Kiiremini kui brauser!
187 suhted: Ader, Alevipoeg, Alex Milits, Alutaguse kihelkond, Amandus Adamson, Arst, August Annist, August Roosileht, Ülemiste järv, Äike, Ärkamisaeg, Õpetatud Eesti Selts, Cornelius Hasselblatt, Edward von Lõngus, Eepika, Eesti, Eesti Instituut, Eesti keel, Eesti kirjandus, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahvusringhääling, Emajõgi, Endla järv, Enn Vetemaa, Esperanto, Eugen Kapp, Faabula, Felix Oinas, Friedebert Tuglas, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Georg Julius von Schultz, Glehni park, Gustav Suits, Hando Mugasto, Harjumaa, Härjapõlvlane, Hõbe, Hõbevalge (etnograafia), Heebrea keel, Hiid, Hiiglaneitsi, Hiiglatark, Hindi keel, Hunt, Ilmaneitsi, Ilmarinen, Ilmjärv (Nava), Inglise keel, Initsiaal, ..., Irmi, Armi ja Mustukene, Iru ämm, Iru mägi, Itaalia keel, Jalg (pikkusühik), Jänes, Johan Lagos, Johannes Aavik, Kaaren (mütoloogia), Kalevala, Kalevipoeg, Kalevipoeg (Glehni park), Kalevipoeg (täpsustus), Kalevipoeg (tegelane), Kallaspapp, Kammits, Kääpa jõgi, Kälimees, Küünar, Küüntest kübar, Kündmine, Kihlad, Kihulased, Kikerpära soo, Koiva jõgi, Kosjad, Kotkad, Kristjan Raud, Kuld, Kuldkelluke, Kungla kuningas, Kuopio linn, Läänemaa, Läti keel, Lüürika, Leedu keel, Lennuk (Kalevipoja laev), Liisuvõtmine, Linda, Lindanisa, Linnupete, Mari, Mõdu, Muistend, Murueide tütred, Näkk, Nikolai Triik, Olevipoeg, Oskar Kallis, Oskar Punga, Paharet, Paroodia, Pähkel, Põder, Põhjanael, Põrgu, Põrgupiigad, Peipsi järv, Penikoorem, Pihkva, Pikker, Pilteepos Kalevipoeg, Pleegitamine, Postimees, Prantsuse keel, Proosa, Pruunkaru, Puugravüür, Rahvaluule, Rahvuseepos, Raud, Raudmehed, Raudoja (Soodla jõgi), Rebane, Regivärss, Rootsi keel, Rumeenia keel, Ruun, Saksa keel, Sarvik, Sädemesaar, Süld, Sõnn, Siuru (mütoloogia), Soome, Soome keel, Soome sepp, Sorts, Sulevipoeg, Taani keel, Taara, Tarkuseraamat, Tartu Ülikool, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Vabadussõja mälestussammas, Tarvas, Tšehhi keel, Tünder, Teras, Toll (pikkusühik), Toompea, Turjamaa, Tuuslar, Ukraina keel, Uku, Ungari keel, Urb, Vabadussild, Vanaisa (mütoloogia), Varrak, Välko Tuul, Värss, Võhandu jõgi, Võluvits, Võrtsjärv, Võru, Võru keel, Veljo Tormis, Vene keel, Venemaa, Vetevaim, Vinjett, Virmalised, Viru rand, Virumaa, 1839, 1850, 1853, 1862, 19. sajand, 1903, 1910, 1911, 1913, 1929, 1933, 1935. Laienda indeks (137 rohkem) »
Ader
Adraga põllu kündmine Ader on tööriist põllu kündmiseks.
Uus!!: Kalevipoeg ja Ader · Näe rohkem »
Alevipoeg
Alevipoeg on Kalevipoja sõber ja võitluskaaslane Eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Alevipoeg · Näe rohkem »
Alex Milits
Alex Milits (19. jaanuar 1932 Pankjavitsa vald – 11. juuni 2012 Rootsi) oli eesti ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Kalevipoeg ja Alex Milits · Näe rohkem »
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Uus!!: Kalevipoeg ja Alutaguse kihelkond · Näe rohkem »
Amandus Adamson
Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Uuga-Rätsepa talu, Pakri poolsaar – 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti skulptor, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid.
Uus!!: Kalevipoeg ja Amandus Adamson · Näe rohkem »
Arst
Arst (ka doktor; vanemas kõnekeeles tohter) on tänapäeval spetsiifilise akadeemilise haridusega spetsialist (Eestis tervishoiutöötaja), kelle tegevus on suunatud tervise edendamisele ja taastamisele ning haiguste diagnoosimisele ja ravile.
Uus!!: Kalevipoeg ja Arst · Näe rohkem »
August Annist
Ülo Tedre, August Annist ning Matti Kuusi Helsingis 1965. aastal August Annist (aastani 1936 August Anni; 28. jaanuar 1899 Võisiku vald – 6. aprill 1972 Tallinn) oli eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane ning kirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Kalevipoeg ja August Annist · Näe rohkem »
August Roosileht
August Roosileht (14. veebruar (vkj)/ 26. veebruar 1887 Vajangu vald, Järva-Jaani kihelkond, Järvamaa – 12. august 1941 Paide) oli eesti graafik.
Uus!!: Kalevipoeg ja August Roosileht · Näe rohkem »
Ülemiste järv
Ülemiste järv 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Ülemiste järv · Näe rohkem »
Äike
Äike Oradea linna kohal Kumaril Elektriline sädelahendus Äike on kompleksne õhuelektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt kõrgele tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ning koosneb mitmest komponendist, nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (nähtav sädelahendus valgussähvatusena) ja müristamine (kuuldav kaasnev heli) jne, moodustades äikeserinde.
Uus!!: Kalevipoeg ja Äike · Näe rohkem »
Ärkamisaeg
Ärkamisaeg (ka rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine, rahvuslik liikumine) oli 19.
Uus!!: Kalevipoeg ja Ärkamisaeg · Näe rohkem »
Õpetatud Eesti Selts
Õpetatud Eesti Selts (lühend ÕES; saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG) on vanim Eesti teadusselts.
Uus!!: Kalevipoeg ja Õpetatud Eesti Selts · Näe rohkem »
Cornelius Hasselblatt
Cornelius Hasselblatt oma raamatutega, 2016 Cornelius Theodor Hasselblatt (sündinud 17. augustil 1960 Hildesheimis) on Hollandis elav estofiil, eesti kirjanduse tõlkija ning fennougrist.
Uus!!: Kalevipoeg ja Cornelius Hasselblatt · Näe rohkem »
Edward von Lõngus
Edward von Lõnguse teos "Kannahabe ja nõiakütt" Edward von Lõngus (pseudonüüm; lühendi ja allkirjana EvL) on üks Eesti tuntumaid tänavakunstnikke.
Uus!!: Kalevipoeg ja Edward von Lõngus · Näe rohkem »
Eepika
Eepika (kreeka sõnast epos) on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eepika · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Instituut
Eesti Instituut on Eesti kohta infot levitav mittetulundusühing, mis rajati kodanikualgatusena 1980.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti Instituut · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti kirjandus
Eesti kirjandus on eesti keeles või Eestis kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti kirjandus · Näe rohkem »
Eesti Kunstimuuseum
Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti Kunstimuuseum · Näe rohkem »
Eesti Rahvusringhääling
Eesti Rahvusringhääling (lühend ERR) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis loodi vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele 1. juunil 2007 Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamisel.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti Rahvusringhääling · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Kalevipoeg ja Emajõgi · Näe rohkem »
Endla järv
Endla järv on järv Jõgevamaal Jõgeva vallas Kärde külas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Endla järv · Näe rohkem »
Enn Vetemaa
Enn Vetemaa (20. juuni 1936 Tallinn – 28. märts 2017 Tallinn) oli eesti kirjanik ja helilooja.
Uus!!: Kalevipoeg ja Enn Vetemaa · Näe rohkem »
Esperanto
Esperanto ehk esperanto keel on populaarseim rahvusvaheline abikeel (plaankeel).
Uus!!: Kalevipoeg ja Esperanto · Näe rohkem »
Eugen Kapp
Eugen Kapp (26. mai 1908 Astrahan – 29. oktoober 1996 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eugen Kapp · Näe rohkem »
Faabula
Faabula on eepilise või dramaatilise teose sündmustik ajalises ja põhjuslikus järgnevuses.
Uus!!: Kalevipoeg ja Faabula · Näe rohkem »
Felix Oinas
Felix Oinas (laua otsas paremal) Helsingis 1962. aastal Felix Johannes Oinas (6. märts 1911 Tartu – 25. september 2004 Bloomington, Indiana) oli eesti folklorist ja keeleteadlane.
Uus!!: Kalevipoeg ja Felix Oinas · Näe rohkem »
Friedebert Tuglas
Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson; vkj 18. veebruar / ukj 2. märts 1886 Ahja, Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) – 15. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).
Uus!!: Kalevipoeg ja Friedebert Tuglas · Näe rohkem »
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.
Uus!!: Kalevipoeg ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Näe rohkem »
Friedrich Robert Faehlmann
Friedrich Robert Faehlmann (Eduard Hau, 1839) Friedrich Robert Faehlmann (August Georg Wilhelm Pezold, 1832) Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember (vkj 20. detsember) 1798 Ao mõis – 22. aprill (vkj 10. aprill) 1850 Tartu) oli Eesti kirjamees ja arst.
Uus!!: Kalevipoeg ja Friedrich Robert Faehlmann · Näe rohkem »
Georg Julius von Schultz
Georg Julius von Schultz Georg Julius von Schultz Georg Julius von Schultz (tuntud ka Schultz-Bertrami nime all tema pseudonüümi Dr. Bertram järgi; 22. september/4. oktoober 1808 Tallinn – 4. mai 1875 Viin) oli baltisaksa arst, kirjanik, publitsist, folklorist ja silmapaistev estofiil.
Uus!!: Kalevipoeg ja Georg Julius von Schultz · Näe rohkem »
Glehni park
Glehni palmimaja Kalevipoeg Kalevipoeg. Foto: Jaan Kristin Krokodill Glehni park on park Tallinnas Nõmmel Tähetorni tänava ja Mustamäe nõlva vahelisel alal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Glehni park · Näe rohkem »
Gustav Suits
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 Kurista – 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane.
Uus!!: Kalevipoeg ja Gustav Suits · Näe rohkem »
Hando Mugasto
"Lehmakauplejad" on Mugasto litograafiline teos aastast 1932 Hando Mugasto (sündinud Heinrich-Voldemar Monstrum (Munstrum); 18. jaanuar 1907 Rakvere – 11. juuni 1937 Tartu) oli eesti graafik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Hando Mugasto · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Harjumaa · Näe rohkem »
Härjapõlvlane
Härjapõlvlane on väikest kasvu üleloomulik olend paljude rahvaste mütoloogias.
Uus!!: Kalevipoeg ja Härjapõlvlane · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Kalevipoeg ja Hõbe · Näe rohkem »
Hõbevalge (etnograafia)
Hõbevalge on hõberaha või hõbeehte kraapimisel saadud puru.
Uus!!: Kalevipoeg ja Hõbevalge (etnograafia) · Näe rohkem »
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Uus!!: Kalevipoeg ja Heebrea keel · Näe rohkem »
Hiid
Hiid (ka hiiglane, vägimees, vägilane, gigant) on paljude rahvaste mütoloogiast tuntud inimesekujuline, kuid inimesest oluliselt suurem mütoloogiline olend, kes on üleinimliku jõuga, sageli äkilise loomuga ja inimvaenulik ning enamasti mitte väga intelligentne.
Uus!!: Kalevipoeg ja Hiid · Näe rohkem »
Hiiglaneitsi
Hiiglaneitsi, ka Hiiglatütar on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Hiiglaneitsi · Näe rohkem »
Hiiglatark
Hiiglatark, ka Hiiglataat on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Hiiglatark · Näe rohkem »
Hindi keel
Hindi keele leviala Hindi keel on peamiselt India kesk- ja põhjaosas räägitav indoeuroopa keelkonna indoiraani harusse kuuluv india keel.
Uus!!: Kalevipoeg ja Hindi keel · Näe rohkem »
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Hunt · Näe rohkem »
Ilmaneitsi
Ilmaneitsi on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Ilmaneitsi · Näe rohkem »
Ilmarinen
Ilmarineni kuju Helsingis Akseli Gallen-Kallela õlimaal "Sampo tagumine" (1893) Sepp Ilmarinen on Soome mütoloogias imesepp, taeva looja ja meeshing.
Uus!!: Kalevipoeg ja Ilmarinen · Näe rohkem »
Ilmjärv (Nava)
Ilmjärv on väike järv Jõgevamaal Jõgeva vallas Kaareperest 6 km kagu pool.
Uus!!: Kalevipoeg ja Ilmjärv (Nava) · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Inglise keel · Näe rohkem »
Initsiaal
Initsiaal 'L' Initsiaal trükises Initsiaal (ladina keeles initialis 'algne, algus-') on sõna, lõigu, peatüki või pikema tekstiosa suur ilustatud algustäht raamatus, käsikirjas või mujal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Initsiaal · Näe rohkem »
Irmi, Armi ja Mustukene
Irmi, Armi ja Mustukene olid Kalevipoja ja tema vendade koerad rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Irmi, Armi ja Mustukene · Näe rohkem »
Iru ämm
Iru ämm oli Iru mäel Pirita jõe lähedal seisnud piklik kivi, mida muiste austati.
Uus!!: Kalevipoeg ja Iru ämm · Näe rohkem »
Iru mägi
Iru mägi on koht Tallinna ja Iru küla piiril Vana-Narva maantee ääres Pirita jõe kaldal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Iru mägi · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Itaalia keel · Näe rohkem »
Jalg (pikkusühik)
Jalg on SI-süsteemi väline mõõtühik, mis on võrdne umbes kolmandiku meetriga.
Uus!!: Kalevipoeg ja Jalg (pikkusühik) · Näe rohkem »
Jänes
Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi. Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Kalevipoeg ja Jänes · Näe rohkem »
Johan Lagos
Johan Lagos (ka Johann ja Lagus;Ants Viires (1990).. Looming 10, lk 1413–1414 13. november 1801 Tarvastu kihelkond – 8. september 1870 Nõo kihelkond) oli Eesti maamõõtja ning rahvaluule koguja ja ümbertöötaja.
Uus!!: Kalevipoeg ja Johan Lagos · Näe rohkem »
Johannes Aavik
Johannes AavikJohannes Aavik (26. november (vkj) / 8. detsember 1880 Randvere küla, Laimjala vald, Saaremaa – 18. märts 1973 Stockholm) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Kalevipoeg ja Johannes Aavik · Näe rohkem »
Kaaren (mütoloogia)
Kaaren on müütiline rääkiv lind, keda on mainitud eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Kaaren (mütoloogia) · Näe rohkem »
Kalevala
"Kalevala" on 19.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kalevala · Näe rohkem »
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kalevipoeg · Näe rohkem »
Kalevipoeg (Glehni park)
Glehni Kalevipoeg, 2009 Algne Glehni Kalevipoeg, foto aastatest 1908-1912 Kalevipoja säilinud tükid. Taamal 1990 taastatud koopia "Kalevipoeg" on skulptuur Glehni pargis Tallinnas Nõmmel, Glehni lossist veidi edela pool.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kalevipoeg (Glehni park) · Näe rohkem »
Kalevipoeg (täpsustus)
"Kalevipoeg" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud Eesti rahvuseepos.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kalevipoeg (täpsustus) · Näe rohkem »
Kalevipoeg (tegelane)
Kristjan Raua "Kalevipoeg põrgu väravas" (1935) Kalevipoeg on eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kalevipoeg (tegelane) · Näe rohkem »
Kallaspapp
Kallaspapp oli kogenud kalur, kes kõrgelt kaldalt kalaparvi jälgis ja kalastamist juhtis.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kallaspapp · Näe rohkem »
Kammits
Kammits on väädist, nöörist või raudlülidest koosnev ese, mida vanasti kasutati karjatamisel selleks, et takistada hobust või veist ära jooksmast.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kammits · Näe rohkem »
Kääpa jõgi
Kääpa jõgi on jõgi Tartu- ja Jõgevamaal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kääpa jõgi · Näe rohkem »
Kälimees
Kälimees on naise õemees.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kälimees · Näe rohkem »
Küünar
küünarvarre pikkus. Küünar on pikkusühik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Küünar · Näe rohkem »
Küüntest kübar
Küüntest kübar, ka küüntelaastust kübar on eesti rahvaluules maagiline ese, mis teeb selle kandja nähtamatuks või annab kandjale muid võimeid.
Uus!!: Kalevipoeg ja Küüntest kübar · Näe rohkem »
Kündmine
Kündmine hõlmadraga Kündmine Saaremaal 1974. aastal. Konksader Kündmine ehk künd on mullaharimisviis, mille käigus pööratakse muld ümber.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kündmine · Näe rohkem »
Kihlad
Kihlad on eesti rahvapärimuses kingitused ja käsiraha, mille peig andis mõrsjale.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kihlad · Näe rohkem »
Kihulased
Kihulased (Simuliidae) on sääseliste alamseltsi kuuluv putukate sugukond.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kihulased · Näe rohkem »
Kikerpära soo
Kikerpära soo on müütiline koht rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Kikerpära soo · Näe rohkem »
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Uus!!: Kalevipoeg ja Koiva jõgi · Näe rohkem »
Kosjad
Kosjad olid nõusoleku saamine abieluks neiult ja neiu vanemailt.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kosjad · Näe rohkem »
Kotkad
Kotkad on suured röövlinnud, kes kõik kuuluvad pistrikuliste seltsi (Falconiformes) ja neist enamik haugaslaste (Accipitridae) sugukonda; see hõlmab mitu perekonda, kes ei pruugi olla üksteisega geneetiliselt lähedalt seotud.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kotkad · Näe rohkem »
Kristjan Raud
Kristjan Raud (22. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond – 19. mai 1943 Tallinn) oli eesti kunstnik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kristjan Raud · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kuld · Näe rohkem »
Kuldkelluke
Kuldkelluke on müütiline võlujõuga ese eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Kuldkelluke · Näe rohkem »
Kungla kuningas
Kungla kuningas on müütiline tegelane eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Kungla kuningas · Näe rohkem »
Kuopio linn
Vaade Kuopio kesklinnale Kuopio lennujaam Kuopio on linn Soomes Põhja-Savo maakonnas, Ida-Soome lääni suurim linn.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kuopio linn · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Kalevipoeg ja Läänemaa · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Kalevipoeg ja Läti keel · Näe rohkem »
Lüürika
Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes.
Uus!!: Kalevipoeg ja Lüürika · Näe rohkem »
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Uus!!: Kalevipoeg ja Leedu keel · Näe rohkem »
Lennuk (Kalevipoja laev)
Lennuk oli eesti rahvaluules laev, millel Kalevipoeg ja tema kaaskond purjetasid Lindanisest maailma otsa otsima.
Uus!!: Kalevipoeg ja Lennuk (Kalevipoja laev) · Näe rohkem »
Liisuvõtmine
Liisuvõtmine (ka liisutõmbamine, liisuheitmine, liisk, loos) on kokkulepitud toiming mingi otsuse langetamiseks kellegi kasuks või kahjuks.
Uus!!: Kalevipoeg ja Liisuvõtmine · Näe rohkem »
Linda
Linda on tegelane eeposest "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Linda · Näe rohkem »
Lindanisa
Lindanisa on linn rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Lindanisa · Näe rohkem »
Linnupete
Linnupete ehk käopete (mulgi murdes linnuiva, võru murdes tsirgujüvä Eesti murrete sõnaraamat) on kerge varahommikune eine.
Uus!!: Kalevipoeg ja Linnupete · Näe rohkem »
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Uus!!: Kalevipoeg ja Mari · Näe rohkem »
Mõdu
Konstantin Makovski. "Peeker mõduga". Umbes 1910 Munga Pruulikoja Suveöö Päike on Eesti käsitöömõdu, milles on kasutatud lisandina hibiskust ning mis liigitub seega ''metheglin'''iks Eesti metsikust ökomeest kääritatud Nööskeri mõdu on veinidele omase kangusega Mõdu on meest ja veest kääritatud alkohoolne jook, millele enamasti lisatakse ka pärmi.
Uus!!: Kalevipoeg ja Mõdu · Näe rohkem »
Muistend
Muistend on teatud liiki rahvajutt.
Uus!!: Kalevipoeg ja Muistend · Näe rohkem »
Murueide tütred
Murueide tütred olid müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Murueide tütred · Näe rohkem »
Näkk
Isobel Lilian Gloag, "Rüütel ja näkineid" (u 1890) Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees.
Uus!!: Kalevipoeg ja Näkk · Näe rohkem »
Nikolai Triik
Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn – 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog.
Uus!!: Kalevipoeg ja Nikolai Triik · Näe rohkem »
Olevipoeg
Olevipoeg on linnaehitaja, Kalevipoja sõber ja võitluskaaslane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Olevipoeg · Näe rohkem »
Oskar Kallis
Oskar Kallis (23. november 1892 Tallinn – 1. jaanuar 1918 Jalta) oli eesti maalikunstnik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Oskar Kallis · Näe rohkem »
Oskar Punga
Oskar Punga (sündinud 26. mail 1994) on Eesti näitleja.
Uus!!: Kalevipoeg ja Oskar Punga · Näe rohkem »
Paharet
Paharet on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Paharet · Näe rohkem »
Paroodia
Paroodia (kr παρωδία 'vastulaul, pilkelaul'), pilav jäljendus kunstiteoses või kunstilises esinemises, mis naeruvääristamise ja pilkamise eesmärgil aimab järele teise autori teost, selle sisu, stiili (näiteks liigset tundelisust, täispuhutud pidulikkust vm), jättes muutmata vormi.
Uus!!: Kalevipoeg ja Paroodia · Näe rohkem »
Pähkel
Sarapuupähklid on tõelised pähklid Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on kivistunud või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud.
Uus!!: Kalevipoeg ja Pähkel · Näe rohkem »
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Kalevipoeg ja Põder · Näe rohkem »
Põhjanael
Põhjanaela (ka ''Stella Polaris ja Polaris Borealis'') leidmine tähistaevas Tähtede näiv liikumine ümber Põhjanaela taeva põhjapooluse vahetus läheduses Põhjanael (harvem nimetatud ka Põhjatäheks) on Väikese Karu tähtkuju (Eesti tähistaevas Väikese Vankri) heledaim täht.
Uus!!: Kalevipoeg ja Põhjanael · Näe rohkem »
Põrgu
Kunstnik William-Adolphe Bouguereau nägemus põrgust ("Dante ja Vergilius") Põrgu on usundeis igavene kannatusseisund või ka paik, kus hukkamõistetud hinged viibivad pärast surma.
Uus!!: Kalevipoeg ja Põrgu · Näe rohkem »
Põrgupiigad
Põrgupiigad on müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Põrgupiigad · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Kalevipoeg ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Penikoorem
Penikoorem (murdes penikoorm, pennikuorem; soome peninkulma) on ajalooline teekonna pikkusühik eesti ja soome keeles.
Uus!!: Kalevipoeg ja Penikoorem · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Kalevipoeg ja Pihkva · Näe rohkem »
Pikker
Võhandu jõest Liivimaal") Pikker on eesti mütoloogias äikesejumal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Pikker · Näe rohkem »
Pilteepos Kalevipoeg
Pilteepos "Kalevipoeg" on graafiline novell, mis põhineb Fr. R. Kreutzwaldi koostatud eesti rahvuseeposel "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Pilteepos Kalevipoeg · Näe rohkem »
Pleegitamine
Pleegitamine ehk pleegitus (inglise bleaching) on mingi materjali või eseme heledamaks või värvusetuks muutmine.
Uus!!: Kalevipoeg ja Pleegitamine · Näe rohkem »
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Uus!!: Kalevipoeg ja Postimees · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Kalevipoeg ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Proosa
Proosa (ladina keeles prōsa) on levinuim keelekasutamise vorm.
Uus!!: Kalevipoeg ja Proosa · Näe rohkem »
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Pruunkaru · Näe rohkem »
Puugravüür
August Johann Daugelli puugravüür Ma-rahwa Kalender 1847 Puugravüür on graafikatehnika, mis kasutab erinevalt laudpuule tehtavast puulõikest ristpuuklotsi.
Uus!!: Kalevipoeg ja Puugravüür · Näe rohkem »
Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.
Uus!!: Kalevipoeg ja Rahvaluule · Näe rohkem »
Rahvuseepos
Rahvuseepos on ühe rahva ajalugu, identiteeti või aateid kajastav eepos.
Uus!!: Kalevipoeg ja Rahvuseepos · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Kalevipoeg ja Raud · Näe rohkem »
Raudmehed
Raudmehed on müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Raudmehed · Näe rohkem »
Raudoja (Soodla jõgi)
Raudoja on jõgi Harjumaal, Soodla jõe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Kalevipoeg ja Raudoja (Soodla jõgi) · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Kalevipoeg ja Rebane · Näe rohkem »
Regivärss
Regivärss on läänemeresoomlaste vanemale rahvalaulule ehk regilaulule omane värsivorm.
Uus!!: Kalevipoeg ja Regivärss · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Kalevipoeg ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Rumeenia keel
Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma.
Uus!!: Kalevipoeg ja Rumeenia keel · Näe rohkem »
Ruun
3-aastane ruun Ruun on kastreeritud isane hobune või muu hobuslane, näiteks eesel või muul.
Uus!!: Kalevipoeg ja Ruun · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sarvik
Sarvik on müütiline tegelane, allilma valitseja eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Sarvik · Näe rohkem »
Sädemesaar
Sädemesaar ehk Sädemete saar on müütiline koht rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Sädemesaar · Näe rohkem »
Süld
Süld (Tartu ja Võru murdes ka: süli) on SI-süsteemi väline mõõtühik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Süld · Näe rohkem »
Sõnn
Sõnn võib tähendada.
Uus!!: Kalevipoeg ja Sõnn · Näe rohkem »
Siuru (mütoloogia)
Siuru on muinasjutuline lind eesti vanemates rahvalauludes.
Uus!!: Kalevipoeg ja Siuru (mütoloogia) · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Kalevipoeg ja Soome · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Kalevipoeg ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome sepp
Soome sepp on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Soome sepp · Näe rohkem »
Sorts
Sorts on müütiline tegelane, kes tegeleb võlukunstiga, nõidade liik või analoog.
Uus!!: Kalevipoeg ja Sorts · Näe rohkem »
Sulevipoeg
Sulevipoeg on Kalevipoja sõber ja võitluskaaslane Eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Sulevipoeg · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Kalevipoeg ja Taani keel · Näe rohkem »
Taara
Taara (ka Taar) on üks tähtsamaid jumalaid Ärkamisajal loodud eesti pseudomütoloogias.
Uus!!: Kalevipoeg ja Taara · Näe rohkem »
Tarkuseraamat
Tarkuseraamat on müütiline raamat eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Tarkuseraamat · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Kalevipoeg ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Kunstimuuseum
210x210px Tartu Kunstimuuseum (nimelühendid Tartmus ja TKM) on Tartu kesklinnas aadressil Raekoja plats 18 tegutsev riikliku alluvusega kunstimuuseum, mis on ühtlasi ka Lõuna-Eesti suurim kunstimuuseum.
Uus!!: Kalevipoeg ja Tartu Kunstimuuseum · Näe rohkem »
Tartu Vabadussõja mälestussammas
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisel 24. veebruari hommikul 2018 Ajaloolane Eero Medijainen kõnelemas Eesti taasiseseisvumispäeval Vabadussõja mälestusmärgi ees Tartus, tema taga naiskoor Emajõe Laulikud. 20. august 2012 Tartu Vabadussõja mälestussammas on Eesti Vabadussõjas langenud sõdurite mälestusmärk Tartus Vabaduse puiestikus.
Uus!!: Kalevipoeg ja Tartu Vabadussõja mälestussammas · Näe rohkem »
Tarvas
Tarvas ehk ürgveis (Bos primigenius) on veislaste sugukonda veise perekonda kuulunud väljasurnud imetaja, tänapäeva koduveise eelkäija.
Uus!!: Kalevipoeg ja Tarvas · Näe rohkem »
Tšehhi keel
Tšehhi keel (čeština), ajalooliselt böömi keel (ladina keeles lingua Bohemica), on üks lääneslaavi keeltest.
Uus!!: Kalevipoeg ja Tšehhi keel · Näe rohkem »
Tünder
Tünder on vanaaegne mahuühik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Tünder · Näe rohkem »
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Uus!!: Kalevipoeg ja Teras · Näe rohkem »
Toll (pikkusühik)
Tollimõõdulint 19. sajandist pärit vahend erinevate tollide ümberarvestamiseks Toll (lühend ") on pikkusühik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Toll (pikkusühik) · Näe rohkem »
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Toompea · Näe rohkem »
Turjamaa
Turjamaa on mütoloogiline maa rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Turjamaa · Näe rohkem »
Tuuslar
Tuuslar on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Tuuslar · Näe rohkem »
Ukraina keel
Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti (2001). Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Kalevipoeg ja Ukraina keel · Näe rohkem »
Uku
Uku on Eesti rahvausundis Kirde-Eesti alal tuntud majahaldjas, kellele uuest saagist toodi ohvreid kivile (ukukivi) või ohvrinõusse (ukuvakk).
Uus!!: Kalevipoeg ja Uku · Näe rohkem »
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Ungari keel · Näe rohkem »
Urb
Urva skemaatiline joonis Urb (amentum) on õisikutüüp.
Uus!!: Kalevipoeg ja Urb · Näe rohkem »
Vabadussild
Vabadussild. Vaade Kroonuaia sillalt Droonivideo Emajõest, kus näha ka Vabadussild Vabadussild on Emajõge ületav sild Tartu kesklinnas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Vabadussild · Näe rohkem »
Vanaisa (mütoloogia)
Vanaisa, ka Taevataat on müütiline tegelane eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Vanaisa (mütoloogia) · Näe rohkem »
Varrak
Varrak oli müütiline Lapu tark eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Varrak · Näe rohkem »
Välko Tuul
Välko Tuul (sünninimi Alfred Tuul; 13. oktoober 1894 – 17. märts 1918) oli eesti kunstnik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Välko Tuul · Näe rohkem »
Värss
Värss on luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida.
Uus!!: Kalevipoeg ja Värss · Näe rohkem »
Võhandu jõgi
Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.
Uus!!: Kalevipoeg ja Võhandu jõgi · Näe rohkem »
Võluvits
Võluvits on müütiline võlujõuga ese eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Võluvits · Näe rohkem »
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Uus!!: Kalevipoeg ja Võrtsjärv · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Kalevipoeg ja Võru · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Kalevipoeg ja Võru keel · Näe rohkem »
Veljo Tormis
Veljo Tormis (7. august 1930 Kõrveaia koht, Aru küla, Kuusalu vald, Harjumaa – 21. jaanuar 2017 Tallinn) oli eesti helilooja.
Uus!!: Kalevipoeg ja Veljo Tormis · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Kalevipoeg ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Kalevipoeg ja Venemaa · Näe rohkem »
Vetevaim
Vetevaim on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Vetevaim · Näe rohkem »
Vinjett
Vinjett raamatu peatüki lõpus Vinjett (prantsuse sõnast vignette 'väike viinapuu') on teose harilikult tiitellehel, algus- või lõppleheküljel või peatüki lõpul olev graafiline kaunistushttps://web.archive.org/web/20141020062708/http://web3.nlib.ee/termin/public_term/termin/otsi (vaadatud 16.10.2014).
Uus!!: Kalevipoeg ja Vinjett · Näe rohkem »
Virmalised
Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Uus!!: Kalevipoeg ja Virmalised · Näe rohkem »
Viru rand
Viru rand on paikkond rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Viru rand · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Virumaa · Näe rohkem »
1839
1839.
Uus!!: Kalevipoeg ja 1839 · Näe rohkem »
1850
1850.
Uus!!: Kalevipoeg ja 1850 · Näe rohkem »
1853
1853.
Uus!!: Kalevipoeg ja 1853 · Näe rohkem »
1862
1862.
Uus!!: Kalevipoeg ja 1862 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Kalevipoeg ja 19. sajand · Näe rohkem »
1903
1903.
Uus!!: Kalevipoeg ja 1903 · Näe rohkem »
1910
1910.
Uus!!: Kalevipoeg ja 1910 · Näe rohkem »
1911
1911.
Uus!!: Kalevipoeg ja 1911 · Näe rohkem »
1913
1913.
Uus!!: Kalevipoeg ja 1913 · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Kalevipoeg ja 1929 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Kalevipoeg ja 1933 · Näe rohkem »
1935
1935.
Uus!!: Kalevipoeg ja 1935 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Eesti eepos, Eesti rahvuseepos, Kalevipoeg (eepos), Sohni.
