Sisukord
57 suhted: Balti kubermangud, Buun, Eesti, Eesti Loodus, Eesti Teises maailmasõjas, Emajõgi, Emakeele Selts, Gorodenka oja, Jaama (Alutaguse), Jaama jõgi, Jaanilinn, Jõgi, Jõgikond, Kärestik, Kreenholm, Kudruküla oja, Kulgu jõgi, Läti, Mustajõe (Vaivara), Mustajõgi, Narva, Narva hüdroelektrijaam, Narva jõe kanjoni maastikukaitseala, Narva jõe paljand, Narva jõgi (Nemunas), Narva juga, Narva kultuur, Narva laht, Narva raudteesild, Narva vald, Narva veehoidla, Narva-Jõesuu, Narvataguse, Nõukogude Liit, Neeva, Peipsi järv, Permisküla, Permisküla oja, Permisküla saar, Peterburi kubermang, Pljussa jõgi, Poruni jõgi, Rosona jõgi, Sõpruse sild (Narva), Soome laht, Tõrvajõgi, Vana-Liivimaa, Vasknarva, Väike-Georgi saar, Väikesaar (Narva jõgi), ... Laienda indeks (7 rohkem) »
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18.
Vaata Narva jõgi ja Balti kubermangud
Buun
Buunid Hispaania linna Sitgesi mererannikul Buun (saksa sõnast Buhne. Jõebuunid kaitsevad enamasti kaldaid uhtumise eest ning voolusängi ahendades kiirendavad nad veevoolu kiirust, mistõttu nt laevateedele kuhjub vähem setteid ning buunide abil on jääummistusi võimalik ära hoida.
Vaata Narva jõgi ja Buun
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Narva jõgi ja Eesti
Eesti Loodus
Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.
Vaata Narva jõgi ja Eesti Loodus
Eesti Teises maailmasõjas
Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes idarindel ja Karjala rindel.
Vaata Narva jõgi ja Eesti Teises maailmasõjas
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Vaata Narva jõgi ja Emajõgi
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Vaata Narva jõgi ja Emakeele Selts
Gorodenka oja
Gorodenka oja on oja Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata Narva jõgi ja Gorodenka oja
Jaama (Alutaguse)
Jaama (varem Vihtse, Wichtisby) on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, Jaama jõe ääres.
Vaata Narva jõgi ja Jaama (Alutaguse)
Jaama jõgi
Jaama jõgi (ka Struga jõgi) on Narva jõe vasakpoolne lisajõgi.
Vaata Narva jõgi ja Jaama jõgi
Jaanilinn
Jaanilinn (vene keeles Ивангород Ivangorod; soome keeles Iivananlinna) on linn Venemaal Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus.
Vaata Narva jõgi ja Jaanilinn
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Narva jõgi ja Jõgi
Jõgikond
Jõgikond ehk jõe valg(a)la on ala, kust jõgi saab oma vee.
Vaata Narva jõgi ja Jõgikond
Kärestik
Kärestik Kärestik on madal kivine käreda vooluga jõelõik.
Vaata Narva jõgi ja Kärestik
Kreenholm
Kreenholmi saar 1639. aastal Kreenholm (saksa keeles Krähnholm – varesesaar, rootsi keeles Kråkeholm – Varesesaar) on saar Narva jõel Narva linna piirides Ida-Viru maakonnas.
Vaata Narva jõgi ja Kreenholm
Kudruküla oja
Kudruküla oja (ka Pruuka oja) on oja Ida-Viru maakonnas.
Vaata Narva jõgi ja Kudruküla oja
Kulgu jõgi
Kulgu jõgi on jõgi Eesti idapiiril.
Vaata Narva jõgi ja Kulgu jõgi
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Narva jõgi ja Läti
Mustajõe (Vaivara)
Mustajõe on endine asum ja praegune paikkond Narvast edelas Auvere küla territooriumil, kus asuvad Eesti soojuselektrijaam ja Narva põlevkivikarjäär.
Vaata Narva jõgi ja Mustajõe (Vaivara)
Mustajõgi
Mustajõgi (ka Kirjaku peakraav, Tamme peakraav) on Viru alamvesikonda kuuluv jõgi Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas ja Narva-Jõesuu linnas.
Vaata Narva jõgi ja Mustajõgi
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Narva jõgi ja Narva
Narva hüdroelektrijaam
Narva hüdroelektrijaam, 2009 Narva hüdroelektrijaam on hüdroelektrijaam, mis asub Narva jõel Narva ja Jaanilinna vahel.
Vaata Narva jõgi ja Narva hüdroelektrijaam
Narva jõe kanjoni maastikukaitseala
Narva jõe joad kaitsealal Narva jõe kanjoni maastikukaitseala on maastikukaitseala, mis kaitseb Narva jõe kanjoni ja joaastanguid.
Vaata Narva jõgi ja Narva jõe kanjoni maastikukaitseala
Narva jõe paljand
Narva jõe paljand on paljand Narva jõe vasakul kaldal; halduslikult Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas (vaadatud 04.05.2013).
Vaata Narva jõgi ja Narva jõe paljand
Narva jõgi (Nemunas)
Narva jõgi (valgevene Нарва, Няцеч) on jõgi Valgevenes Hrodna oblasti Lida rajoonis, Nemunase parempoolne lisajõgi.
Vaata Narva jõgi ja Narva jõgi (Nemunas)
Narva juga
Narva juga 25. aprillil 2010 suurvee ajal (idapoolne haru) Narva juga 25. aprillil 2010 suurvee ajal (läänepoolne haru) Narva juga (ka Narva kosk) on juga Narva jõel, Narva klindiorus.
Vaata Narva jõgi ja Narva juga
Narva kultuur
Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal Eesti esiajaloos.
Vaata Narva jõgi ja Narva kultuur
Narva laht
Narva-Jõesuu tuletorn Narva lahe rannikul Narva laht nagu Soome lahe osa Hallvares Narva lahe rannikul Narva-Jõesuus. Tagaplaanil on Sillamäe. Narva laht on suur laht Eesti kirdeosas, Soome lahe kaguosa.
Vaata Narva jõgi ja Narva laht
Narva raudteesild
Narva raudteesild (2009) Narva raudteesild on üle Narva jõe kulgev raudteesild Narvas Tallinna-Peterburi raudteeliinil.
Vaata Narva jõgi ja Narva raudteesild
Narva vald
Narva vald oli vald Viru maakonnas Narva jõe idakaldal 18.
Vaata Narva jõgi ja Narva vald
Narva veehoidla
Narva veehoidla on tehisveekogu Eesti ja Venemaa piiril Narva jõel Narvast lõunas.
Vaata Narva jõgi ja Narva veehoidla
Narva-Jõesuu
Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.
Vaata Narva jõgi ja Narva-Jõesuu
Narvataguse
Eesti koos Narvatagusega 1925. aastal Narvataguse oli Tartu rahulepingu alusel Eesti Vabariigi koosseisu kuuluv territoorium Narva jõe paremkaldal.
Vaata Narva jõgi ja Narvataguse
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Narva jõgi ja Nõukogude Liit
Neeva
thumb Neeva valgla (oranžiga) ja Soome lahe valgla (rohelisega) Neeva on jõgi Ida-Euroopas Venemaa loodeosas.
Vaata Narva jõgi ja Neeva
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata Narva jõgi ja Peipsi järv
Permisküla
Permisküla on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata Narva jõgi ja Permisküla
Permisküla oja
Permisküla oja (ka Permisküla peakraav) on oja Ida-Virumaal Alutaguse vallas.
Vaata Narva jõgi ja Permisküla oja
Permisküla saar
Permisküla saar, ka Verhovski saar (vene keeles Верхнесельский остров, Верхне-сельский остров), Verhovski) on Narva jõe saar. Halduslikult jääb saar Ida-Viru maakonna Alutaguse valla Permisküla territooriumile, kuid saarel puudub asustus.
Vaata Narva jõgi ja Permisküla saar
Peterburi kubermang
Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния, 1914–1924 Петроградская губерния, 1924–1927 Ленинградская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.
Vaata Narva jõgi ja Peterburi kubermang
Pljussa jõgi
Pljussa (vene Плюсса) on jõgi Venemaal, Narva jõe parempoolne lisajõgi.
Vaata Narva jõgi ja Pljussa jõgi
Poruni jõgi
Poruni jõgi Poruni jõgi Poruni jõgi (ka Borovnja jõgi) on jõgi Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, Narva jõe vasakpoolne lisajõgi.
Vaata Narva jõgi ja Poruni jõgi
Rosona jõgi
Rosona jõgi Rosona (vene Россонь ehk Россона) on jõgi Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis.
Vaata Narva jõgi ja Rosona jõgi
Sõpruse sild (Narva)
Narva Sõpruse sild (ka Narva linnasild) on Narva jõe maanteesild Kirde-Eestis Narva linna ja Jaanilinna vahel.
Vaata Narva jõgi ja Sõpruse sild (Narva)
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Narva jõgi ja Soome laht
Tõrvajõgi
Tõrvajõgi on jõgi Kirde-Eestis Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Vaata Narva jõgi ja Tõrvajõgi
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Narva jõgi ja Vana-Liivimaa
Vasknarva
Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal.
Vaata Narva jõgi ja Vasknarva
Väike-Georgi saar
Väike-Georgi saar, ka Jüri saar, on saar Narva jões.
Vaata Narva jõgi ja Väike-Georgi saar
Väikesaar (Narva jõgi)
Väikesaar 1929. aasta Narva linnaplaanil Väikesaar ehk Väike saar on saar Narva jões Narva linna juures Sutthoffi linnaosas.
Vaata Narva jõgi ja Väikesaar (Narva jõgi)
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Vaata Narva jõgi ja Võrtsjärv
Velikaja jõgi
Velikaja jõgi (ka: Pihkva Emajõgi) on jõgi Venemaal; suurim Peipsi järve suubuv jõgi.
Vaata Narva jõgi ja Velikaja jõgi
Vene NFSV
Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1.
Vaata Narva jõgi ja Vene NFSV
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Narva jõgi ja Venemaa
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Narva jõgi ja Venemaa Keisririik
Viru Maavalitsus
Viru Maavalitsus oli Viru maakonna kohaliku omavalitsuse asutus Rakveres.
Vaata Narva jõgi ja Viru Maavalitsus
1956
1956.
Vaata Narva jõgi ja 1956
Tuntud ka kui Naroova, Naroova jõgi, Narova.