Sisukord
187 suhted: Ader, Alevipoeg, Alex Milits, Alutaguse kihelkond, Amandus Adamson, Arst, August Annist, August Roosileht, Ülemiste järv, Äike, Ärkamisaeg, Õpetatud Eesti Selts, Cornelius Hasselblatt, Edward von Lõngus, Eepika, Eesti, Eesti Instituut, Eesti keel, Eesti kirjandus, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahvusringhääling, Emajõgi, Endla järv, Enn Vetemaa, Esperanto, Eugen Kapp, Faabula, Felix Oinas, Friedebert Tuglas, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Georg Julius von Schultz, Glehni park, Gustav Suits, Hando Mugasto, Harjumaa, Härjapõlvlane, Hõbe, Hõbevalge (etnograafia), Heebrea keel, Hiid, Hiiglaneitsi, Hiiglatark, Hindi keel, Hunt, Ilmaneitsi, Ilmarinen, Ilmjärv (Nava), Inglise keel, Initsiaal, ... Laienda indeks (137 rohkem) »
- Eesti mütoloogia
Ader
Adraga põllu kündmine Ader on tööriist põllu kündmiseks.
Vaata Kalevipoeg ja Ader
Alevipoeg
Alevipoeg on Kalevipoja sõber ja võitluskaaslane Eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Alevipoeg
Alex Milits
Alex Milits (19. jaanuar 1932 Pankjavitsa vald – 11. juuni 2012 Rootsi) oli eesti ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija.
Vaata Kalevipoeg ja Alex Milits
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Vaata Kalevipoeg ja Alutaguse kihelkond
Amandus Adamson
Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Uuga-Rätsepa talu, Pakri poolsaar – 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti skulptor, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid.
Vaata Kalevipoeg ja Amandus Adamson
Arst
Arst (ka doktor; vanemas kõnekeeles tohter) on tänapäeval spetsiifilise akadeemilise haridusega spetsialist (Eestis tervishoiutöötaja), kelle tegevus on suunatud tervise edendamisele ja taastamisele ning haiguste diagnoosimisele ja ravile.
Vaata Kalevipoeg ja Arst
August Annist
Ülo Tedre, August Annist ning Matti Kuusi Helsingis 1965. aastal August Annist (aastani 1936 August Anni; 28. jaanuar 1899 Võisiku vald – 6. aprill 1972 Tallinn) oli eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane ning kirjanik ja tõlkija.
Vaata Kalevipoeg ja August Annist
August Roosileht
August Roosileht (14. veebruar (vkj)/ 26. veebruar 1887 Vajangu vald, Järva-Jaani kihelkond, Järvamaa – 12. august 1941 Paide) oli eesti graafik.
Vaata Kalevipoeg ja August Roosileht
Ülemiste järv
Ülemiste järv 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas.
Vaata Kalevipoeg ja Ülemiste järv
Äike
Äike Oradea linna kohal Kumaril Elektriline sädelahendus Äike on kompleksne õhuelektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt kõrgele tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ning koosneb mitmest komponendist, nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (nähtav sädelahendus valgussähvatusena) ja müristamine (kuuldav kaasnev heli) jne, moodustades äikeserinde.
Vaata Kalevipoeg ja Äike
Ärkamisaeg
Ärkamisaeg (ka rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine, rahvuslik liikumine) oli 19.
Vaata Kalevipoeg ja Ärkamisaeg
Õpetatud Eesti Selts
Õpetatud Eesti Selts (lühend ÕES; saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG) on vanim Eesti teadusselts.
Vaata Kalevipoeg ja Õpetatud Eesti Selts
Cornelius Hasselblatt
Cornelius Hasselblatt oma raamatutega, 2016 Cornelius Theodor Hasselblatt (sündinud 17. augustil 1960 Hildesheimis) on Hollandis elav estofiil, eesti kirjanduse tõlkija ning fennougrist.
Vaata Kalevipoeg ja Cornelius Hasselblatt
Edward von Lõngus
Edward von Lõnguse teos "Kannahabe ja nõiakütt" Edward von Lõngus (pseudonüüm; lühendi ja allkirjana EvL) on üks Eesti tuntumaid tänavakunstnikke.
Vaata Kalevipoeg ja Edward von Lõngus
Eepika
Eepika (kreeka sõnast epos) on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist.
Vaata Kalevipoeg ja Eepika
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Kalevipoeg ja Eesti
Eesti Instituut
Eesti Instituut on Eesti kohta infot levitav mittetulundusühing, mis rajati kodanikualgatusena 1980.
Vaata Kalevipoeg ja Eesti Instituut
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Kalevipoeg ja Eesti keel
Eesti kirjandus
Eesti kirjandus on eesti keeles või Eestis kirjutatud kirjandus.
Vaata Kalevipoeg ja Eesti kirjandus
Eesti Kunstimuuseum
Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919.
Vaata Kalevipoeg ja Eesti Kunstimuuseum
Eesti Rahvusringhääling
Eesti Rahvusringhääling (lühend ERR) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis loodi vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele 1. juunil 2007 Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamisel.
Vaata Kalevipoeg ja Eesti Rahvusringhääling
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Vaata Kalevipoeg ja Emajõgi
Endla järv
Endla järv on järv Jõgevamaal Jõgeva vallas Kärde külas.
Vaata Kalevipoeg ja Endla järv
Enn Vetemaa
Enn Vetemaa (20. juuni 1936 Tallinn – 28. märts 2017 Tallinn) oli eesti kirjanik ja helilooja.
Vaata Kalevipoeg ja Enn Vetemaa
Esperanto
Esperanto ehk esperanto keel on populaarseim rahvusvaheline abikeel (plaankeel).
Vaata Kalevipoeg ja Esperanto
Eugen Kapp
Eugen Kapp (26. mai 1908 Astrahan – 29. oktoober 1996 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog.
Vaata Kalevipoeg ja Eugen Kapp
Faabula
Faabula on eepilise või dramaatilise teose sündmustik ajalises ja põhjuslikus järgnevuses.
Vaata Kalevipoeg ja Faabula
Felix Oinas
Felix Oinas (laua otsas paremal) Helsingis 1962. aastal Felix Johannes Oinas (6. märts 1911 Tartu – 25. september 2004 Bloomington, Indiana) oli eesti folklorist ja keeleteadlane.
Vaata Kalevipoeg ja Felix Oinas
Friedebert Tuglas
Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson; vkj 18. veebruar / ukj 2. märts 1886 Ahja, Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) – 15. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).
Vaata Kalevipoeg ja Friedebert Tuglas
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.
Vaata Kalevipoeg ja Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Robert Faehlmann
Friedrich Robert Faehlmann (Eduard Hau, 1839) Friedrich Robert Faehlmann (August Georg Wilhelm Pezold, 1832) Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember (vkj 20. detsember) 1798 Ao mõis – 22. aprill (vkj 10. aprill) 1850 Tartu) oli Eesti kirjamees ja arst.
Vaata Kalevipoeg ja Friedrich Robert Faehlmann
Georg Julius von Schultz
Georg Julius von Schultz Georg Julius von Schultz Georg Julius von Schultz (tuntud ka Schultz-Bertrami nime all tema pseudonüümi Dr. Bertram järgi; 22. september/4. oktoober 1808 Tallinn – 4. mai 1875 Viin) oli baltisaksa arst, kirjanik, publitsist, folklorist ja silmapaistev estofiil.
Vaata Kalevipoeg ja Georg Julius von Schultz
Glehni park
Glehni palmimaja Kalevipoeg Kalevipoeg. Foto: Jaan Kristin Krokodill Glehni park on park Tallinnas Nõmmel Tähetorni tänava ja Mustamäe nõlva vahelisel alal.
Vaata Kalevipoeg ja Glehni park
Gustav Suits
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 Kurista – 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane.
Vaata Kalevipoeg ja Gustav Suits
Hando Mugasto
"Lehmakauplejad" on Mugasto litograafiline teos aastast 1932 Hando Mugasto (sündinud Heinrich-Voldemar Monstrum (Munstrum); 18. jaanuar 1907 Rakvere – 11. juuni 1937 Tartu) oli eesti graafik.
Vaata Kalevipoeg ja Hando Mugasto
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Kalevipoeg ja Harjumaa
Härjapõlvlane
Härjapõlvlane on väikest kasvu üleloomulik olend paljude rahvaste mütoloogias.
Vaata Kalevipoeg ja Härjapõlvlane
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Vaata Kalevipoeg ja Hõbe
Hõbevalge (etnograafia)
Hõbevalge on hõberaha või hõbeehte kraapimisel saadud puru.
Vaata Kalevipoeg ja Hõbevalge (etnograafia)
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Vaata Kalevipoeg ja Heebrea keel
Hiid
Hiid (ka hiiglane, vägimees, vägilane, gigant) on paljude rahvaste mütoloogiast tuntud inimesekujuline, kuid inimesest oluliselt suurem mütoloogiline olend, kes on üleinimliku jõuga, sageli äkilise loomuga ja inimvaenulik ning enamasti mitte väga intelligentne.
Vaata Kalevipoeg ja Hiid
Hiiglaneitsi
Hiiglaneitsi, ka Hiiglatütar on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Hiiglaneitsi
Hiiglatark
Hiiglatark, ka Hiiglataat on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Hiiglatark
Hindi keel
Hindi keele leviala Hindi keel on peamiselt India kesk- ja põhjaosas räägitav indoeuroopa keelkonna indoiraani harusse kuuluv india keel.
Vaata Kalevipoeg ja Hindi keel
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Vaata Kalevipoeg ja Hunt
Ilmaneitsi
Ilmaneitsi on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Ilmaneitsi
Ilmarinen
Ilmarineni kuju Helsingis Akseli Gallen-Kallela õlimaal "Sampo tagumine" (1893) Sepp Ilmarinen on Soome mütoloogias imesepp, taeva looja ja meeshing.
Vaata Kalevipoeg ja Ilmarinen
Ilmjärv (Nava)
Ilmjärv on väike järv Jõgevamaal Jõgeva vallas Kaareperest 6 km kagu pool.
Vaata Kalevipoeg ja Ilmjärv (Nava)
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Kalevipoeg ja Inglise keel
Initsiaal
Initsiaal 'L' Initsiaal trükises Initsiaal (ladina keeles initialis 'algne, algus-') on sõna, lõigu, peatüki või pikema tekstiosa suur ilustatud algustäht raamatus, käsikirjas või mujal.
Vaata Kalevipoeg ja Initsiaal
Irmi, Armi ja Mustukene
Irmi, Armi ja Mustukene olid Kalevipoja ja tema vendade koerad rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Irmi, Armi ja Mustukene
Iru ämm
Iru ämm oli Iru mäel Pirita jõe lähedal seisnud piklik kivi, mida muiste austati.
Vaata Kalevipoeg ja Iru ämm
Iru mägi
Iru mägi on koht Tallinna ja Iru küla piiril Vana-Narva maantee ääres Pirita jõe kaldal.
Vaata Kalevipoeg ja Iru mägi
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Vaata Kalevipoeg ja Itaalia keel
Jalg (pikkusühik)
Jalg on SI-süsteemi väline mõõtühik, mis on võrdne umbes kolmandiku meetriga.
Vaata Kalevipoeg ja Jalg (pikkusühik)
Jänes
Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi. Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Vaata Kalevipoeg ja Jänes
Johan Lagos
Johan Lagos (ka Johann ja Lagus;Ants Viires (1990).. Looming 10, lk 1413–1414 13. november 1801 Tarvastu kihelkond – 8. september 1870 Nõo kihelkond) oli Eesti maamõõtja ning rahvaluule koguja ja ümbertöötaja.
Vaata Kalevipoeg ja Johan Lagos
Johannes Aavik
Johannes AavikJohannes Aavik (26. november (vkj) / 8. detsember 1880 Randvere küla, Laimjala vald, Saaremaa – 18. märts 1973 Stockholm) oli eesti keeleteadlane.
Vaata Kalevipoeg ja Johannes Aavik
Kaaren (mütoloogia)
Kaaren on müütiline rääkiv lind, keda on mainitud eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Kaaren (mütoloogia)
Kalevala
"Kalevala" on 19.
Vaata Kalevipoeg ja Kalevala
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Vaata Kalevipoeg ja Kalevipoeg
Kalevipoeg (Glehni park)
Glehni Kalevipoeg, 2009 Algne Glehni Kalevipoeg, foto aastatest 1908-1912 Kalevipoja säilinud tükid. Taamal 1990 taastatud koopia "Kalevipoeg" on skulptuur Glehni pargis Tallinnas Nõmmel, Glehni lossist veidi edela pool.
Vaata Kalevipoeg ja Kalevipoeg (Glehni park)
Kalevipoeg (täpsustus)
"Kalevipoeg" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud Eesti rahvuseepos.
Vaata Kalevipoeg ja Kalevipoeg (täpsustus)
Kalevipoeg (tegelane)
Kristjan Raua "Kalevipoeg põrgu väravas" (1935) Kalevipoeg on eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane.
Vaata Kalevipoeg ja Kalevipoeg (tegelane)
Kallaspapp
Kallaspapp oli kogenud kalur, kes kõrgelt kaldalt kalaparvi jälgis ja kalastamist juhtis.
Vaata Kalevipoeg ja Kallaspapp
Kammits
Kammits on väädist, nöörist või raudlülidest koosnev ese, mida vanasti kasutati karjatamisel selleks, et takistada hobust või veist ära jooksmast.
Vaata Kalevipoeg ja Kammits
Kääpa jõgi
Kääpa jõgi on jõgi Tartu- ja Jõgevamaal.
Vaata Kalevipoeg ja Kääpa jõgi
Kälimees
Kälimees on naise õemees.
Vaata Kalevipoeg ja Kälimees
Küünar
küünarvarre pikkus. Küünar on pikkusühik.
Vaata Kalevipoeg ja Küünar
Küüntest kübar
Küüntest kübar, ka küüntelaastust kübar on eesti rahvaluules maagiline ese, mis teeb selle kandja nähtamatuks või annab kandjale muid võimeid.
Vaata Kalevipoeg ja Küüntest kübar
Kündmine
Kündmine hõlmadraga Kündmine Saaremaal 1974. aastal. Konksader Kündmine ehk künd on mullaharimisviis, mille käigus pööratakse muld ümber.
Vaata Kalevipoeg ja Kündmine
Kihlad
Kihlad on eesti rahvapärimuses kingitused ja käsiraha, mille peig andis mõrsjale.
Vaata Kalevipoeg ja Kihlad
Kihulased
Kihulased (Simuliidae) on sääseliste alamseltsi kuuluv putukate sugukond.
Vaata Kalevipoeg ja Kihulased
Kikerpära soo
Kikerpära soo on müütiline koht rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Kikerpära soo
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Vaata Kalevipoeg ja Koiva jõgi
Kosjad
Kosjad olid nõusoleku saamine abieluks neiult ja neiu vanemailt.
Vaata Kalevipoeg ja Kosjad
Kotkad
Kotkad on suured röövlinnud, kes kõik kuuluvad pistrikuliste seltsi (Falconiformes) ja neist enamik haugaslaste (Accipitridae) sugukonda; see hõlmab mitu perekonda, kes ei pruugi olla üksteisega geneetiliselt lähedalt seotud.
Vaata Kalevipoeg ja Kotkad
Kristjan Raud
Kristjan Raud (22. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond – 19. mai 1943 Tallinn) oli eesti kunstnik.
Vaata Kalevipoeg ja Kristjan Raud
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Vaata Kalevipoeg ja Kuld
Kuldkelluke
Kuldkelluke on müütiline võlujõuga ese eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Kuldkelluke
Kungla kuningas
Kungla kuningas on müütiline tegelane eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Kungla kuningas
Kuopio linn
Vaade Kuopio kesklinnale Kuopio lennujaam Kuopio on linn Soomes Põhja-Savo maakonnas, Ida-Soome lääni suurim linn.
Vaata Kalevipoeg ja Kuopio linn
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Kalevipoeg ja Läänemaa
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Kalevipoeg ja Läti keel
Lüürika
Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes.
Vaata Kalevipoeg ja Lüürika
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Vaata Kalevipoeg ja Leedu keel
Lennuk (Kalevipoja laev)
Lennuk oli eesti rahvaluules laev, millel Kalevipoeg ja tema kaaskond purjetasid Lindanisest maailma otsa otsima.
Vaata Kalevipoeg ja Lennuk (Kalevipoja laev)
Liisuvõtmine
Liisuvõtmine (ka liisutõmbamine, liisuheitmine, liisk, loos) on kokkulepitud toiming mingi otsuse langetamiseks kellegi kasuks või kahjuks.
Vaata Kalevipoeg ja Liisuvõtmine
Linda
Linda on tegelane eeposest "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Linda
Lindanisa
Lindanisa on linn rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Lindanisa
Linnupete
Linnupete ehk käopete (mulgi murdes linnuiva, võru murdes tsirgujüvä Eesti murrete sõnaraamat) on kerge varahommikune eine.
Vaata Kalevipoeg ja Linnupete
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Vaata Kalevipoeg ja Mari
Mõdu
Konstantin Makovski. "Peeker mõduga". Umbes 1910 Munga Pruulikoja Suveöö Päike on Eesti käsitöömõdu, milles on kasutatud lisandina hibiskust ning mis liigitub seega ''metheglin'''iks Eesti metsikust ökomeest kääritatud Nööskeri mõdu on veinidele omase kangusega Mõdu on meest ja veest kääritatud alkohoolne jook, millele enamasti lisatakse ka pärmi.
Vaata Kalevipoeg ja Mõdu
Muistend
Muistend on teatud liiki rahvajutt.
Vaata Kalevipoeg ja Muistend
Murueide tütred
Murueide tütred olid müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Murueide tütred
Näkk
Isobel Lilian Gloag, "Rüütel ja näkineid" (u 1890) Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees.
Vaata Kalevipoeg ja Näkk
Nikolai Triik
Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn – 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog.
Vaata Kalevipoeg ja Nikolai Triik
Olevipoeg
Olevipoeg on linnaehitaja, Kalevipoja sõber ja võitluskaaslane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Olevipoeg
Oskar Kallis
Oskar Kallis (23. november 1892 Tallinn – 1. jaanuar 1918 Jalta) oli eesti maalikunstnik.
Vaata Kalevipoeg ja Oskar Kallis
Oskar Punga
Oskar Punga (sündinud 26. mail 1994) on Eesti näitleja.
Vaata Kalevipoeg ja Oskar Punga
Paharet
Paharet on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Paharet
Paroodia
Paroodia (kr παρωδία 'vastulaul, pilkelaul'), pilav jäljendus kunstiteoses või kunstilises esinemises, mis naeruvääristamise ja pilkamise eesmärgil aimab järele teise autori teost, selle sisu, stiili (näiteks liigset tundelisust, täispuhutud pidulikkust vm), jättes muutmata vormi.
Vaata Kalevipoeg ja Paroodia
Pähkel
Sarapuupähklid on tõelised pähklid Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on kivistunud või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud.
Vaata Kalevipoeg ja Pähkel
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Kalevipoeg ja Põder
Põhjanael
Põhjanaela (ka ''Stella Polaris ja Polaris Borealis'') leidmine tähistaevas Tähtede näiv liikumine ümber Põhjanaela taeva põhjapooluse vahetus läheduses Põhjanael (harvem nimetatud ka Põhjatäheks) on Väikese Karu tähtkuju (Eesti tähistaevas Väikese Vankri) heledaim täht.
Vaata Kalevipoeg ja Põhjanael
Põrgu
Kunstnik William-Adolphe Bouguereau nägemus põrgust ("Dante ja Vergilius") Põrgu on usundeis igavene kannatusseisund või ka paik, kus hukkamõistetud hinged viibivad pärast surma.
Vaata Kalevipoeg ja Põrgu
Põrgupiigad
Põrgupiigad on müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Põrgupiigad
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata Kalevipoeg ja Peipsi järv
Penikoorem
Penikoorem (murdes penikoorm, pennikuorem; soome peninkulma) on ajalooline teekonna pikkusühik eesti ja soome keeles.
Vaata Kalevipoeg ja Penikoorem
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Kalevipoeg ja Pihkva
Pikker
Võhandu jõest Liivimaal") Pikker on eesti mütoloogias äikesejumal.
Vaata Kalevipoeg ja Pikker
Pilteepos Kalevipoeg
Pilteepos "Kalevipoeg" on graafiline novell, mis põhineb Fr. R. Kreutzwaldi koostatud eesti rahvuseeposel "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Pilteepos Kalevipoeg
Pleegitamine
Pleegitamine ehk pleegitus (inglise bleaching) on mingi materjali või eseme heledamaks või värvusetuks muutmine.
Vaata Kalevipoeg ja Pleegitamine
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Vaata Kalevipoeg ja Postimees
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Kalevipoeg ja Prantsuse keel
Proosa
Proosa (ladina keeles prōsa) on levinuim keelekasutamise vorm.
Vaata Kalevipoeg ja Proosa
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Vaata Kalevipoeg ja Pruunkaru
Puugravüür
August Johann Daugelli puugravüür Ma-rahwa Kalender 1847 Puugravüür on graafikatehnika, mis kasutab erinevalt laudpuule tehtavast puulõikest ristpuuklotsi.
Vaata Kalevipoeg ja Puugravüür
Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.
Vaata Kalevipoeg ja Rahvaluule
Rahvuseepos
Rahvuseepos on ühe rahva ajalugu, identiteeti või aateid kajastav eepos.
Vaata Kalevipoeg ja Rahvuseepos
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Kalevipoeg ja Raud
Raudmehed
Raudmehed on müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Raudmehed
Raudoja (Soodla jõgi)
Raudoja on jõgi Harjumaal, Soodla jõe vasakpoolne lisajõgi.
Vaata Kalevipoeg ja Raudoja (Soodla jõgi)
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Kalevipoeg ja Rebane
Regivärss
Regivärss on läänemeresoomlaste vanemale rahvalaulule ehk regilaulule omane värsivorm.
Vaata Kalevipoeg ja Regivärss
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Kalevipoeg ja Rootsi keel
Rumeenia keel
Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma.
Vaata Kalevipoeg ja Rumeenia keel
Ruun
3-aastane ruun Ruun on kastreeritud isane hobune või muu hobuslane, näiteks eesel või muul.
Vaata Kalevipoeg ja Ruun
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Kalevipoeg ja Saksa keel
Sarvik
Sarvik on müütiline tegelane, allilma valitseja eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Sarvik
Sädemesaar
Sädemesaar ehk Sädemete saar on müütiline koht rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Sädemesaar
Süld
Süld (Tartu ja Võru murdes ka: süli) on SI-süsteemi väline mõõtühik.
Vaata Kalevipoeg ja Süld
Sõnn
Sõnn võib tähendada.
Vaata Kalevipoeg ja Sõnn
Siuru (mütoloogia)
Siuru on muinasjutuline lind eesti vanemates rahvalauludes.
Vaata Kalevipoeg ja Siuru (mütoloogia)
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Kalevipoeg ja Soome
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Kalevipoeg ja Soome keel
Soome sepp
Soome sepp on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Soome sepp
Sorts
Sorts on müütiline tegelane, kes tegeleb võlukunstiga, nõidade liik või analoog.
Vaata Kalevipoeg ja Sorts
Sulevipoeg
Sulevipoeg on Kalevipoja sõber ja võitluskaaslane Eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Sulevipoeg
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Vaata Kalevipoeg ja Taani keel
Taara
Taara (ka Taar) on üks tähtsamaid jumalaid Ärkamisajal loodud eesti pseudomütoloogias.
Vaata Kalevipoeg ja Taara
Tarkuseraamat
Tarkuseraamat on müütiline raamat eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Tarkuseraamat
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Kalevipoeg ja Tartu Ülikool
Tartu Kunstimuuseum
210x210px Tartu Kunstimuuseum (nimelühendid Tartmus ja TKM) on Tartu kesklinnas aadressil Raekoja plats 18 tegutsev riikliku alluvusega kunstimuuseum, mis on ühtlasi ka Lõuna-Eesti suurim kunstimuuseum.
Vaata Kalevipoeg ja Tartu Kunstimuuseum
Tartu Vabadussõja mälestussammas
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisel 24. veebruari hommikul 2018 Ajaloolane Eero Medijainen kõnelemas Eesti taasiseseisvumispäeval Vabadussõja mälestusmärgi ees Tartus, tema taga naiskoor Emajõe Laulikud. 20. august 2012 Tartu Vabadussõja mälestussammas on Eesti Vabadussõjas langenud sõdurite mälestusmärk Tartus Vabaduse puiestikus.
Vaata Kalevipoeg ja Tartu Vabadussõja mälestussammas
Tarvas
Tarvas ehk ürgveis (Bos primigenius) on veislaste sugukonda veise perekonda kuulunud väljasurnud imetaja, tänapäeva koduveise eelkäija.
Vaata Kalevipoeg ja Tarvas
Tšehhi keel
Tšehhi keel (čeština), ajalooliselt böömi keel (ladina keeles lingua Bohemica), on üks lääneslaavi keeltest.
Vaata Kalevipoeg ja Tšehhi keel
Tünder
Tünder on vanaaegne mahuühik.
Vaata Kalevipoeg ja Tünder
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Vaata Kalevipoeg ja Teras
Toll (pikkusühik)
Tollimõõdulint 19. sajandist pärit vahend erinevate tollide ümberarvestamiseks Toll (lühend ") on pikkusühik.
Vaata Kalevipoeg ja Toll (pikkusühik)
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Vaata Kalevipoeg ja Toompea
Turjamaa
Turjamaa on mütoloogiline maa rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Turjamaa
Tuuslar
Tuuslar on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Tuuslar
Ukraina keel
Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti (2001). Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Kalevipoeg ja Ukraina keel
Uku
Uku on Eesti rahvausundis Kirde-Eesti alal tuntud majahaldjas, kellele uuest saagist toodi ohvreid kivile (ukukivi) või ohvrinõusse (ukuvakk).
Vaata Kalevipoeg ja Uku
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Vaata Kalevipoeg ja Ungari keel
Urb
Urva skemaatiline joonis Urb (amentum) on õisikutüüp.
Vaata Kalevipoeg ja Urb
Vabadussild
Vabadussild. Vaade Kroonuaia sillalt Droonivideo Emajõest, kus näha ka Vabadussild Vabadussild on Emajõge ületav sild Tartu kesklinnas.
Vaata Kalevipoeg ja Vabadussild
Vanaisa (mütoloogia)
Vanaisa, ka Taevataat on müütiline tegelane eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Vanaisa (mütoloogia)
Varrak
Varrak oli müütiline Lapu tark eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Varrak
Välko Tuul
Välko Tuul (sünninimi Alfred Tuul; 13. oktoober 1894 – 17. märts 1918) oli eesti kunstnik.
Vaata Kalevipoeg ja Välko Tuul
Värss
Värss on luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida.
Vaata Kalevipoeg ja Värss
Võhandu jõgi
Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.
Vaata Kalevipoeg ja Võhandu jõgi
Võluvits
Võluvits on müütiline võlujõuga ese eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Võluvits
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Vaata Kalevipoeg ja Võrtsjärv
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata Kalevipoeg ja Võru
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Vaata Kalevipoeg ja Võru keel
Veljo Tormis
Veljo Tormis (7. august 1930 Kõrveaia koht, Aru küla, Kuusalu vald, Harjumaa – 21. jaanuar 2017 Tallinn) oli eesti helilooja.
Vaata Kalevipoeg ja Veljo Tormis
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Kalevipoeg ja Vene keel
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Kalevipoeg ja Venemaa
Vetevaim
Vetevaim on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Vetevaim
Vinjett
Vinjett raamatu peatüki lõpus Vinjett (prantsuse sõnast vignette 'väike viinapuu') on teose harilikult tiitellehel, algus- või lõppleheküljel või peatüki lõpul olev graafiline kaunistushttps://web.archive.org/web/20141020062708/http://web3.nlib.ee/termin/public_term/termin/otsi (vaadatud 16.10.2014).
Vaata Kalevipoeg ja Vinjett
Virmalised
Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Vaata Kalevipoeg ja Virmalised
Viru rand
Viru rand on paikkond rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Kalevipoeg ja Viru rand
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Kalevipoeg ja Virumaa
1839
1839.
Vaata Kalevipoeg ja 1839
1850
1850.
Vaata Kalevipoeg ja 1850
1853
1853.
Vaata Kalevipoeg ja 1853
1862
1862.
Vaata Kalevipoeg ja 1862
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Kalevipoeg ja 19. sajand
1903
1903.
Vaata Kalevipoeg ja 1903
1910
1910.
Vaata Kalevipoeg ja 1910
1911
1911.
Vaata Kalevipoeg ja 1911
1913
1913.
Vaata Kalevipoeg ja 1913
1929
1929.
Vaata Kalevipoeg ja 1929
1933
1933.
Vaata Kalevipoeg ja 1933
1935
1935.
Vaata Kalevipoeg ja 1935
Vaata ka
Eesti mütoloogia
- Ülemiste järv
- Eesti mütoloogia
- Kalevipoeg
- Linda
- Metsaema
- Põhja konn
- Regilaul
- Suur Tõll
- Taarausk
- Tharapita
Tuntud ka kui Eesti eepos, Eesti rahvuseepos, Kalevipoeg (eepos), Sohni.