolte probleeme ning teisi kultuuriavaldusi kultuuriajaloolises aspektis.

Vaata Müüt ja Kultuuriantropoloogia

Loomismüüdid

Loomismüüdid ehk tekkemüüdid on pärimuslikud lood objektide ja nähtuste tekkimise kohta.

Vaata Müüt ja Loomismüüdid

Maailm (filosoofia)

Maailm on filosoofias mitmetähenduslik mõiste.

Vaata Müüt ja Maailm (filosoofia)

Maailmapilt

Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ennast ümbritsevat maailma ja näeb tegelikkust.

Vaata Müüt ja Maailmapilt

Müüdilisus

Müüdilisus ja müütilisus on paralleelsed mõisted, mis spetsiifiliste tähenduste rõhutamiseks eristatud.

Vaata Müüt ja Müüdilisus

Müteem

Müteem on müüdi vähim iseseisev muutumatu tähenduslik koostiselement.

Vaata Müüt ja Müteem

Mütoloogia

Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum.

Vaata Müüt ja Mütoloogia

Mütoloogiad

Barthesi kahe tasandiga tähistamisprotsessi ehk semioosi mudel "Mütoloogiad" on Roland Barthesi 1957.

Vaata Müüt ja Mütoloogiad

Mõiste

abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.

Vaata Müüt ja Mõiste

Muinasjutt

Muinasjutt on rahvajutu üks peamisi liike ehk žanreid.

Vaata Müüt ja Muinasjutt

Muistend

Muistend on teatud liiki rahvajutt.

Vaata Müüt ja Muistend

Nibelungide laul

"Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest.

Vaata Müüt ja Nibelungide laul

Odysseus

Odysseus ja sireenid. Atika punasefiguuriline ''stamnos'', umbes 480-470 eKr (Briti Muuseum) Odysseus (vanakreeka keeles Ὀδυσσεύς, ladina keeles Ulysses või Ulixes, eesti keeles on kasutatud ka nimekuju Odüsseus) on tegelane vanakreeka mütoloogias ja Homerose eeposes "Odüsseia", legendaarne kangelane Trooja sõjas.

Vaata Müüt ja Odysseus

Olemine

Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.

Vaata Müüt ja Olemine

Pärimus

Pärimus ehk suuline pärimus on lugude, teadmiste, oskuste, kommete ja muude kultuurinähtuste omandamine, hoidmine ja edasiandmine suuliselt, ilma kirjasüsteemita.

Vaata Müüt ja Pärimus

Piibel

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.

Vaata Müüt ja Piibel

Rahvajutt

Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, üks rahvaluule põhiliikidest.

Vaata Müüt ja Rahvajutt

Reinkarnatsioon

Reinkarnatsioon on filosoofiline või religioosne kontseptsioon teatud mittefüüsilisest algest, mis elusolendi bioloogilise surma järel hakkab elama uut elu teistsuguses füüsilises vormis või kehas.

Vaata Müüt ja Reinkarnatsioon

Roland Barthes

Roland Gérard Barthes (12. november 1915 – 25. märts 1980) oli prantsuse kirjanduskriitik, kirjandus- ja sotsiaalteoreetik ning semiootik.

Vaata Müüt ja Roland Barthes

Tõnu Luik

Tõnu Luik Tõnu Luik (1. mai 1941 Tallinn – 22. veebruar 2019 Pärnu) oli eesti filosoof, kauane Tartu Ülikooli õppejõud, antiikfilosoofia ja Martin Heideggeri ning Georg Wilhelm Friedrich Hegeli põhjalik tundja.

Vaata Müüt ja Tõnu Luik

Teadus

Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Vaata Müüt ja Teadus

Trikster

Trikster (inglise keeles trickster 'vembumees') on müütiline tegelaskuju, kes teeb tempe, kavaldab, rikub häid kombeid, petab ja saab ise petta, leiutab uusi asju ja võtab osa kultuuri või kogu maailma loomisest.

Vaata Müüt ja Trikster

Usk

Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.

Vaata Müüt ja Usk

Uskumus

Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.

Vaata Müüt ja Uskumus

Vanakreeka mütoloogia

Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia.

Vaata Müüt ja Vanakreeka mütoloogia

Vaata ka

Müüdid

Mütoloogia