Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Baltisakslased

Index Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

187 suhted: Aadel, Adam Johann von Krusenstern, Adolf Pilar von Pilchau, Akadeemiline Baltisaksa Kultuuri Selts, Alamsaksa keel, Alatskivi mõis, Albert (Riia piiskop), Aleksander II, Aleksander Loit, Aleksandr Gortšakov, Aleksius II, Alexander Theodor von Middendorff, Alexander von Benckendorff, Alexander von Bunge, Alexander von Keyserling, Alexander von Oettingen, Alfred Rosenberg, Ameerika Ühendriigid, Anna Ivanovna, Arthur von Oettingen, August I (Oldenburg), August Wilhelm Hupel, Balti erikord, Balti Hertsogiriik, Balti pataljon, Baltisaksa kirjandus, Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis, Baltisaksa kunst, Baltische Monatsschrift, Burchard Christoph von Münnich, Carl Axel Mothander, Carl Schirren, Christian Kelch, Constantin von Weiss, Diplomaatiline korpus, Edgar von Wahl, Eduard Gustav von Toll, Eduard von Dellingshausen, Eesti, Eesti Üliõpilaste Selts, Eestimaa, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Eestimaa Põllumajanduse ja Tööstuse AS Estakland, Emil Lenz, Enn Tarvel, Esimene maailmasõda, Fabian Gottlieb von Bellingshausen, Feodalism, Ferdinand von Wrangell, Fersen, ..., Friedrich Georg von Bunge, Georg von Rauch, Georg Wilhelm Richmann, George Dawe, Gero von Wilpert, Gert von Pistohlkors, Gild, Godo Lieberg, Gotthard Kettler, Gregor von Helmersen, Gustav von Bunge, Habsburgide monarhia, Hannes Walter, Heinrich Jannsen, Heinrich Stunde, Heinrich von Fick, Heinz von zur Mühlen, Henriku Liivimaa kroonika, Hermann von Keyserling, II Rzeczpospolita, Ilmamaa, Interlingue, Jakob Hurt, Jakob Kettler, Jakob von Uexküll, Jürgen von Ungern-Sternberg, Jüri kihelkond, Jõgeveste, Johan Laidoner, Johann Christoph Brotze, Johann Friedrich Eschscholtz, Johann Reinhold von Patkul, Johannes Aavik, Kadakasakslased, Kadetikorpus, Kanada, Karl Ernst von Baer, Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf), Karl Morgenstern, Karl Nesselrode, Katariina II, Kaupo, Kõnnu mõis (Kuusalu), Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia, Kirik (institutsioon), Krahv, Kuberner, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Lääne-Saksamaa, Läänemereprovintsid, Läänemeri, Läti, Leonid Arbusow noorem, Leonid Arbusow vanem, Lieven, Liivimaa, Linnaelanikud (provintsiaalõigus), Linnakodanik, Lionel Kieseritzky, Majandus, Mõisate reduktsioon, Michael Andreas Barclay de Tolly, Mihhail Kutuzov, Moskva ja kogu Venemaa patriarh, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Nobeli auhind, Oldenburgi dünastia, Olev Liivik, Ordumeister, Organisatsioon, Otto von Kotzebue, Patronaadiõigus, Põhjasõda, Peeter I, Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg, Peter Friedrich Ludwig, Peter von Wrangell, Poliitika, Politseipataljon Ostland, Privileeg, Rahvus, Rüütelkond, Rüütlimõis, Reinhold von Anrep-Elmpt, Riia ajalugu, Roman Ungern von Sternberg, Roman von Antropoff, Rootsi, Rootsi aeg, Rzeczpospolita, Saksa keel, Saksa Klubi, Saksa Korrapolitsei, Saksa kultuuromavalitsus, Saksa Riik, Saksamaa, Sakslased, Sandarmi Üksikkorpus, Soome, Soome Suurvürstiriik, Tartu Ülikool, Tartu Saksa Käsitööliste Selts, Tartu vojevood, Tönnes Maydell, Thomas Johann Seebeck, Tsaar, Tsunft, Umsiedlung, Vabadusrist, Vabatahtlik tuletõrje, Vaimulik, Vana-Liivimaa, Võnnu lahing, Vene Õigeusu Kirik, Venemaa Keisririik, Vladimir Nabokov, Wilhelm Ostwald, Wolter von Plettenberg, 1629, 1710, 1723, 1729, 1730, 1731, 1795, 18. mai, 18. sajand, 1860. aastad, 1876, 19. sajand, 1916, 1930. aastad, 1939, 1940, 1944, 1945. Laienda indeks (137 rohkem) »

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Uus!!: Baltisakslased ja Aadel · Näe rohkem »

Adam Johann von Krusenstern

Adam Johann von Krusenstern Krusensterni suguvõsa vapp Hagudi mõisa härrastemaja – Adam Johann von Krusensterni sünnikoht Adam Johann von Krusenstern (venepäraselt Ivan Fjodorovitš Kruzenštern; Иван (Иоганн Антон) Фёдорович Крузенштерн; 19. november 1770 Hagudi mõis – 12. august 1846 Kiltsi mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa meresõitja ja admiral (1842).

Uus!!: Baltisakslased ja Adam Johann von Krusenstern · Näe rohkem »

Adolf Pilar von Pilchau

Parun Adolf Konstantin Jakob Pilar von Pilchau (23. mai 1851 Audru – 17. juuni 1925 Pärnu) oli Audru mõisnik ja Liivimaa maamarssal.

Uus!!: Baltisakslased ja Adolf Pilar von Pilchau · Näe rohkem »

Akadeemiline Baltisaksa Kultuuri Selts

Akadeemiline Baltisaksa Kultuuri Selts (saksa keeles Akademische Gesellschaft für Deutsch-Baltische Kultur) on 1989.

Uus!!: Baltisakslased ja Akadeemiline Baltisaksa Kultuuri Selts · Näe rohkem »

Alamsaksa keel

Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.

Uus!!: Baltisakslased ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »

Alatskivi mõis

Alatskivi mõisa peahoone Alatskivi mõis (saksa keeles Allatzkiwwi, varem Alt-Allatzkiwwi) oli rüütlimõis Tartumaal Kodavere kihelkonnas.

Uus!!: Baltisakslased ja Alatskivi mõis · Näe rohkem »

Albert (Riia piiskop)

Albert von Buxhövden; ka Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede või piiskop Albert (umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani.

Uus!!: Baltisakslased ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »

Aleksander II

Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.

Uus!!: Baltisakslased ja Aleksander II · Näe rohkem »

Aleksander Loit

Aleksander Loit (aastani 1935 Aleksander Siitan; sündinud 11. juunil 1925 Pärnus) on Rootsis tegutsev eesti ajaloolane.

Uus!!: Baltisakslased ja Aleksander Loit · Näe rohkem »

Aleksandr Gortšakov

Aleksandr Gortšakov, Nikolai Bogatški maalil. 1876. Vürst (aastast 1871 hiilguslik vürst) Aleksandr Mihhailovitš Gortšakov (vene keeles Александр Михайлович Горчаков) (4. juuni (ukj 15. juuni) 1798 Taebla mõis – 27. veebruar (ukj 11. märts) 1883 Baden-Baden) oli Venemaa Keisririigi diplomaat ja riigitegelane.

Uus!!: Baltisakslased ja Aleksandr Gortšakov · Näe rohkem »

Aleksius II

Aleksius II Patriarh veebruaris 2008 Aleksius II ehk Aleksi II (vene keeles Алексий II; kodanikunimega Aleksei Mihhailovitš Ridiger, vene keeles Алексей Михайлович Ридигер; 23. veebruar 1929 Tallinn – 5. detsember 2008 Moskva, Novo-Peredelkino) oli Eestist pärit õigeusu vaimulik, aastatel 1990–2008 Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh.

Uus!!: Baltisakslased ja Aleksius II · Näe rohkem »

Alexander Theodor von Middendorff

Alexander Theodor von Middendorff Middendorffi suguvõsa vapp Alexander Theodor von Middendorff (vene Александр Федорович Миддендорф; vana kalendri jrg. 6. august 1815 Peterburi – 16. jaanuar 1894 Hellenurme) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija, Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.

Uus!!: Baltisakslased ja Alexander Theodor von Middendorff · Näe rohkem »

Alexander von Benckendorff

Krahv Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorff (venepäraselt Александр Христофорович Бенкендорф; 4. juuli (vkj 23. juuni) 1781 Tallinn – 23. september (vkj. 11. september) 1844 Peterburi Eestimaa kubermang) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.

Uus!!: Baltisakslased ja Alexander von Benckendorff · Näe rohkem »

Alexander von Bunge

Alexander von Bunge (vene Бунге, Александр Александрович) (28. oktoober 1851 Tartu – 1930) oli vene zooloog ja maadeavastaja.

Uus!!: Baltisakslased ja Alexander von Bunge · Näe rohkem »

Alexander von Keyserling

Krahv Alexander von Keyserling Krahv Alexander Friedrich Michael Lebrecht Nikolaus Arthur von Keyserling (vene: Александр Андреевич Кейзерлинг) (15. august 1815 Kabile mõis, Kuramaa – 8. mai 1891 Raikküla mõis) oli baltisaksa geoloog ja paleontoloog ning poliitik.

Uus!!: Baltisakslased ja Alexander von Keyserling · Näe rohkem »

Alexander von Oettingen

Alexander von Oettingen Alexander Konstantin von Oettingen (12. detsember 1827, Visusti mõis, Äksi kihelkond, Tartumaa – 8. august 1905, Tartu) oli Liivimaa päritolu Eesti usuteadlane.

Uus!!: Baltisakslased ja Alexander von Oettingen · Näe rohkem »

Alfred Rosenberg

Alfred Ernst Rosenberg (12. jaanuar 1893 Tallinn – 16. oktoober 1946 Nürnberg) oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei üks juhtivaid funktsionääre, üks partei ideoloogilistest juhtidest.

Uus!!: Baltisakslased ja Alfred Rosenberg · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Baltisakslased ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Anna Ivanovna

Anna Ivanovna portree Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene Анна Иоанновна või Анна Ивановна (7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.

Uus!!: Baltisakslased ja Anna Ivanovna · Näe rohkem »

Arthur von Oettingen

Arthur Joachim von Oettingen Arthur Joachim von Oettingen (28. märts 1836 Luua mõis, Palamuse kihelkond – 5. september 1920 Bensheim, Hesseni Rahvariik, Saksamaa) oli Eesti baltisaksa füüsik, meteoroloog ja muusikateoreetik.

Uus!!: Baltisakslased ja Arthur von Oettingen · Näe rohkem »

August I (Oldenburg)

Oldenburgi suurhertsog August I Paul Friedrich August (vene Август Павел Фридрих Гольштейн-Ольденбургский; 13. juuli 1783 Rastede – 27. veebruar 1853 Oldenburg) oli saksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindral), Eestimaa kindralkuberner ja Tallinna sõjakuberner aastatel 1811–1816 ning esimene Oldenburgi suurhertsog 1829–1853.

Uus!!: Baltisakslased ja August I (Oldenburg) · Näe rohkem »

August Wilhelm Hupel

August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul. August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli Äksi pastor aastail 1760–1764, Põltsamaa pastor aastatel 1764–1804, kodu-uurija ja literaat.

Uus!!: Baltisakslased ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »

Balti erikord

Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.

Uus!!: Baltisakslased ja Balti erikord · Näe rohkem »

Balti Hertsogiriik

Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.

Uus!!: Baltisakslased ja Balti Hertsogiriik · Näe rohkem »

Balti pataljon

Vabadussõjas võidelnud Balti pataljoni mälestussammas Balti pataljon (ka Balti rügement, saksa keeles Baltenregiment) 1918.

Uus!!: Baltisakslased ja Balti pataljon · Näe rohkem »

Baltisaksa kirjandus

Baltisaksa kirjandus on Eesti ja Läti aladel elanud baltisakslaste kirjandus, mis on kirjutatud peamiselt alamsaksa keeles ja ülemsaksa keeles.

Uus!!: Baltisakslased ja Baltisaksa kirjandus · Näe rohkem »

Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis

Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis on baltisaksa kultuuriga tegelev selts, mis asutati Tallinnas 1988.

Uus!!: Baltisakslased ja Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis · Näe rohkem »

Baltisaksa kunst

Baltisaksa kunst on kunst, mille loojad olid baltisakslased või ajutiselt Baltimaades tegutsenud sakslased.

Uus!!: Baltisakslased ja Baltisaksa kunst · Näe rohkem »

Baltische Monatsschrift

Baltische Monatsschrift ('Balti Kuukiri') oli aastatel 1859–1934 pausidega ilmunud baltisakslaste ajakiri, mille sisu moodustasid kultuuri- ja ajalooteemad.

Uus!!: Baltisakslased ja Baltische Monatsschrift · Näe rohkem »

Burchard Christoph von Münnich

Burchard Christoph von Münnich Münnichite vapp Krahv Burchard Christoph von Münnich (vene: Христофор Антонович Миних või фон Миних) (19. mai 1683 Neuenhuntorfi mõis, Oldenburg Põhja-Saksamaa – 16. oktoober 1767) oli Venemaa keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728).

Uus!!: Baltisakslased ja Burchard Christoph von Münnich · Näe rohkem »

Carl Axel Mothander

Carl Axel Mothander Carl Axel Mothander (14. jaanuar 1886 Stockholm – 29. aprill 1965 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane, ajakirjanik ja tõlkija, kes võttis osa Eesti Vabadussõjast ning elas sügiseni 1940 Eestis.

Uus!!: Baltisakslased ja Carl Axel Mothander · Näe rohkem »

Carl Schirren

Carl Christian Gerhard Schirren (20. november (vana kalendri järgi 8. november) 1826 – 11. detsember (vkj 28. november) 1910) oli Liivimaa ajaloolane, publitsist ja avaliku elu tegelane.

Uus!!: Baltisakslased ja Carl Schirren · Näe rohkem »

Christian Kelch

Christian Kelch (15. detsember (vkj 5. detsember) 1657 Greifenhagen, Pommeri – 2. detsember 1710 Tallinn) oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik.

Uus!!: Baltisakslased ja Christian Kelch · Näe rohkem »

Constantin von Weiss

Constantin von Weiss (Weiß) (ka Konstantin Alexander Clemens von Weiss; 29. juuli 1877 Tsarskoje Selo Peterburi kubermang – 17. juuni 1959 Augsburg Baierimaa Saksamaa) oli Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (polkovnik), Balti pataljoni ülem.

Uus!!: Baltisakslased ja Constantin von Weiss · Näe rohkem »

Diplomaatiline korpus

Diplomaatiline korpus (ka corps diplomatique) on riiki akrediteeritud diplomaatide kogum.

Uus!!: Baltisakslased ja Diplomaatiline korpus · Näe rohkem »

Edgar von Wahl

Edgar von Wahl või Edgar de Wahl (täisnimi Edgar Aleksis Robert von Wahl või Edgar Alexis Robert von Wahl või Edgar Alexei Robert von Wahl; 23. august (vkj 11. august) 1867 Bogopil/Olviopol, praegu osa Pervomaiski linnast Mõkolajivi oblastis Ukrainas – 9. märts 1948 Tallinn) oli baltisaksa õpetaja ja harrastuskeeleteadlane, kes sai tuntuks kunstliku keele oktsidentaali loojana.

Uus!!: Baltisakslased ja Edgar von Wahl · Näe rohkem »

Eduard Gustav von Toll

Eduard Gustav von Toll Parun Eduard Gustav Toll (Эдуард Васильевич Толль, 14. märts (vkj 2. märts) 1858 Tallinn – 1902 Ida-Siberi meri) oli baltisaksa päritolu Venemaa geoloog ja polaaruurija.

Uus!!: Baltisakslased ja Eduard Gustav von Toll · Näe rohkem »

Eduard von Dellingshausen

Eduard von Dellingshausen Eduard Julius Alexander von Dellingshausen (31. märts 1863 Tallinn – 9. juuli 1939 Potsdam) oli Eestimaa poliitik, Eestimaa rüütelkonna peamees aastatel 1902–1918.

Uus!!: Baltisakslased ja Eduard von Dellingshausen · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Baltisakslased ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti Üliõpilaste Selts

EÜS-i lipp EÜS-i vapp Eesti Üliõpilaste Selts on 1870.

Uus!!: Baltisakslased ja Eesti Üliõpilaste Selts · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben''). Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud kui Eestimaa hertsogiriigina ning Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Baltisakslased ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.

Uus!!: Baltisakslased ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · Näe rohkem »

Eestimaa Põllumajanduse ja Tööstuse AS Estakland

Eestimaa Põllumajanduse ja Tööstuse Aktsiaselts Estakland oli 21. septembril 1923 baltisakslaste Gotthard Schilling, Eduard Glanström ja Leonhard Krusenstjern poolt I Eestimaa Põllumajanduse Ühisuse järglasena asutatud majandusettevõte.

Uus!!: Baltisakslased ja Eestimaa Põllumajanduse ja Tööstuse AS Estakland · Näe rohkem »

Emil Lenz

Heinrich Friedrich Emil Lenz Heinrich Friedrich Emil Lenz (24. märts/vkj 12. märts 1804 Tartu – 10. veebruar 1865 Rooma) oli baltisakslasest füüsik.

Uus!!: Baltisakslased ja Emil Lenz · Näe rohkem »

Enn Tarvel

Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; sündinud 31. juulil 1932 Metsiku külas) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Baltisakslased ja Enn Tarvel · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I MS), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914.

Uus!!: Baltisakslased ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Fabian Gottlieb von Bellingshausen

Fabian Gottlieb von Bellingshausen Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (vene keeles Фаддей Фаддеевич Беллинсгаузен (Faddei Faddejevitš Bellingshausen), 20. september 1778 Lahetaguse mõis, Saaremaa – 25. jaanuar 1852 Kroonlinn) oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral.

Uus!!: Baltisakslased ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen · Näe rohkem »

Feodalism

Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.

Uus!!: Baltisakslased ja Feodalism · Näe rohkem »

Ferdinand von Wrangell

Ferdinand von Wrangell Ferdinand von Wrangel, ca. 1827 Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell (9. jaanuar 1797 (vkj 29. detsember 1796) Pihkva – 6. juuni (vkj 25. mai) 1870 Tartu) oli baltisaksa päritolu Venemaa meresõitja ja Arktika uurija.

Uus!!: Baltisakslased ja Ferdinand von Wrangell · Näe rohkem »

Fersen

Fersen on Saksamaa, Eestimaa, Liivimaa ja Rootsi aadlisuguvõsa.

Uus!!: Baltisakslased ja Fersen · Näe rohkem »

Friedrich Georg von Bunge

Friedrich Georg von Bunge Friedrich Georg von Bunge (13. märts (vana kalendri järgi 1. märts) 1802 Kiiev – 9. aprill 1897 Wiesbaden) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane ja publitsist.

Uus!!: Baltisakslased ja Friedrich Georg von Bunge · Näe rohkem »

Georg von Rauch

Mitte segi ajada Georg Adolf Dietrich von Rauchiga.

Uus!!: Baltisakslased ja Georg von Rauch · Näe rohkem »

Georg Wilhelm Richmann

Georg Wilhelm Richmanni hukkumine Georg Wilhelm Richmann (vn. Георг Вильгельм Рихман; 11. juuli/22. juuli 1711 Pärnu – 26. juuli/6. august 1753 Peterburi) oli Eestis sündinud, baltisaksa päritolu Vene füüsik.

Uus!!: Baltisakslased ja Georg Wilhelm Richmann · Näe rohkem »

George Dawe

George Dawe (8. veebruar 1781 London – 15. oktoober 1829 London) oli inglise portreekunstnik.

Uus!!: Baltisakslased ja George Dawe · Näe rohkem »

Gero von Wilpert

Gero von Wilpert (13. märts 1933 Tartu – 24. detsember 2009 Sydney) oli Eestis sündinud baltisakslasest kirjandusteadlane.

Uus!!: Baltisakslased ja Gero von Wilpert · Näe rohkem »

Gert von Pistohlkors

Gert Olof von Pistohlkors (sündinud 17. detsembril 1935 Narvas) on baltisaksa päritolu Saksamaa ajaloolane.

Uus!!: Baltisakslased ja Gert von Pistohlkors · Näe rohkem »

Gild

Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.

Uus!!: Baltisakslased ja Gild · Näe rohkem »

Godo Lieberg

Godo Lieberg (30. detsember 1929 Kaarma – 31. juuli 2016 Bochum) oli baltisaksa päritolu Saksamaa klassikaline filoloog.

Uus!!: Baltisakslased ja Godo Lieberg · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler, umbes 1565. aastal (19. sajandi repro) Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: Baltisakslased ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Gregor von Helmersen

Gregor von Helmersen 1876. aastal. Gregor von Helmersen (11. oktoober 1803 Kammeri mõis, Tartumaa, Liivimaa – 15. veebruar 1885 Peterburi) oli baltisaksa geoloog.

Uus!!: Baltisakslased ja Gregor von Helmersen · Näe rohkem »

Gustav von Bunge

Gustav von Bunge Gustav Piers Alexander von Bunge (7. / 19. jaanuar 1844 Tartu – 5. november 1920 Basel) oli baltisaksa füsioloog ja biokeemik, Tartu ülikooli füsioloogilise keemia õppejõud.

Uus!!: Baltisakslased ja Gustav von Bunge · Näe rohkem »

Habsburgide monarhia

Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).

Uus!!: Baltisakslased ja Habsburgide monarhia · Näe rohkem »

Hannes Walter

Horisondi ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989. Hannes Walter (ka Valter; 3. detsember 1952 Tallinn – 26. november 2004) oli eesti sõjaajaloolane.

Uus!!: Baltisakslased ja Hannes Walter · Näe rohkem »

Heinrich Jannsen

Heinrich Woldemar Amandus Jannsen (tuntud ka kui Harry Jannsen; 1851–1913) oli eesti ajakirjanik ja rahvusliku liikumise tegelane, Johann Voldemar Jannseni poeg.

Uus!!: Baltisakslased ja Heinrich Jannsen · Näe rohkem »

Heinrich Stunde

Heinrich Stunde VR II/3 (aastatel 1935–1940 Henn Sarmiste; 11. november 1897 Narva – 24. aprill 1947 Minskist põhja pool) oli sõjaväelane Eestis (major) ja Saksamaal.

Uus!!: Baltisakslased ja Heinrich Stunde · Näe rohkem »

Heinrich von Fick

Heinrich Claus von Fick (vene Генрих фон Фик; november 1678 Hamburg – 26. juuni 1750 Põltsamaa) oli saksa päritolu Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Baltisakslased ja Heinrich von Fick · Näe rohkem »

Heinz von zur Mühlen

Heinrich Dieter von zur Mühlen (tuntud eelkõige kui Heinz; 13./26. detsember 1914– 1. juuni 2005) oli baltisaksa ajaloolane.

Uus!!: Baltisakslased ja Heinz von zur Mühlen · Näe rohkem »

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.

Uus!!: Baltisakslased ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »

Hermann von Keyserling

Hermann Keyserling. Krahv Hermann Alexander von Keyserling (20. juuli 1880 Kõnnu mõis – 26. aprill 1946 Innsbruck) oli baltisaksa filosoof.

Uus!!: Baltisakslased ja Hermann von Keyserling · Näe rohkem »

II Rzeczpospolita

II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.

Uus!!: Baltisakslased ja II Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Ilmamaa

Ilmamaa on Tartus tegutsev kirjastus, mis alustas tegevust 1993.

Uus!!: Baltisakslased ja Ilmamaa · Näe rohkem »

Interlingue

Interlingue (ka oktsidentaal) on baltisaksa keeleteadlase Edgar von Wahli loodud kunstlik keel.

Uus!!: Baltisakslased ja Interlingue · Näe rohkem »

Jakob Hurt

Jakob Hurt Jakob Hurt, 1866 Jakob Hurda büst Otepää kiriklas Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla – 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.

Uus!!: Baltisakslased ja Jakob Hurt · Näe rohkem »

Jakob Kettler

Jakob Kettler Jakob Kettler (28. oktoober 1610 – 1. jaanuar 1682 Miitavi, Kuramaa) oli Kuramaa hertsog aastatel 1642–1682.

Uus!!: Baltisakslased ja Jakob Kettler · Näe rohkem »

Jakob von Uexküll

Jakob Johann von Uexküll 1903. aastal Jakob Johann von Uexküll (8. september 1864 Keblaste mõis, Läänemaa – 25. juuli 1944 Capri, Itaalia) oli baltisaksa päritolu bioloog, filosoof ja krüptosemiootik, selgrootute võrdleva füsioloogia ja biosemiootika rajajaid.

Uus!!: Baltisakslased ja Jakob von Uexküll · Näe rohkem »

Jürgen von Ungern-Sternberg

Jürgen von Ungern-Sternberg (2015). Jürgen von Ungern-Sternberg (Jürgen Baron Ungern-Sternberg von Pürkel; sündinud 21. aprillil 1940 Piłas (Schneidemühlis)) on baltisaksa päritolu Saksa ajaloolane.

Uus!!: Baltisakslased ja Jürgen von Ungern-Sternberg · Näe rohkem »

Jüri kihelkond

Jüri kihelkond (lühend Jür, saksa keeles Kirchspiele St. Jürgens) oli kihelkond Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Uus!!: Baltisakslased ja Jüri kihelkond · Näe rohkem »

Jõgeveste

Jõgeveste on küla Valgamaal Tõrva vallas.

Uus!!: Baltisakslased ja Jõgeveste · Näe rohkem »

Johan Laidoner

Johan Laidoner VR I/1 ja III/1 (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald (Viljandi kihelkond), Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.

Uus!!: Baltisakslased ja Johan Laidoner · Näe rohkem »

Johann Christoph Brotze

Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.

Uus!!: Baltisakslased ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »

Johann Friedrich Eschscholtz

thumb Johann Friedrich Eschscholtz (õieti Johann Friedrich Gustav von Eschscholtz; 1. november 1793 Tartu – 19. mai 1831 Tartu) oli baltisaksa füüsik, botaanik, zooloog ja entomoloog.

Uus!!: Baltisakslased ja Johann Friedrich Eschscholtz · Näe rohkem »

Johann Reinhold von Patkul

Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.

Uus!!: Baltisakslased ja Johann Reinhold von Patkul · Näe rohkem »

Johannes Aavik

Johannes Aavik Johannes Aavik (8. detsember (vana kalendri järgi 26. november) 1880 Randvere küla, Laimjala vald, Saaremaa – 18. märts 1973 Stockholm) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Baltisakslased ja Johannes Aavik · Näe rohkem »

Kadakasakslased

Kadakasakslasteks on 19.–20.

Uus!!: Baltisakslased ja Kadakasakslased · Näe rohkem »

Kadetikorpus

Lev Kiel. 1.kadetikorpuse kadetid Kadetikorpus on kaitseväe õppeasutus, kus õpetatakse kaadriohvitseriks.

Uus!!: Baltisakslased ja Kadetikorpus · Näe rohkem »

Kanada

Kanada (soovitatav hääldus: esisilbirõhuga) on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi.

Uus!!: Baltisakslased ja Kanada · Näe rohkem »

Karl Ernst von Baer

Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.

Uus!!: Baltisakslased ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »

Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)

Hertsog Karl Friedrich (saksa keeles Karl Friedrich, Herzog zu Holstein-Gottorp); 30. aprill 1700 Stockholm Rootsi – 18. juuni 1739, Rolfshagen Alam-Saksimaa Saksamaa) oli Saksa päritolu Schleswig-Holsteini hertsogiriigi hertsog, Rootsi kuninga Karl XII õepoeg, Venemaa keisri Peeter I ja keisrinna Katariina I tütre (Anna Petrovna) abikaasa ning Venemaa keisri Peeter III isa.

Uus!!: Baltisakslased ja Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf) · Näe rohkem »

Karl Morgenstern

Gerhard von Kügelgeni õlimaal, 1808-1809. Joseph Kriehuberi litograafia, 1828 Toomemäel. Johann Karl Simon Morgenstern (28. august 1770 Magdeburg – 15. september (3. september) 1852 Tartu) oli klassikaline filoloog, Tartu ülikooli raamatukogu esimene direktor ning ülikooli kunstimuuseumi rajaja.

Uus!!: Baltisakslased ja Karl Morgenstern · Näe rohkem »

Karl Nesselrode

Karl Nesselrode Krahv Karl Robert Nesselrode (14. detsember 1780 Lissabon – 11. märts/23. märts 1862 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane ja diplomaat, pikaajaline välisminister.

Uus!!: Baltisakslased ja Karl Nesselrode · Näe rohkem »

Katariina II

Venemaa keisrinna Katariina II Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Uus!!: Baltisakslased ja Katariina II · Näe rohkem »

Kaupo

Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.

Uus!!: Baltisakslased ja Kaupo · Näe rohkem »

Kõnnu mõis (Kuusalu)

Kõnnu mõis (saksa Könda) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas.

Uus!!: Baltisakslased ja Kõnnu mõis (Kuusalu) · Näe rohkem »

Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia

Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja 5) Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.

Uus!!: Baltisakslased ja Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Kirik (institutsioon)

Kirik on ühtse õpetuse ja kindla riitusega range hierarhilise autoritaarse organisatsiooni üldnimetus.

Uus!!: Baltisakslased ja Kirik (institutsioon) · Näe rohkem »

Krahv

Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.

Uus!!: Baltisakslased ja Krahv · Näe rohkem »

Kuberner

Kuberner on suure maa-ala (kubermang või osariik) administraator või valitsusjuht.

Uus!!: Baltisakslased ja Kuberner · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Baltisakslased ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Uus!!: Baltisakslased ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Lääne-Saksamaa

Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.

Uus!!: Baltisakslased ja Lääne-Saksamaa · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: Baltisakslased ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Baltisakslased ja Läänemeri · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Baltisakslased ja Läti · Näe rohkem »

Leonid Arbusow noorem

Leonid Arbusow noorem (täisnimi Leonid Hans Nikolaus Arbusow; 31. oktoober 1882 Bauska – 16. veebruar 1951 Göttingen) oli baltisaksa ajaloolane, Leonid Arbusow vanema poeg.

Uus!!: Baltisakslased ja Leonid Arbusow noorem · Näe rohkem »

Leonid Arbusow vanem

Leonid Arbusow vanem (7. jaanuar 1848 Jelgava – 1. jaanuar 1912 Zasulauks) oli baltisaksa ajaloolane, Leonid Arbusow noorema isa.

Uus!!: Baltisakslased ja Leonid Arbusow vanem · Näe rohkem »

Lieven

Venemaa vürst Lievenite suguvõsa vapp Lieven (ka Lyve, Lywen, Liwe, Liewen; läti: Līvens) on Rootsi, Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa ja Venemaa aadlisuguvõsa, mis pärimuse järgi põlvneb liivlaste vanemast Kaupost, kelle aadliseisust tunnistas/tõstis aadliseisusesse Rooma paavst Innocentius III 1202–1203 Kaupo ja piiskop Alberti kohtumisel Roomas.

Uus!!: Baltisakslased ja Lieven · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Baltisakslased ja Liivimaa · Näe rohkem »

Linnaelanikud (provintsiaalõigus)

Linnaelanikud (saksa keeles die Stadtbewohner) olid üks neljast (koos aadli, vaimulike ja talupoegadega) Läänemere kubermangude ja Narva linna seisusest.

Uus!!: Baltisakslased ja Linnaelanikud (provintsiaalõigus) · Näe rohkem »

Linnakodanik

Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.

Uus!!: Baltisakslased ja Linnakodanik · Näe rohkem »

Lionel Kieseritzky

Lionel Adalbert Bagration Felix Kieseritzky (20. detsember 1805/1. jaanuar 1806 Tartu – 19. mai 1853 Pariis) oli Tartust pärit baltisakslasest maletaja, dirigent ja pianist.

Uus!!: Baltisakslased ja Lionel Kieseritzky · Näe rohkem »

Majandus

Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.

Uus!!: Baltisakslased ja Majandus · Näe rohkem »

Mõisate reduktsioon

Rootsi impeerium Läänemereäärsed dominioonid 17. sajandil Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess.

Uus!!: Baltisakslased ja Mõisate reduktsioon · Näe rohkem »

Michael Andreas Barclay de Tolly

Michael Andreas Barclay de Tolly. George Dawe' õlimaal, 1829. Talvepalee Sõjaväegalerii, Peterburi. Vürst Barclay de Tolly vapp Vürst Michael Andreas Barclay de Tolly (vene keeles Михаил Богданович Барклай де Толли, Mihhail Bogdanovitš Barclay de Tolly; 26. detsember 1761 Pamūšis, Kuramaa hertsogiriik – 27. mai (vkj. 14. mai) 1818 Stilizini mõis, Ida-Preisimaa) oli Vene väejuht (kindralfeldmarssal; 1814).

Uus!!: Baltisakslased ja Michael Andreas Barclay de Tolly · Näe rohkem »

Mihhail Kutuzov

Krahv Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski (vene keeles Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский) (5. vkj 16. september 1745 Peterburi – 28. aprill 1813 Bunzlau (tänapäeval Bolesławiec, Poola)) oli Vene väejuht, kindralfeldmarssal.

Uus!!: Baltisakslased ja Mihhail Kutuzov · Näe rohkem »

Moskva ja kogu Venemaa patriarh

Moskva ja kogu Venemaa patriarh (lühidalt ka Moskva patriarh; vene keeles Патриарх Московский и всея Руси) on Vene Õigeusu Kiriku eestseisja tiitel alates aastast 1589.

Uus!!: Baltisakslased ja Moskva ja kogu Venemaa patriarh · Näe rohkem »

Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei

NSDAP‎ partei kuldmärk Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühendatult NSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933.

Uus!!: Baltisakslased ja Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei · Näe rohkem »

Nobeli auhind

Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.

Uus!!: Baltisakslased ja Nobeli auhind · Näe rohkem »

Oldenburgi dünastia

Oldenburgi dünastia oli Põhja-Saksamaa valitsejasuguvõsa, mis valitses Oldenburgi krahvkonda alates 11. sajandist.

Uus!!: Baltisakslased ja Oldenburgi dünastia · Näe rohkem »

Olev Liivik

Olev Liivik (sündinud 22. augustil 1975) on Eesti ajaloolane.

Uus!!: Baltisakslased ja Olev Liivik · Näe rohkem »

Ordumeister

Ordumeister on ordu kõrge ametnik.

Uus!!: Baltisakslased ja Ordumeister · Näe rohkem »

Organisatsioon

Igapäevases tähenduses on organisatsioon kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel.

Uus!!: Baltisakslased ja Organisatsioon · Näe rohkem »

Otto von Kotzebue

EAM) Otto von Kotzebue (vene Отто Евстафьевич Коцебу; 30. detsember 1787 Tallinn – 3. veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa maadeavastaja ja mereväeohvitser (1. järgu kapten).

Uus!!: Baltisakslased ja Otto von Kotzebue · Näe rohkem »

Patronaadiõigus

Patronaadiõigus oli kuni 1919.

Uus!!: Baltisakslased ja Patronaadiõigus · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Baltisakslased ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas. Peeter I ehk Peeter Suur ehk Pjotr I (vene Пётр I Алексеевич (Pjotr I Aleksejevitš), Пётр I (Pjotr I) ehk Пётр Великий (Pjotr Veliki); 9. juuni (30. mai) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721.

Uus!!: Baltisakslased ja Peeter I · Näe rohkem »

Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg

Oldenburgi prints Peter Friedrich Georg, 1811. Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg (vene keeles Георгий Петрович (Петер Фридрих Георг) Ольденбургский; 9. mai 1784 Oldenburg – 27. detsember 1812 Tver) oli Oldenburgi prints, Eestimaa kindralkuberner 1808–1809.

Uus!!: Baltisakslased ja Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg · Näe rohkem »

Peter Friedrich Ludwig

Peter Friedrich Ludwig Georg Friedrich Adolf Schönheri maal, 1819 Peter Friedrich Ludwig (17. jaanuar 1755 Riesenburg, Ida-Preisimaa – 21. mai 1829 Wiesbaden) oli Oldenburgi administraator 1785–1810 ja 1813–1823, Lübecki vürstpiiskop 1785–1803 ning Oldenburgi suurhertsog 1823–1829.

Uus!!: Baltisakslased ja Peter Friedrich Ludwig · Näe rohkem »

Peter von Wrangell

Peter von Wrangell Parun Peter von Wrangell (vene keeles Пётр Николаевич фон Врангель, hüüdnimi Paiper (vene Пайпер); 27. august (vkj 15. august) 1878 Zarasai (Novoaleksandrovsk), Kovno kubermang – 25. aprill 1928 Brüssel, Belgia) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), üks valgekaartlaste juhte Vene kodusõjas.

Uus!!: Baltisakslased ja Peter von Wrangell · Näe rohkem »

Poliitika

Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.

Uus!!: Baltisakslased ja Poliitika · Näe rohkem »

Politseipataljon Ostland

Politseipataljon "Ostland" (saksa keeles Polizei Front-Bataillon Ostland) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaal moodustatud väeüksus.

Uus!!: Baltisakslased ja Politseipataljon Ostland · Näe rohkem »

Privileeg

Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.

Uus!!: Baltisakslased ja Privileeg · Näe rohkem »

Rahvus

Rahvus (ka: natsioon) on etnose arengustaadium; rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja/või muudel teguritel põhinev etniline identiteet.

Uus!!: Baltisakslased ja Rahvus · Näe rohkem »

Rüütelkond

Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.

Uus!!: Baltisakslased ja Rüütelkond · Näe rohkem »

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Uus!!: Baltisakslased ja Rüütlimõis · Näe rohkem »

Reinhold von Anrep-Elmpt

Anrep-Elmptide suguvõsavapp Krahv Reinhold Philipp Johann von Anrep-Elmpt (vene Роман Иосифович Анреп-Эльмпт) (30. jaanuar 1834 Kursk – 26. august 1888 Birma) oli baltisaksa soost Venemaa sõjaväelane, maadeavastaja, kirjanik ja Kärstna mõisnik.

Uus!!: Baltisakslased ja Reinhold von Anrep-Elmpt · Näe rohkem »

Riia ajalugu

Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti Vabariigi pealinna Riia ajaloost.

Uus!!: Baltisakslased ja Riia ajalugu · Näe rohkem »

Roman Ungern von Sternberg

Roman Ungern von Sternberg. Parun Roman Ungern von Sternberg (vene keeles Роман Фёдорович Унгерн фон Штернберг, sünninimi Robert Nicolaus Maximilian von Ungern-Sternberg; 10. jaanuar 1886 (29. detsember 1885 vkj) Graz – 15. september 1921 Novonikolajevsk) oli Austria-saksa ja baltisaksa päritolu Ungern-Sternbergi suguvõsasse kuulunud Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), üks antibolševistlike vägede juhte Venemaa kodusõjas ja hiljem sõltumatu sõjapealik, kes püüdis Mongoolias ja Taga-Baikalimaal luua budistlikku teokraatlikku riiki.

Uus!!: Baltisakslased ja Roman Ungern von Sternberg · Näe rohkem »

Roman von Antropoff

Roman von Antropoff (6/18. juuni 1836 Tallinn – 19. detsember 1926 Üksnurme) oli Toompea lossifoogt.

Uus!!: Baltisakslased ja Roman von Antropoff · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Baltisakslased ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Uus!!: Baltisakslased ja Rootsi aeg · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Baltisakslased ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Baltisakslased ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa Klubi

Saksa Klubi (Deutscher Klub) oli aastail 1932–1933 Eestis tegutsenud rahvussotsialistlik organisatsioon.

Uus!!: Baltisakslased ja Saksa Klubi · Näe rohkem »

Saksa Korrapolitsei

Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.

Uus!!: Baltisakslased ja Saksa Korrapolitsei · Näe rohkem »

Saksa kultuuromavalitsus

Saksa kultuuromavalitsus (ametlikult Eesti Vabariigi Saksa Kultuuromavalitsus, alates 1935 Eesti Vabariigi Saksa Vähemusrahvuse Kultuuromavalitsus; harva ka Saksa Kultuurvalitsus) oli 1925.

Uus!!: Baltisakslased ja Saksa kultuuromavalitsus · Näe rohkem »

Saksa Riik

Saksa RiikDeutsches Reich 100px 60px 100px 60px 100px110px LipudVapid 250px1871–1919 250px1939 Riigikeelsaksa PealinnBerliin RiigipeaKeiser Pindala? Rahvaarv? Iseseisvus18. jaanuar 1871 RahaühikSaksa riigimark RiigihümnDas Lied der Deutschen Saksa Riik (saksa Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Baltisakslased ja Saksa Riik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Baltisakslased ja Saksamaa · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Baltisakslased ja Sakslased · Näe rohkem »

Sandarmi Üksikkorpus

Sandarmikorpus (vene Отдельный корпус жандармов), alates 1875.

Uus!!: Baltisakslased ja Sandarmi Üksikkorpus · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Baltisakslased ja Soome · Näe rohkem »

Soome Suurvürstiriik

Soome Suurvürstiriik oli Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.

Uus!!: Baltisakslased ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Baltisakslased ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu Saksa Käsitööliste Selts

Tartu (Saksa) Käsitööliste Selts (saksa keeles Dorpater Handwerker Verein) oli 19.

Uus!!: Baltisakslased ja Tartu Saksa Käsitööliste Selts · Näe rohkem »

Tartu vojevood

Tartu vojevood (poola wojewoda dorpacki, wojewoda derpski) oli Poola-Leedu haldusüksuse Tartu vojevoodkonna valitseja.

Uus!!: Baltisakslased ja Tartu vojevood · Näe rohkem »

Tönnes Maydell

Tönnes Maydell "vanem" (suri 25. septembril 1600 Pärnus) oli Eestimaa aadlik.

Uus!!: Baltisakslased ja Tönnes Maydell · Näe rohkem »

Thomas Johann Seebeck

Thomas Johann Seebeck Thomas Johann Seebeck (29. märts/9. aprill 1770 Tallinn – 10. detsember 1831 Berliin) oli Saksa füüsik, kes uuris termoelektrilisi nähtusi, magnetismi ja optikat.

Uus!!: Baltisakslased ja Thomas Johann Seebeck · Näe rohkem »

Tsaar

Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.

Uus!!: Baltisakslased ja Tsaar · Näe rohkem »

Tsunft

Tsunft (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond.

Uus!!: Baltisakslased ja Tsunft · Näe rohkem »

Umsiedlung

''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.

Uus!!: Baltisakslased ja Umsiedlung · Näe rohkem »

Vabadusrist

Eesti Vabadusrist Vabadusrist (algne ametlik nimetus Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.

Uus!!: Baltisakslased ja Vabadusrist · Näe rohkem »

Vabatahtlik tuletõrje

Eesti vabatahtlik tuletõrje Tuletõrje kuni 1918.

Uus!!: Baltisakslased ja Vabatahtlik tuletõrje · Näe rohkem »

Vaimulik

Vaimulik on eesti keeles.

Uus!!: Baltisakslased ja Vaimulik · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Baltisakslased ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Võnnu lahing

Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel.

Uus!!: Baltisakslased ja Võnnu lahing · Näe rohkem »

Vene Õigeusu Kirik

Vene Õigeusu Kirik (vene Русская Православная Церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.

Uus!!: Baltisakslased ja Vene Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnSankt Peterburg (1721–1728)Moskva (1728–1730)Sankt Peterburg (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Baltisakslased ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Vladimir Nabokov

Vladimir Nabokovi kuju Montreux's Vladimir Nabokov (vene Владимир Владимирович Набоков; 23. aprill 1899 Peterburi – 2. juuli 1977 Montreux) oli vene päritolu USA kirjanik.

Uus!!: Baltisakslased ja Vladimir Nabokov · Näe rohkem »

Wilhelm Ostwald

Friedrich Wilhelm Ostwald (kutsutud lihtsalt Wilhelm Ostwald, läti: Vilhelms Ostvalds) (2. september 1853, Riia – 4. aprill 1932, Leipzig) oli baltisaksa keemik, füüsik ja filosoof, füüsikalise keemia rajajaid.

Uus!!: Baltisakslased ja Wilhelm Ostwald · Näe rohkem »

Wolter von Plettenberg

Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.

Uus!!: Baltisakslased ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

1629

1629.

Uus!!: Baltisakslased ja 1629 · Näe rohkem »

1710

1710.

Uus!!: Baltisakslased ja 1710 · Näe rohkem »

1723

1723.

Uus!!: Baltisakslased ja 1723 · Näe rohkem »

1729

1729.

Uus!!: Baltisakslased ja 1729 · Näe rohkem »

1730

1730.

Uus!!: Baltisakslased ja 1730 · Näe rohkem »

1731

1731.

Uus!!: Baltisakslased ja 1731 · Näe rohkem »

1795

1795.

Uus!!: Baltisakslased ja 1795 · Näe rohkem »

18. mai

18.

Uus!!: Baltisakslased ja 18. mai · Näe rohkem »

18. sajand

18.

Uus!!: Baltisakslased ja 18. sajand · Näe rohkem »

1860. aastad

1860.

Uus!!: Baltisakslased ja 1860. aastad · Näe rohkem »

1876

1876.

Uus!!: Baltisakslased ja 1876 · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Baltisakslased ja 19. sajand · Näe rohkem »

1916

1916.

Uus!!: Baltisakslased ja 1916 · Näe rohkem »

1930. aastad

1930.

Uus!!: Baltisakslased ja 1930. aastad · Näe rohkem »

1939

1939.

Uus!!: Baltisakslased ja 1939 · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Baltisakslased ja 1940 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Baltisakslased ja 1944 · Näe rohkem »

1945

1945.

Uus!!: Baltisakslased ja 1945 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Baltisaksa, Baltisakslane.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »