Kiiremini kui brauser!
154 suhted: Aleksander I, Aleksander I (täpsustus), Aleksander I maa, Aleksandri ausammas, Aleksandri tänav, Aleksanterinkatu, Alexanderplatz, Aserbaidžaan, August von Kotzebue, Austerlitzi lahing, Austria keiser, Austria keisririik, Autonoomia, Šveits, Badeni suurhertsogiriik, Bernadotte'i dünastia, Bessaraabia, Bolševikud, Borodino lahing, Constanze von Wetter-Rosenthal, Dekabristid, Eesti, Eesti Aleksandrikool, Eesti keel, Eestimaa, Eestimaa talurahvaseadused, Elba, Fabian Gottlieb von Bellingshausen, Franz II, Friedrich Wilhelm III, Gattšina, Haapsalu, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia, Iraan, Jaan Kross, Jakob Pontus Stenbock, Juliuse kalender, Kaarlimõisa (Põltsamaa), Kadriorg, Karl XIV Johan, Katariina II, Keiser, Keisri hull, Kongressi-Poola, Kraków, Krakówi Vabariik, Kuradisild, Kuressaare, Kuuenda koalitsiooni sõda, Legend, ..., Leipzigi lahing, Lev Tolstoi, Lihula, Liivimaa, Liivimaa talurahvaseadused, Michael Andreas Barclay de Tolly, Mihhail Kutuzov, Mihhail Speranski, Ministeerium, Munk, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Nikolai I, Norra, Osmanite riik, Paleeväljak, Paul I, Pärnu, Püha Liit, Põltsamaa, Peeter I, Peeter-Pauli katedraal, Peterburi, Piinamine, Polkovnik, Poola jagamised, Poseni suurhertsogkond, Prantsuse revolutsioon, Prantsuse revolutsioonisõjad, Prantsusmaa, Prantsusmaa Esimene Vabariik, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa kuningas, Reaalunioon, Rootsi, Rootsi kuningas, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksimaa, Sarkofaag, Soome Suurvürstiriik, Suur-Poola, Suurbritannia, Suurvürst, Taani, Taganrog, Tallinn, Tallinna Nikolai kirik, Talupoeg, Talurahvakool, Tartu Ülikool, Türgi, Tilsiti rahu, Timotheus Eberhard von Bock, Vabamüürlus, Vabariik, Varssavi hertsogiriik, Vene keel, Venemaa, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Venemaa riigipeade loend, Viiburi kubermang, Viini kongress, 1. detsember, 1. jaanuar, 15. september, 1777, 1779, 1793, 1796, 1798, 1799, 1801, 1802, 1803, 1804, 1805, 1806, 1807, 1808, 1809, 1810, 1811, 1812, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1813, 1814, 1815, 1816, 1817, 1819, 1822, 1825, 1826, 1862, 1888, 1918, 23. detsember, 27. detsember, 27. oktoober, 29. märts, 8. september. Laienda indeks (104 rohkem) »
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksander I · Näe rohkem »
Aleksander I (täpsustus)
Siin on loetletud Aleksander I/Aleksanderi (ka Alexander I/Alexanderi), Aleksandar I/Aleksandari ja Alexandru I/Alexandru nimelised valitsejad.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksander I (täpsustus) · Näe rohkem »
Aleksander I maa
Aleksander I maa Aleksander I maa on suurim saar Antarktikas.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksander I maa · Näe rohkem »
Aleksandri ausammas
Aleksandri ausammas Aleksandri ausammas (vene keeles Александровская колонна) asub Paleeväljaku keskpunktis Venemaa suuruselt teises linnas Peterburis.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksandri ausammas · Näe rohkem »
Aleksandri tänav
Aleksandri tänava algus 6. augustil 2011 Aleksandri tänav (varem Nõukogude tänav; saksa keeles Alexanderstraße, Schweinkoppelstrasse 'Seakopli tänav', Neue Straße 'Uus tänav') on tänav Tartus Kesklinna ja Karlova linnaosas.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksandri tänav · Näe rohkem »
Aleksanterinkatu
Aleksanterinkatu suvel Jõulutuledes Aleksanterinkatu Aleksanterinkatu (rootsi:Alexandersgatan) on tänav Helsingi kesklinnas.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksanterinkatu · Näe rohkem »
Alexanderplatz
Alexanderplatz 2012 Alexanderplatz on väljak ja liiklussõlm Berliini kesklinnas Mitte linnarajoonis, Berliini teletorni lähistel.
Uus!!: Aleksander I ja Alexanderplatz · Näe rohkem »
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Uus!!: Aleksander I ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »
August von Kotzebue
August von Kotzebue August Friedrich Ferdinand von Kotzebue (vene keeles Август Карлович Коцебу) (3. mai (ukj) 1761 Weimar – 23. märts (ukj) 1819 Mannheim) oli saksa näitekirjanik, prosaist, publitsist, teatrijuht.
Uus!!: Aleksander I ja August von Kotzebue · Näe rohkem »
Austerlitzi lahing
Austerlitzi lahing peeti 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel.
Uus!!: Aleksander I ja Austerlitzi lahing · Näe rohkem »
Austria keiser
Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.
Uus!!: Aleksander I ja Austria keiser · Näe rohkem »
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Uus!!: Aleksander I ja Austria keisririik · Näe rohkem »
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Uus!!: Aleksander I ja Autonoomia · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Aleksander I ja Šveits · Näe rohkem »
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Uus!!: Aleksander I ja Badeni suurhertsogiriik · Näe rohkem »
Bernadotte'i dünastia
Karl XIV Johan, Bernadotte´i dünastia rajaja Bernadotte'i dünastia on Rootsi kuningadünastia, mis on valitsenud alates 1818.
Uus!!: Aleksander I ja Bernadotte'i dünastia · Näe rohkem »
Bessaraabia
Bessaraabia ja Bukoviina koos tänapäeva riigipiiridega Bessaraabia (rumeenia keeles Basarabia, ukraina keeles Бессарабія) on maa-ala Pruti ja Dnestri jõe vahel.
Uus!!: Aleksander I ja Bessaraabia · Näe rohkem »
Bolševikud
Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.
Uus!!: Aleksander I ja Bolševikud · Näe rohkem »
Borodino lahing
Borodino lahing oli 7. septembril (vkj 26. augustil) 1812 Venemaal Borodino lähedal toimunud lahing Napoleoni sõdade käigus Venemaale tunginud Napoleon I juhitud Prantsuse esimese keisririigi sõjaväe ja Mihhail Goleništšev-Kutuzovi juhitud Venemaa keisririigi sõjaväe vahel.
Uus!!: Aleksander I ja Borodino lahing · Näe rohkem »
Constanze von Wetter-Rosenthal
Constanze Elisabeth Marguerite von Wetter-Rosenthal (18. aprill 1872 Härgla mõis – 14. september 1948 Othmarschen, Hamburg) oli baltisaksa skulptor.
Uus!!: Aleksander I ja Constanze von Wetter-Rosenthal · Näe rohkem »
Dekabristid
Dekabristid olid poliitiline liikumine, mis tekkis Venemaa Keisririigis 19. sajandi esimesel poolel pärast Napoleoni sõdade lõppu.
Uus!!: Aleksander I ja Dekabristid · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Aleksander I ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Aleksandrikool
Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa kihelkonnas Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus.
Uus!!: Aleksander I ja Eesti Aleksandrikool · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Aleksander I ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Aleksander I ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa talurahvaseadused
Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.
Uus!!: Aleksander I ja Eestimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »
Elba
Elba asendikaart Elba saar lennukilt vaadatuna Elba (ladina keeles Ilva, etruski keeles 'raud') on Itaaliale kuuluv saar Toscana ranniku lähedal, Korsikast idas.
Uus!!: Aleksander I ja Elba · Näe rohkem »
Fabian Gottlieb von Bellingshausen
Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (Venemaal tuntud kui Faddei Faddejevitš, vene keeles Фаддей Фаддеевич Беллинсгаузен) (20. september 1778 Saaremaa, Lahetaguse mõis – 25. jaanuar 1852 Kroonlinn) oli baltisaksa päritolu meresõitja, Venemaa admiral.
Uus!!: Aleksander I ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen · Näe rohkem »
Franz II
Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.
Uus!!: Aleksander I ja Franz II · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm III
Friedrich Wilhelm III Friedrich Wilhelm III (3. august 1770 Potsdam – 7. juuni 1840 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1797.
Uus!!: Aleksander I ja Friedrich Wilhelm III · Näe rohkem »
Gattšina
Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.
Uus!!: Aleksander I ja Gattšina · Näe rohkem »
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Uus!!: Aleksander I ja Haapsalu · Näe rohkem »
Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia
Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 1761–1917.
Uus!!: Aleksander I ja Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia · Näe rohkem »
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Aleksander I ja Iraan · Näe rohkem »
Jaan Kross
Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija.
Uus!!: Aleksander I ja Jaan Kross · Näe rohkem »
Jakob Pontus Stenbock
Jakob Pontus Stenbock Jakob Pontus Stenbock (vene Яков Фёдорович Стенбок; 10. september 1744 – 23. september 1824 Tallinn) oli rootsi päritolu Venemaa sõjaväelane (brigadir) ja mõisnik, krahv.
Uus!!: Aleksander I ja Jakob Pontus Stenbock · Näe rohkem »
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Uus!!: Aleksander I ja Juliuse kalender · Näe rohkem »
Kaarlimõisa (Põltsamaa)
Kaarlimõisa (ka Aleksandrikooli) on paikkond Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Väike-Kamari külas.
Uus!!: Aleksander I ja Kaarlimõisa (Põltsamaa) · Näe rohkem »
Kadriorg
Kadrioru asumi kaart Kadrioru park Russalka mälestussammas Kadriorus Kadriorg on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Uus!!: Aleksander I ja Kadriorg · Näe rohkem »
Karl XIV Johan
Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.
Uus!!: Aleksander I ja Karl XIV Johan · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Aleksander I ja Katariina II · Näe rohkem »
Keiser
Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.
Uus!!: Aleksander I ja Keiser · Näe rohkem »
Keisri hull
"Keisri hull" on Jaan Krossi romaan, mis ilmus 1978.
Uus!!: Aleksander I ja Keisri hull · Näe rohkem »
Kongressi-Poola
Kongressi-Poola, ametlikult Poola kuningriik, oli pärast Napoleoni sõdade lõppu võitjariikide Austria, Suurbritannia, taas Bourbonide valitsetava Prantsusmaa ja Venemaa keisririigi poolt Viini kongressil moodustatud riik.
Uus!!: Aleksander I ja Kongressi-Poola · Näe rohkem »
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Uus!!: Aleksander I ja Kraków · Näe rohkem »
Krakówi Vabariik
Krakówi Vabariik poola keeles Rzeczpospolita Krakowska) ehk Krakówi Vabalinn (Wolne Miasto Kraków) oli neutraalne poola riik, mis asutati Viini Kongressi otsusega 1815. Hõlmas Krakówi ja selle ümbruskonna. Muutus madalate tollitariifide tõttu transiitkaubanduse keskuseks. Etendas olulist osa poola kultuuri arengus ja rahvuslikus vabadusliikumises. Oli 1836–1841 Austria okupatsioonivõimu all, liideti pärast Krakówi mässu mahasurumist 1846 Austriaga.
Uus!!: Aleksander I ja Krakówi Vabariik · Näe rohkem »
Kuradisild
Kuradisild Kuradisild on tumedat tooni betoonsild Tartus Toomemäel, mis ehitati Romanovite dünastia 300 aasta juubeliks aastal 1913.
Uus!!: Aleksander I ja Kuradisild · Näe rohkem »
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Uus!!: Aleksander I ja Kuressaare · Näe rohkem »
Kuuenda koalitsiooni sõda
Kuuenda koalitsiooni sõjas (1813–1814) võitis Austria, Preisimaa, Venemaa, Ühendkuningriigi, Portugali, Rootsi, Hispaania ja mitme Saksa riigi koalitsioon lõpuks Prantsusmaad ja ajas Napoleoni Elba saarele maapakku.
Uus!!: Aleksander I ja Kuuenda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »
Legend
Legend on suuliselt edasikantav jutustus, mis räägib mingi koha või eseme päritolust või mingist meeldejäävast sündmusest.
Uus!!: Aleksander I ja Legend · Näe rohkem »
Leipzigi lahing
Leipzigi lahing (tuntud ka kui rahvastelahing) toimus 16.–19. oktoobrini 1813 Leipzigi lähistel Napoleoni-vastase VI koalitsiooni (Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ning Prantsusmaa vägede vahel.
Uus!!: Aleksander I ja Leipzigi lahing · Näe rohkem »
Lev Tolstoi
Portree. Ilja Repin (1887) Krahv Tolstoi vapp Lev Nikolajevitš Tolstoi (Tolstoi ise hääldas eesnime kujul Ljov; eesti keeles kasutatakse ka nimekuju Leo Tolstoi; vene keeles Лев (Лёв) Николаевич Толстой, vanas kirjaviisis Левъ (Лёвъ) Николаевичъ Толстой; 9. september (vana kalendri järgi 28. august) 1828 – 20. november (7. november) 1910) oli vene kirjanik.
Uus!!: Aleksander I ja Lev Tolstoi · Näe rohkem »
Lihula
Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Uus!!: Aleksander I ja Lihula · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Aleksander I ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa talurahvaseadused
Liivimaa talurahvaseadused olid 19.
Uus!!: Aleksander I ja Liivimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »
Michael Andreas Barclay de Tolly
Vürst Barclay de Tolly vapp Vürst Michael Andreas Barclay de Tolly (vene keeles Михаил Богданович Барклай де Толли, Mihhail Bogdanovitš Barclay de Tolly; 27. detsember (16. detsember vkj) 1761 Pamūšis, Kuramaa hertsogiriik – 27. mai (14. mai vkj) 1818 Stilizini mõis, Ida-Preisimaa) oli Vene väejuht (kindralfeldmarssal; 1814).
Uus!!: Aleksander I ja Michael Andreas Barclay de Tolly · Näe rohkem »
Mihhail Kutuzov
Mihhail Kutuzov Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski (vene keeles Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский) (5. vkj 16. september 1745 Peterburi – 28. aprill 1813 Bunzlau (tänapäeval Bolesławiec, Poola)) oli Vene väejuht, kindralfeldmarssal ja krahv.
Uus!!: Aleksander I ja Mihhail Kutuzov · Näe rohkem »
Mihhail Speranski
Mihhail Mihhailovitš Speranski (1. jaanuar 1772 Tšerkutino küla, Vladimiri maakond, Vladimiri kubermang − 11. veebruar 1839 Peterburi) oli Venemaa riigimees ja reformaator.
Uus!!: Aleksander I ja Mihhail Speranski · Näe rohkem »
Ministeerium
Ministeerium on mingi ala avalikku haldust juhtiv riigivalitsemise keskorgan, mis moodustab osa riigi täitevvõimust.
Uus!!: Aleksander I ja Ministeerium · Näe rohkem »
Munk
Sofonisba Anguissola. Munga portree (1556) Munk (kreeka keelest μοναχός monachos 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki.
Uus!!: Aleksander I ja Munk · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Aleksander I ja Napoleon I · Näe rohkem »
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Uus!!: Aleksander I ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »
Nikolai I
thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Uus!!: Aleksander I ja Nikolai I · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Aleksander I ja Norra · Näe rohkem »
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Uus!!: Aleksander I ja Osmanite riik · Näe rohkem »
Paleeväljak
Talvepalee ja Paleeväljak Paleeväljak (vene keeles Дворцовая площадь) on Venemaa suuruselt teise linna Peterburi keskne linnaväljak, mis ühendab Nevski prospekti Paleesillaga.
Uus!!: Aleksander I ja Paleeväljak · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Aleksander I ja Paul I · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Aleksander I ja Pärnu · Näe rohkem »
Püha Liit
Püha Liit (saksa keeles Heilige Allianz, vene keeles Священный союз; tuntud ka nimega Suur Liit ehk Grand Alliance) oli monarhistlike Euroopa suurvõimude koalitsioon, kuhu kuulusid Venemaa, Austria ja Preisimaa.
Uus!!: Aleksander I ja Püha Liit · Näe rohkem »
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Uus!!: Aleksander I ja Põltsamaa · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: Aleksander I ja Peeter I · Näe rohkem »
Peeter-Pauli katedraal
Peeter-Pauli katedraal (vene keeles Петропавловский собор) on õigeusu katedraal, mis asub Peterburi siselinnas Peeter-Pauli kindluses.
Uus!!: Aleksander I ja Peeter-Pauli katedraal · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Aleksander I ja Peterburi · Näe rohkem »
Piinamine
Piinamisriistu Désiré François Laugée, "Küsimus" (1881) Piinamine on tegevus, mille eesmärk on kellelegi tugevate kannatuste tekitamine.
Uus!!: Aleksander I ja Piinamine · Näe rohkem »
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Uus!!: Aleksander I ja Polkovnik · Näe rohkem »
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Uus!!: Aleksander I ja Poola jagamised · Näe rohkem »
Poseni suurhertsogkond
Poseni suurhertsogkond (punane) aastal 1848 Poseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Posen; poola: Wielkie Księstwo Poznańskie) oli Preisi kuningriigi osa, mis loodi Preisimaa poolt pärast Poola jagamisi annekteeritud territooriumitest, ja ametlikult loodi pärast Napoleoni sõdu aastal 1815.
Uus!!: Aleksander I ja Poseni suurhertsogkond · Näe rohkem »
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Uus!!: Aleksander I ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »
Prantsuse revolutsioonisõjad
Prantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel.
Uus!!: Aleksander I ja Prantsuse revolutsioonisõjad · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Aleksander I ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Prantsusmaa Esimene Vabariik
Lipp Prantsuse esimene vabariik (u. 1800) Louis Capitaine'i Prantsusmaa kaart (1800) Prantsuse esimene vabariik (prantsuse Première République française) asutati 22.
Uus!!: Aleksander I ja Prantsusmaa Esimene Vabariik · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Aleksander I ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Aleksander I ja Preisimaa · Näe rohkem »
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Uus!!: Aleksander I ja Preisimaa kuningas · Näe rohkem »
Reaalunioon
Reaalunioon on kahe või enama riigi unioon, mis jagab mõnda riigi institutsiooni vastandina personaalunioonile; kuid nad ei ole nii ühendatud, nagu riigid poliitilises unioonis.
Uus!!: Aleksander I ja Reaalunioon · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Aleksander I ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Aleksander I ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Aleksander I ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Aleksander I ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Uus!!: Aleksander I ja Saksimaa · Näe rohkem »
Sarkofaag
Vaarao Mernetaphi sarkofaag Sarkofaag on kivist, terrakotast, puidust või metallist kunstipärane surnukirst ehk sark.
Uus!!: Aleksander I ja Sarkofaag · Näe rohkem »
Soome Suurvürstiriik
Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.
Uus!!: Aleksander I ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »
Suur-Poola
Suur-Poola (poola keeles Wielkopolska, saksa k. Großpolen, ladina k Polonia Maior) oli Poola ajalooline piirkond, mis tänapäeval jääb Poola loodeossa.
Uus!!: Aleksander I ja Suur-Poola · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Aleksander I ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Suurvürst
Suurvürst (vene keeles великий князь, leedu keeles didysis kunigaikštis, ungari keeles nagyherceg, ladina keeles magnus princeps, saksa keeles Großfürst, soome keeles suuriruhtinas, rootsi keeles storfurste) oli 10.–20. sajandini sõltumatute vene valitsejate tiitel, 18. sajandist alates ka osade kõrgaadlike tiitel Venemaal.
Uus!!: Aleksander I ja Suurvürst · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Aleksander I ja Taani · Näe rohkem »
Taganrog
Taganrog on linn Venemaal Rostovi oblastis.
Uus!!: Aleksander I ja Taganrog · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Aleksander I ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna Nikolai kirik
Piiskop Nikolai Imetegija kirik (ka Püha Nikolause kirik või Püha Nikolai kirik; vene keeles Церковь Святителя Николая Чудотворца) on MPEÕK õigeusu kirik Tallinna vanalinnas aadressil Vene tänav 24.
Uus!!: Aleksander I ja Tallinna Nikolai kirik · Näe rohkem »
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Uus!!: Aleksander I ja Talupoeg · Näe rohkem »
Talurahvakool
Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus.
Uus!!: Aleksander I ja Talurahvakool · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Aleksander I ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Aleksander I ja Türgi · Näe rohkem »
Tilsiti rahu
Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast oma võitu Friedlandi lahingus.
Uus!!: Aleksander I ja Tilsiti rahu · Näe rohkem »
Timotheus Eberhard von Bock
Timotheus Eberhard von Bock (24. november (13. november vkj.) 1787 Tartu – 23. aprill (11. aprill vkj.) 1836 Võisiku mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa dissident ja sõjaväelane.
Uus!!: Aleksander I ja Timotheus Eberhard von Bock · Näe rohkem »
Vabamüürlus
Vinkel ja sirkel Vabamüürlus ehk massoonlus (prantsuse keeles franc-maçonnerie, inglise keeles freemasonry) on elitaarne, initsiatsiooniriitusi kasutav, ülemaailmne hierarhiline salaühing, mis on jagunenud erinevateks, sageli omavahel seotud organisatsioonideks.
Uus!!: Aleksander I ja Vabamüürlus · Näe rohkem »
Vabariik
Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale.
Uus!!: Aleksander I ja Vabariik · Näe rohkem »
Varssavi hertsogiriik
Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.
Uus!!: Aleksander I ja Varssavi hertsogiriik · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Aleksander I ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Aleksander I ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Aleksander I ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Aleksander I ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Venemaa riigipeade loend
Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.
Uus!!: Aleksander I ja Venemaa riigipeade loend · Näe rohkem »
Viiburi kubermang
Viiburi kubermang (soome keeles Viipurin lääni, vene keeles Вы́боргская губе́рния, rootsi keeles Viborgs län) oli Soome ajalooline haldusüksus.
Uus!!: Aleksander I ja Viiburi kubermang · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Aleksander I ja Viini kongress · Näe rohkem »
1. detsember
1.
Uus!!: Aleksander I ja 1. detsember · Näe rohkem »
1. jaanuar
1.
Uus!!: Aleksander I ja 1. jaanuar · Näe rohkem »
15. september
15.
Uus!!: Aleksander I ja 15. september · Näe rohkem »
1777
1777.
Uus!!: Aleksander I ja 1777 · Näe rohkem »
1779
1779.
Uus!!: Aleksander I ja 1779 · Näe rohkem »
1793
1793.
Uus!!: Aleksander I ja 1793 · Näe rohkem »
1796
1796.
Uus!!: Aleksander I ja 1796 · Näe rohkem »
1798
1798.
Uus!!: Aleksander I ja 1798 · Näe rohkem »
1799
1799.
Uus!!: Aleksander I ja 1799 · Näe rohkem »
1801
1801.
Uus!!: Aleksander I ja 1801 · Näe rohkem »
1802
1802.
Uus!!: Aleksander I ja 1802 · Näe rohkem »
1803
1803.
Uus!!: Aleksander I ja 1803 · Näe rohkem »
1804
1804.
Uus!!: Aleksander I ja 1804 · Näe rohkem »
1805
1805.
Uus!!: Aleksander I ja 1805 · Näe rohkem »
1806
1806.
Uus!!: Aleksander I ja 1806 · Näe rohkem »
1807
1807.
Uus!!: Aleksander I ja 1807 · Näe rohkem »
1808
1808.
Uus!!: Aleksander I ja 1808 · Näe rohkem »
1809
1809.
Uus!!: Aleksander I ja 1809 · Näe rohkem »
1810
1810.
Uus!!: Aleksander I ja 1810 · Näe rohkem »
1811
1811.
Uus!!: Aleksander I ja 1811 · Näe rohkem »
1812
1812.
Uus!!: Aleksander I ja 1812 · Näe rohkem »
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.
Uus!!: Aleksander I ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda · Näe rohkem »
1813
1813.
Uus!!: Aleksander I ja 1813 · Näe rohkem »
1814
1814.
Uus!!: Aleksander I ja 1814 · Näe rohkem »
1815
1815.
Uus!!: Aleksander I ja 1815 · Näe rohkem »
1816
1816.
Uus!!: Aleksander I ja 1816 · Näe rohkem »
1817
1817.
Uus!!: Aleksander I ja 1817 · Näe rohkem »
1819
1819.
Uus!!: Aleksander I ja 1819 · Näe rohkem »
1822
1822.
Uus!!: Aleksander I ja 1822 · Näe rohkem »
1825
1825.
Uus!!: Aleksander I ja 1825 · Näe rohkem »
1826
1826.
Uus!!: Aleksander I ja 1826 · Näe rohkem »
1862
1862.
Uus!!: Aleksander I ja 1862 · Näe rohkem »
1888
1888.
Uus!!: Aleksander I ja 1888 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Aleksander I ja 1918 · Näe rohkem »
23. detsember
23.
Uus!!: Aleksander I ja 23. detsember · Näe rohkem »
27. detsember
27.
Uus!!: Aleksander I ja 27. detsember · Näe rohkem »
27. oktoober
27.
Uus!!: Aleksander I ja 27. oktoober · Näe rohkem »
29. märts
29.
Uus!!: Aleksander I ja 29. märts · Näe rohkem »
8. september
8.
Uus!!: Aleksander I ja 8. september · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Aleksander Pavlovitš, Aleksandr Pavlovitš.
