Kiiremini kui brauser!
23 suhted: Brest (Prantsusmaa), Bretagne, Bretooni keel, Esimene maailmasõda, Finistère'i departemang, Geograafilised koordinaadid, Hoovus, Kari, Kopter, Korrosioon, Kuupmeeter, Meremiil, Muuseum, Ouessanti saar, Prantsusmaa, Tuletorn, Wehrmacht, 1910, 1912, 1936, 1940, 1945, 5. jaanuar.
Brest (Prantsusmaa)
Brest on sadamalinn Prantsusmaal Bretagne'i piirkonnas, Finistère'i departemangu keskus.
Uus!!: Nividici tuletorn ja Brest (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Bretagne
Bretagne on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi loodeosas Bretagne'i poolsaarel.
Uus!!: Nividici tuletorn ja Bretagne · Näe rohkem »
Bretooni keel
Bretooni keele kõnelejate osakaal Bretagne'is Kakskeelsed viidad Quimperis. Bretooni keel (bretooni keeles brezhoneg) on keldi keelerühma briti alarühma kuuluv keel.
Uus!!: Nividici tuletorn ja Bretooni keel · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Nividici tuletorn ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Finistère'i departemang
Finistère (bretooni Penn-ar-Bed) on departemang Prantsusmaal Bretagne'i piirkonnas.
Uus!!: Nividici tuletorn ja Finistère'i departemang · Näe rohkem »
Geograafilised koordinaadid
Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid.
Uus!!: Nividici tuletorn ja Geograafilised koordinaadid · Näe rohkem »
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Uus!!: Nividici tuletorn ja Hoovus · Näe rohkem »
Kari
Kari ehk riff on laevadele ohtlik kivine või korallidega kattunud madal või allveesäär.
Uus!!: Nividici tuletorn ja Kari · Näe rohkem »
Kopter
Algelise helikopteri katsetus 1922 Eesti piirivalve merepäästetreening Mil Mi-8 kopteriga 2008. aastal Helikopter (vanakreeka keelest ἕλιξ hélix, omastavas käändes ἕλῐκος hélikos 'keere, spiraal' + πτερόν pterón 'tiib') ehk kopter (eesti keeles sõnast helikopter loodud lühikuju) on õhust raskem lennuaparaat, mille tõste- ja liikumisjõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisontaalselt) pöörlev tiivik.
Uus!!: Nividici tuletorn ja Kopter · Näe rohkem »
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Uus!!: Nividici tuletorn ja Korrosioon · Näe rohkem »
Kuupmeeter
Kuupmeeter on mahuühik.
Uus!!: Nividici tuletorn ja Kuupmeeter · Näe rohkem »
Meremiil
Meremiil ehk geograafiline miil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merenduses ja lennunduses.
Uus!!: Nividici tuletorn ja Meremiil · Näe rohkem »
Muuseum
Eesti Meremuuseum, Tallinna vesilennukite angaar Mihkli Talumuuseum Saaremaal Muuseum (ingl museum; sks das Museum) on ühiskonna teenistuses olev mittetulunduslik ja alaline asutus, kes uurib, kogub, säilitab, tõlgendab ning eksponeerib materiaalset ja vaimset pärandit.
Uus!!: Nividici tuletorn ja Muuseum · Näe rohkem »
Ouessanti saar
Ouessant (prantsuse Ouessant, bretooni Enez Eusa) on saar La Manche'is Bretagne'i poolsaare loodetipu lähedal.
Uus!!: Nividici tuletorn ja Ouessanti saar · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Nividici tuletorn ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Tuletorn
Tahkuna tuletorn Hiiumaal. Tuletorn maailma lõpus Argentinas Ushuaias. Keri tuletorni tuli. Tuletorn ehk majakas on laevasõidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline ehitis kaldal või madalas vees.
Uus!!: Nividici tuletorn ja Tuletorn · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Nividici tuletorn ja Wehrmacht · Näe rohkem »
1910
1910.
Uus!!: Nividici tuletorn ja 1910 · Näe rohkem »
1912
1912.
Uus!!: Nividici tuletorn ja 1912 · Näe rohkem »
1936
1936.
Uus!!: Nividici tuletorn ja 1936 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Nividici tuletorn ja 1940 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Nividici tuletorn ja 1945 · Näe rohkem »
5. jaanuar
5.
Uus!!: Nividici tuletorn ja 5. jaanuar · Näe rohkem »
