Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Piktid

Index Piktid

Piktid olid hõimuliit, rahvas või rahvad, kes asustasid varakeskajal Põhja-Šotimaad Forthi ja Clyde'i jõest põhja pool.

28 suhted: Šotimaa, Britannia, Clyde'i jõgi, Forthi jõgi, Harilik lina, Indoeurooplased, Jaan Kaplinski, Kaer, Kapsas, Keldid, Kristlus, Nisu, Oder, Pikti keel, Polüteism, Rooma riik, Rukis, Tätoveering, Vahemeri, Vesiveski, Viikingid, Vill, 10. sajand, 11. sajand, 20. sajand, 4. sajand, 8. sajand, 9. sajand.

Šotimaa

Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.

Uus!!: Piktid ja Šotimaa · Näe rohkem »

Britannia

Britannia on muistne ühisnimi Inglismaa, Walesi ja Šotimaa kohta.

Uus!!: Piktid ja Britannia · Näe rohkem »

Clyde'i jõgi

Clyde'i jõgi (gaeli keeles: Abhainn Chluaidh, šoti keeles: Watter o Clyde) on 176-kilomeetri pikkune jõgi Šotimaal, mis suubub kitsasse merelahte ehk kiillahte nimega Firth of Clyde.

Uus!!: Piktid ja Clyde'i jõgi · Näe rohkem »

Forthi jõgi

Forthi jõgi Forthi jõgi on 47 kilomeetrit pikk jõgi Šotimaal, mis suubub Stirlingi linna lähistel Forthi kiillahte.

Uus!!: Piktid ja Forthi jõgi · Näe rohkem »

Harilik lina

Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.

Uus!!: Piktid ja Harilik lina · Näe rohkem »

Indoeurooplased

Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.

Uus!!: Piktid ja Indoeurooplased · Näe rohkem »

Jaan Kaplinski

Jaan Kaplinski (22. jaanuar 1941 Tartu – 8. august 2021) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija ja filosoof.

Uus!!: Piktid ja Jaan Kaplinski · Näe rohkem »

Kaer

Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.

Uus!!: Piktid ja Kaer · Näe rohkem »

Kapsas

Kapsas (Brassica oleracea) on ristõieliste sugukonda kapsasrohu perekonda kuuluv levinud rohttaim.

Uus!!: Piktid ja Kapsas · Näe rohkem »

Keldid

Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.

Uus!!: Piktid ja Keldid · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Piktid ja Kristlus · Näe rohkem »

Nisu

Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Uus!!: Piktid ja Nisu · Näe rohkem »

Oder

Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.

Uus!!: Piktid ja Oder · Näe rohkem »

Pikti keel

gaeli ja punasel briti keeled Pikti keel on väljasurnud keel, mida kõnelesid Põhja- ja Kesk-Šotimaa alade varakeskaegsed asukad piktid.

Uus!!: Piktid ja Pikti keel · Näe rohkem »

Polüteism

Polüteism (.

Uus!!: Piktid ja Polüteism · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Piktid ja Rooma riik · Näe rohkem »

Rukis

''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.

Uus!!: Piktid ja Rukis · Näe rohkem »

Tätoveering

Kuud ja loorkakku kujutav tätoveering vasakul säärel Tätoveering on inimese või looma nahapinna alla kantud tint, mis muudab naha pigmenti.

Uus!!: Piktid ja Tätoveering · Näe rohkem »

Vahemeri

Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.

Uus!!: Piktid ja Vahemeri · Näe rohkem »

Vesiveski

Vesiveski Belgias Braine-le-Châteaus Endine Kohila vesiveski Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks.

Uus!!: Piktid ja Vesiveski · Näe rohkem »

Viikingid

Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Uus!!: Piktid ja Viikingid · Näe rohkem »

Vill

Lambavill enne ja pärast puhastamist Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine.

Uus!!: Piktid ja Vill · Näe rohkem »

10. sajand

10.

Uus!!: Piktid ja 10. sajand · Näe rohkem »

11. sajand

11.

Uus!!: Piktid ja 11. sajand · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Piktid ja 20. sajand · Näe rohkem »

4. sajand

4.

Uus!!: Piktid ja 4. sajand · Näe rohkem »

8. sajand

8.

Uus!!: Piktid ja 8. sajand · Näe rohkem »

9. sajand

9.

Uus!!: Piktid ja 9. sajand · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »