Sisukord
15 suhted: Diatomeeanalüüs, Eutrofeerumine, Hapestumine, Inimmõju, Järv, Jõgi, Karpvähilised, Limnoloogia, Limused, Paleoökoloogia, Põhjasetted, Ränivetikad, Siseveekogu, Surusääsklased, Teadusharu.
- Järved
- Limnoloogia
Diatomeeanalüüs
Diatomeeanalüüs ehk ränivetikate anaüüs on settekivimite vanuse ja nende tekkimise uurimise meetod ränivetikate alusel.
Vaata Paleolimnoloogia ja Diatomeeanalüüs
Eutrofeerumine
Heleroheline vesi Potomaci jõe estuaaris on põhjustatud tsüanobakterite vohamisest Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (.
Vaata Paleolimnoloogia ja Eutrofeerumine
Hapestumine
Hapestumine ehk atsidifikatsioon on veekogu või mulla (mulla hapestumine) muutumine happelise(ma)ks.
Vaata Paleolimnoloogia ja Hapestumine
Inimmõju
Karjatamise tulemusel on Eestis moodustunud pärandkooslused Inimmõju (loodusele) ehk antropogeenne mõju (loodusele) on inimkonna või mõne tema osa mõju looduskeskkonnale (eeskätt biosfäärile); inimmõju on looduskasutuse paratamatu kaasnähtus.
Vaata Paleolimnoloogia ja Inimmõju
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Paleolimnoloogia ja Järv
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Paleolimnoloogia ja Jõgi
Karpvähilised
Karpvähilise liikumine mikroskoobi all Karpvähilised ehk karpvähid ehk ostrakoodid (Ostracoda) on vähkide klassi kuuluvad loomad.
Vaata Paleolimnoloogia ja Karpvähilised
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga.
Vaata Paleolimnoloogia ja Limnoloogia
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Vaata Paleolimnoloogia ja Limused
Paleoökoloogia
Kivistunud käsijalgsed ja sammalloomad Paleoökoloogia on paleontoloogia haru, mis uurib geoloogilise mineviku organismide eluviise ja tingimusi, organismide ja keskkonna vahelisi seoseid ja nende muutusi elu arengu käigus Maal.
Vaata Paleolimnoloogia ja Paleoökoloogia
Põhjasetted
Põhjasetted on veekogu põhja moodustunud setted.
Vaata Paleolimnoloogia ja Põhjasetted
Ränivetikad
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.
Vaata Paleolimnoloogia ja Ränivetikad
Siseveekogu
Siseveekogu on maailmamerest eraldatud veekogu.
Vaata Paleolimnoloogia ja Siseveekogu
Surusääsklased
Surusääsklased ehk hironomiidid (Chironomidae) on suur sugukond sääselisi, keda praeguseks on teada üle 3500 liigi.
Vaata Paleolimnoloogia ja Surusääsklased
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Vaata Paleolimnoloogia ja Teadusharu
Vaata ka
Järved
- Äravooluta valgla
- Šott
- Billabong
- Hüdroseeria
- Järv
- Limnoloogia
- Paleolimnoloogia
- Veekogu stratifikatsioon
Limnoloogia
- Biogeokeemia
- Bioturbatsioon
- CTD-sond
- Düstroofne järv
- Epilimnion
- Fütobentos
- Hüdroseeria
- Hüpolimnion
- Jää
- Jõe lang
- Jõeelustik
- Jõesäng
- Jõgikond
- Kärestik
- Kaldakindlustis
- Kallas
- Keemiline hapnikutarve
- Limnoloogia
- Litoraal
- Lomp
- Madalsoo
- Madalvesi
- Mageveebioloogia
- Mageveekalad
- Meander
- Paleolimnoloogia
- Seiš
- Seston
- Settelõks
- Soo
- Soostumine
- Termokliin
- Veekogu stratifikatsioon
- Veeringe