Kiiremini kui brauser!
15 suhted: ALMAVÜ, Balti kubermangud, Baltisakslased, Chargiertenconvent, Eesti Ajalooarhiiv, Esimene maailmasõda, Heimatstiil, Korporatsioon Baltica, Nekrut, Rudolf von Engelhardt, Tartu Saksa Kultuuri Instituut, Tähtvere mõis, 1879, 1902, 28. mai.
ALMAVÜ
Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing, lühend ALMAVÜ (vene keeles Добровольное Общество Содействия Армии, Авиации и Флоту, lühend ДОСААФ; Dobrovolnoje Obštšestvo Sodeistvija Armii, Aviatsii i Flotu, lühend DOSAAF) oli Nõukogude Liidu ja on praegu Venemaa Föderatsiooni paramilitaarne spordi, sõjalis-tehnilise ettevalmistuse ning patriootliku kasvatuse organisatsioon.
Uus!!: Korporatsioon Neobaltia ja ALMAVÜ · Näe rohkem »
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.
Uus!!: Korporatsioon Neobaltia ja Balti kubermangud · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Korporatsioon Neobaltia ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Chargiertenconvent
Chargiertenconvent (Ch!C!) oli Tartu korporatsioonide eestseisuste esinduskogu, mille kätte oli 19. sajandil koondunud võim üliõpilaskonna üle.
Uus!!: Korporatsioon Neobaltia ja Chargiertenconvent · Näe rohkem »
Eesti Ajalooarhiiv
Liivi tänaval Eesti Ajalooarhiiv (lühend EAA) oli Eesti arhiiviasutus, mis tegutses selle nime all aastatel 1989–1999.
Uus!!: Korporatsioon Neobaltia ja Eesti Ajalooarhiiv · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Korporatsioon Neobaltia ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Heimatstiil
EÜS-i maja Tartus (Georg Hellat, 1902) Heimatstiil on Saksamaal 19. sajandi lõpul väljakujunenud arhitektuuristiil, mille tippaeg oli 1885–1910.
Uus!!: Korporatsioon Neobaltia ja Heimatstiil · Näe rohkem »
Korporatsioon Baltica
Korporatsioon Baltica oli 1850.
Uus!!: Korporatsioon Neobaltia ja Korporatsioon Baltica · Näe rohkem »
Nekrut
Nekrut (vene keelest некрут Eerik Selli. Postijaamad riigi ja reisija teenistuses. Tallinn: Valgus, 1976.
Uus!!: Korporatsioon Neobaltia ja Nekrut · Näe rohkem »
Rudolf von Engelhardt
Moritz Alexander Rudolf von Engelhardt (vkj 25. veebruar 1857 Tartu – 1913 Tartu) oli baltisaksa ja eesti arhitekt.
Uus!!: Korporatsioon Neobaltia ja Rudolf von Engelhardt · Näe rohkem »
Tartu Saksa Kultuuri Instituut
Saksa Kultuuri Instituudi hoone, Kastani 1 Tartu Saksa Kultuuri Instituudi hoone talvel Tartu Saksa Kultuuri Instituut (lühend SKI, saksa keeles Deutsches Kulturinstitut Tartu) on Tartus mittetulundusühinguna tegutsev organisatsioon, mille eesmärk on tutvustada Eestis saksa kultuuri, arendada kultuurisidemeid Eesti ja Saksamaa vahel, pakkuda saksa keele kursusi ning võimalust sooritada Goethe Instituudi eksameid.
Uus!!: Korporatsioon Neobaltia ja Tartu Saksa Kultuuri Instituut · Näe rohkem »
Tähtvere mõis
Mõisa uus peahoone Tähtvere mõis (saksa keeles Techelfer) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Korporatsioon Neobaltia ja Tähtvere mõis · Näe rohkem »
1879
1879.
Uus!!: Korporatsioon Neobaltia ja 1879 · Näe rohkem »
1902
1902.
Uus!!: Korporatsioon Neobaltia ja 1902 · Näe rohkem »
28. mai
28.
Uus!!: Korporatsioon Neobaltia ja 28. mai · Näe rohkem »
