Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Pidev spekter

Index Pidev spekter

Pidev spekter ehk pidevspekter on mingi füüsikalise suuruse (harilikult energia või lainepikkuse) sujuvalt muutuva väärtusega vahemik.

Sisukord

  1. 7 suhted: Aatom, Emissioon, Energia, Füüsikaline suurus, Lainepikkus, Spekter, Valgus.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Vaata Pidev spekter ja Aatom

Emissioon

Emissioon on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Pidev spekter ja Emissioon

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Vaata Pidev spekter ja Energia

Füüsikaline suurus

Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.

Vaata Pidev spekter ja Füüsikaline suurus

Lainepikkus

Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.

Vaata Pidev spekter ja Lainepikkus

Spekter

Spekter (algallikas ladina sõna spectrum 'kujutlus; kummitus') on mitmes teadusharus lähedastes tähendustes kasutatav mõiste.

Vaata Pidev spekter ja Spekter

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Vaata Pidev spekter ja Valgus

Tuntud ka kui Pidevspekter.