Kiiremini kui brauser!
24 suhted: Šotimaa, Ballaad, Diplom, Fääri keel, Fonoloogia, Germaani keeled, Grammatika, Indoeuroopa keeled, Islandi keel, Keldi keeled, Meieisapalve, Norra, Norra keel, Orkney saared, Põhjagermaani keeled, Ruunid, Shetlandi saared, Vanapõhja keel, Väljasurnud keel, Viikingid, 15. sajand, 18. sajand, 19. sajand, 9. sajand.
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Uus!!: Norni keel ja Šotimaa · Näe rohkem »
Ballaad
Maria Wiik, "Ballaad" (1898) Ballaad on kirjanduses üks luulevormidest, lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos.
Uus!!: Norni keel ja Ballaad · Näe rohkem »
Diplom
Diplom (prantsuse keeles diplôme.
Uus!!: Norni keel ja Diplom · Näe rohkem »
Fääri keel
Fääri keele levila Fääri keel (føroyskt) on lääneskandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel.
Uus!!: Norni keel ja Fääri keel · Näe rohkem »
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Uus!!: Norni keel ja Fonoloogia · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Norni keel ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: Norni keel ja Grammatika · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Norni keel ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Uus!!: Norni keel ja Islandi keel · Näe rohkem »
Keldi keeled
Keldi keeled kuuluvad indoeuroopa keelkonda.
Uus!!: Norni keel ja Keldi keeled · Näe rohkem »
Meieisapalve
Meieisapalve, Meie Isa Palve ehk meieisa on üks tuntumaid palveid kristluses.
Uus!!: Norni keel ja Meieisapalve · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Norni keel ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Norni keel ja Norra keel · Näe rohkem »
Orkney saared
Orkney saared on saarestik Suurbritannia saare põhjaranniku lähedal.
Uus!!: Norni keel ja Orkney saared · Näe rohkem »
Põhjagermaani keeled
norni keel''†'' Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.
Uus!!: Norni keel ja Põhjagermaani keeled · Näe rohkem »
Ruunid
frantsisklaste kloostri müürist, pärineb 11. sajandist ja kannab kirja "Tägn ja Gunnar püstitasid selle kirja Väderile, tema vennale". Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul.
Uus!!: Norni keel ja Ruunid · Näe rohkem »
Shetlandi saared
Shetlandi saarte kaart Kivihoone varemed Shetlandi saared (inglise keeles Shetland Islands) piirnevad edelas Atlandi ookeaniga, kirdes Norra merega ja kagus Põhjamerega.
Uus!!: Norni keel ja Shetlandi saared · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Norni keel ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Väljasurnud keel
Väljasurnud keel on keel, millel pole enam kõnelejaid.
Uus!!: Norni keel ja Väljasurnud keel · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Norni keel ja Viikingid · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Norni keel ja 15. sajand · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Norni keel ja 18. sajand · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Norni keel ja 19. sajand · Näe rohkem »
9. sajand
9.
Uus!!: Norni keel ja 9. sajand · Näe rohkem »
