Kiiremini kui brauser!
55 suhted: Atlandi ookean, Šetlandi poni, Šotimaa, Bergen, Briti saared, Christian I, Edgar V. Saks, Harald Kaunisjuus, Hõbe, Inglise keel, James III, Kaasavara, Kalmari unioon, Kindlus, Kivi, Kliima, Kristlus, Kuld, Kulden, Laevastik, Lään, Loomakasvatus, Mainland (Shetland), Must surm, Norra, Norra kuningas, Norra meri, Orkney saared, Põhjameri, Põllumajandus, Perthi leping, Pronksiaeg, Puu, Raha, Rauaaeg, Shetlandi lambakoer, Suur maailma atlas, Suurbritannia, Taani, Vare, 10. sajand, 1194, 1262, 1266, 1348, 1379, 1397, 1468, 1469, 17. sajand, ..., 18. sajand, 19. sajand, 28. mai, 8. september, 9. sajand. Laienda indeks (5 rohkem) »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Shetlandi saared ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Šetlandi poni
Šetlandi poni Šetlandi poni Šetlandi poni on maailma väikseim poni.
Uus!!: Shetlandi saared ja Šetlandi poni · Näe rohkem »
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Uus!!: Shetlandi saared ja Šotimaa · Näe rohkem »
Bergen
Bergen on linn Norras, Vestlandi maakonna ja Bergeni valla keskus.
Uus!!: Shetlandi saared ja Bergen · Näe rohkem »
Briti saared
Briti saarte asukoht Briti saared on saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Shetlandi saared ja Briti saared · Näe rohkem »
Christian I
Christian I (1426 – 21. mai 1481) oli Taani kuningas alates 1448, Norra kuningas alates 1450 kuni surmani ja Rootsi kuningas 1457–1464.
Uus!!: Shetlandi saared ja Christian I · Näe rohkem »
Edgar V. Saks
Edgar Valter Saks (25. jaanuar 1910 Tartu – 11. aprill 1984 Montréal, Kanada) oli Eesti poliitik, publitsist, majandustegelane, harrastusajaloolane ja kirjanik, haridusminister eksiilis 8.
Uus!!: Shetlandi saared ja Edgar V. Saks · Näe rohkem »
Harald Kaunisjuus
Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.
Uus!!: Shetlandi saared ja Harald Kaunisjuus · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Shetlandi saared ja Hõbe · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Shetlandi saared ja Inglise keel · Näe rohkem »
James III
pisi James III (10. juuli 1451 – 11. juuni 1488) oli Šotimaa kuningas aastatel 1460–1488.
Uus!!: Shetlandi saared ja James III · Näe rohkem »
Kaasavara
Kaasavara on vara, mis antakse kodunt kaasa pruudile, kes abielludes läheb elama peigmehe juurde.
Uus!!: Shetlandi saared ja Kaasavara · Näe rohkem »
Kalmari unioon
Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra keeles Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523.
Uus!!: Shetlandi saared ja Kalmari unioon · Näe rohkem »
Kindlus
Malborki kindlus Kindlus on iseseisev (püsiva garnisoni, relvastuse ja varustusega) sõjaväeline organisatsioon, mis valdab kindlusehitiste kogumi mõjuväljas olevat kohta ning kasutab seda kogumit (nimetatakse samuti kindluseks) oma sõjaväe liikumise, mingi kaitseotstarbe (vastase sõjaväe tõrjumise) jaoks või ründe lähtekohana.
Uus!!: Shetlandi saared ja Kindlus · Näe rohkem »
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Uus!!: Shetlandi saared ja Kivi · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Shetlandi saared ja Kliima · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Shetlandi saared ja Kristlus · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Shetlandi saared ja Kuld · Näe rohkem »
Kulden
Kulden (saksa Gulden) oli Firenze floriini eeskujul löödud kuldmünt, hiljem kasutati sama sõna ka arveldusühiku ning hõbemündi kohta.
Uus!!: Shetlandi saared ja Kulden · Näe rohkem »
Laevastik
Laevastik on kindla eesmärgiga moodustatud ja juhitud laevade (mõnikord ka muude veesõidukite) grupp või organisatsioon.
Uus!!: Shetlandi saared ja Laevastik · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Shetlandi saared ja Lään · Näe rohkem »
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Uus!!: Shetlandi saared ja Loomakasvatus · Näe rohkem »
Mainland (Shetland)
Asend Briti saarestiku põhjaosas Mainland on saar Atlandi ookeanis, üks Shetlandi saartest.
Uus!!: Shetlandi saared ja Mainland (Shetland) · Näe rohkem »
Must surm
Musta surma levik Euroopas 1346–1353 Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.
Uus!!: Shetlandi saared ja Must surm · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Shetlandi saared ja Norra · Näe rohkem »
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Uus!!: Shetlandi saared ja Norra kuningas · Näe rohkem »
Norra meri
Norra meri Atlandi ookeani kirdeosas Norra meri on Atlandi ookeani osa.
Uus!!: Shetlandi saared ja Norra meri · Näe rohkem »
Orkney saared
Orkney saared on saarestik Suurbritannia saare põhjaranniku lähedal.
Uus!!: Shetlandi saared ja Orkney saared · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Shetlandi saared ja Põhjameri · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Shetlandi saared ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Perthi leping
Perthi leping sõlmiti 1266.
Uus!!: Shetlandi saared ja Perthi leping · Näe rohkem »
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Uus!!: Shetlandi saared ja Pronksiaeg · Näe rohkem »
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Uus!!: Shetlandi saared ja Puu · Näe rohkem »
Raha
Baieri linna Kitzingeni 50-pennine rahatäht 1921. aastast, ''notgeld'' ehk alternatiivraha. Kujundanud skulptor ja graafik Heinz Schiestl Raha ehk valuuta on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.
Uus!!: Shetlandi saared ja Raha · Näe rohkem »
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Uus!!: Shetlandi saared ja Rauaaeg · Näe rohkem »
Shetlandi lambakoer
Shetlandi lambakoer, lühinimetusega sheltie, on lambakoera tõug, mis pärineb Shetlandi saartelt.
Uus!!: Shetlandi saared ja Shetlandi lambakoer · Näe rohkem »
Suur maailma atlas
"Suur maailma atlas" on Eesti Entsüklopeediakirjastuses 2005.
Uus!!: Shetlandi saared ja Suur maailma atlas · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Shetlandi saared ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Shetlandi saared ja Taani · Näe rohkem »
Vare
Otepää linnuse varemed (juuli 2004) Vare (enamasti kasutatakse mitmuses: varemed) on põlenud või purunenud ehitise jäänused.
Uus!!: Shetlandi saared ja Vare · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Shetlandi saared ja 10. sajand · Näe rohkem »
1194
1194.
Uus!!: Shetlandi saared ja 1194 · Näe rohkem »
1262
1262.
Uus!!: Shetlandi saared ja 1262 · Näe rohkem »
1266
1266.
Uus!!: Shetlandi saared ja 1266 · Näe rohkem »
1348
1348.
Uus!!: Shetlandi saared ja 1348 · Näe rohkem »
1379
1379.
Uus!!: Shetlandi saared ja 1379 · Näe rohkem »
1397
1397.
Uus!!: Shetlandi saared ja 1397 · Näe rohkem »
1468
1468.
Uus!!: Shetlandi saared ja 1468 · Näe rohkem »
1469
1469.
Uus!!: Shetlandi saared ja 1469 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Shetlandi saared ja 17. sajand · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Shetlandi saared ja 18. sajand · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Shetlandi saared ja 19. sajand · Näe rohkem »
28. mai
28.
Uus!!: Shetlandi saared ja 28. mai · Näe rohkem »
8. september
8.
Uus!!: Shetlandi saared ja 8. september · Näe rohkem »
9. sajand
9.
Uus!!: Shetlandi saared ja 9. sajand · Näe rohkem »
