Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Kaer

Index Kaer

Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.

Sisukord

  1. 104 suhted: Aganad, Alaniin, Ameerika Ühendriigid, Aminohapped, Arginiin, Asparagiinhape, Ateroskleroos, Üheidulehelised, B1-vitamiin, B2-vitamiin, B3-vitamiin, B5-vitamiin, B6-vitamiin, C-vitamiin, Carl von Linné, Eksport, Fenüülalaniin, Folaat, Fosfor, Glütsiin, Glutamiinhape, Happeline keskkond, Heino Kiik, Hektar, Himaalaja, Hindukuš, Hobune, Import, Island, IVA, Jaapan, Juurestik, Kaalium, Kaer (perekond), Kaer (perekonnanimi), Kaerajahu, Kalorsus, Kaltsium, Katteseemnetaimed, Kõrrelised, Kõrreliselaadsed, Keeleke, Kesk-Euroopa, Kiudained (toit), Kliima, Kultuurtaim, Lähis-Ida, Lähistroopika, Lüsiin, Lõunalaius, ... Laienda indeks (54 rohkem) »

Aganad

Aganad on teravilja-, heina- ja linaseemnete peksmisel ja tuulamisel alles jäänud õisikute, kuparde ja lehtede kergemad ja peenemad osad.

Vaata Kaer ja Aganad

Alaniin

Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Vaata Kaer ja Alaniin

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Vaata Kaer ja Ameerika Ühendriigid

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Vaata Kaer ja Aminohapped

Arginiin

Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.

Vaata Kaer ja Arginiin

Asparagiinhape

Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.

Vaata Kaer ja Asparagiinhape

Ateroskleroos

Ateroskleroosiks ehk arterite putrumuskõvastu(mu)seks ehk arterilubjastuseks (ladina keeles atherosclerosis) on osadel inimestel ja teistel selgroogsetel loomadel esineda võiv krooniline, kuni aastakümneid asümptomaatiliselt arenev, südame- ja veresoonkonna põletikuline haiguslik seisund.

Vaata Kaer ja Ateroskleroos

Üheidulehelised

Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.

Vaata Kaer ja Üheidulehelised

B1-vitamiin

B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.

Vaata Kaer ja B1-vitamiin

B2-vitamiin

Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.

Vaata Kaer ja B2-vitamiin

B3-vitamiin

Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.

Vaata Kaer ja B3-vitamiin

B5-vitamiin

Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.

Vaata Kaer ja B5-vitamiin

B6-vitamiin

B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.

Vaata Kaer ja B6-vitamiin

C-vitamiin

C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.

Vaata Kaer ja C-vitamiin

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Vaata Kaer ja Carl von Linné

Eksport

Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.

Vaata Kaer ja Eksport

Fenüülalaniin

Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.

Vaata Kaer ja Fenüülalaniin

Folaat

Folaat, teiste nimetustega B9-vitamiin ja pteroüülpolüglutamaat, on orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomikromolekulide ja mikrotoitainete rühm, ka vesilahustuvad B-vitamiinid, mis on mikrokogustes iga päev vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Vaata Kaer ja Folaat

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Vaata Kaer ja Fosfor

Glütsiin

pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Vaata Kaer ja Glütsiin

Glutamiinhape

Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.

Vaata Kaer ja Glutamiinhape

Happeline keskkond

Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.

Vaata Kaer ja Happeline keskkond

Heino Kiik

Heino Kiik (14. mai 1927 Avinurme vald – 22. veebruar 2013) oli eesti kirjanik.

Vaata Kaer ja Heino Kiik

Hektar

Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.

Vaata Kaer ja Hektar

Himaalaja

Himaalaja Video Himaalajast Indias Himaalaja on kurdmäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani territooriumil, kõrgeim mäestik ning suurim ja noorim kurdmäestik Maal.

Vaata Kaer ja Himaalaja

Hindukuš

Satelliidifoto Hindukušist Hindukuš on mäestik Aasia keskosas.

Vaata Kaer ja Hindukuš

Hobune

Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.

Vaata Kaer ja Hobune

Import

Import ehk sissevedu on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist.

Vaata Kaer ja Import

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Vaata Kaer ja Island

IVA

IVA või Iva võib tähendada järgmist.

Vaata Kaer ja IVA

Jaapan

Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.

Vaata Kaer ja Jaapan

Juurestik

Juurestik ehk juuresüsteem (varasemas eesti keeles ka: juurekava) on mingi taime juurte kogum.

Vaata Kaer ja Juurestik

Kaalium

Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Vaata Kaer ja Kaalium

Kaer (perekond)

Kaer (Avena) on taimeperekond kõrreliste sugukonnas.

Vaata Kaer ja Kaer (perekond)

Kaer (perekonnanimi)

Kaer on eesti perekonnanimi.

Vaata Kaer ja Kaer (perekonnanimi)

Kaerajahu

Kaerajahust toodetud nudlid Kaerajahu on kaera jahvatamisel saadud toiduaine.

Vaata Kaer ja Kaerajahu

Kalorsus

Kalorsus on toidus või toiduainetes sisalduv energia hulk.

Vaata Kaer ja Kalorsus

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Vaata Kaer ja Kaltsium

Katteseemnetaimed

Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.

Vaata Kaer ja Katteseemnetaimed

Kõrrelised

Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.

Vaata Kaer ja Kõrrelised

Kõrreliselaadsed

Kõrreliselaadsed (Poales) on õistaimede hõimkonda üheiduleheliste klassi kuuluv rohttaimede selts.

Vaata Kaer ja Kõrreliselaadsed

Keeleke

Keeleke on pisike kilejas moodustis lehelaba ülemisel pinnal, vastu vart.

Vaata Kaer ja Keeleke

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Vaata Kaer ja Kesk-Euroopa

Kiudained (toit)

Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite Kiudained ehk ballastained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.

Vaata Kaer ja Kiudained (toit)

Kliima

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.

Vaata Kaer ja Kliima

Kultuurtaim

Enamik aiakujunduses kasutatavaid taimi on kultuurtaimed Kultuurtaim on kultiveerimise tarbeks aretatud taimeliik või -sort.

Vaata Kaer ja Kultuurtaim

Lähis-Ida

Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.

Vaata Kaer ja Lähis-Ida

Lähistroopika

Lähis-troopika piirkonnad Lähistroopika on Maa piirkond troopika ja parasvöötme vahel, mis üldiselt vastab lähistroopilisele kliimavöötmele.

Vaata Kaer ja Lähistroopika

Lüsiin

Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.

Vaata Kaer ja Lüsiin

Lõunalaius

Lõunalaius on lõunapoolkeral asuva punkti geograafiline laius.

Vaata Kaer ja Lõunalaius

Lehelaba

Lehelaba on lehe peamine, fotosünteesiv osa.

Vaata Kaer ja Lehelaba

Lehetupp

Lehetupp ehk tupp (vagina) on rohttaimedel lehelaba või leherootsu alumine osa, mis täielikult või osaliselt ümbritseb vart.

Vaata Kaer ja Lehetupp

Leht

Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.

Vaata Kaer ja Leht

Leib

Peenleib pisi Leib on rukki- või nisujahust (harvem muust) valmistatud tainast küpsetatud toit.

Vaata Kaer ja Leib

Leutsiin

Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.

Vaata Kaer ja Leutsiin

Liivmullad

Liivmulla profiil Liivmullad (L0 primitiivne leedemuld, Maaamet, Lisa 3 Mullastiku kaardi legend.|vaadatud 01.12.2021) on mullad, mille füüsikalise savi sisaldus 0–10%.

Vaata Kaer ja Liivmullad

Lipiidid

Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.

Vaata Kaer ja Lipiidid

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Vaata Kaer ja Magneesium

Mais

''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.

Vaata Kaer ja Mais

Mangaan

Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.

Vaata Kaer ja Mangaan

Müsli

Müsli Müsli (saksa sõnast Müsli) on kaerahelvestest ja mitmesugustest lisanditest (näiteks kuivatatud puuviljad, peenestatud pähklid) toortoit.

Vaata Kaer ja Müsli

Mehhiko

Mehhiko (ametlikult Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Põhja-Ameerikas.

Vaata Kaer ja Mehhiko

Mineraaltoiteained

Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.

Vaata Kaer ja Mineraaltoiteained

Muld

Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.

Vaata Kaer ja Muld

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Vaata Kaer ja Naatrium

Nisu

Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Vaata Kaer ja Nisu

Oder

Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.

Vaata Kaer ja Oder

Parasvööde

Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.

Vaata Kaer ja Parasvööde

Pähik

Orasheina pähik Pähik on väike ühe- kuni mitmeõieline (peajas) osaõisik.

Vaata Kaer ja Pähik

Pööris

Pöörise skemaatiline joonis Hariliku viinapuu õisik Pööris on kobarasarnane liitõisik.

Vaata Kaer ja Pööris

Põhjalaius

pisi Põhjalaius on põhjapoolkeral asuva punkti geograafiline laius.

Vaata Kaer ja Põhjalaius

Põhk

Põhk on taimevartest, teradeta viljapeadest, lehtedest ja aganatest koosnev pundar (sasi).

Vaata Kaer ja Põhk

Põud

Põua tagajärjel kuivanud põllud Austraalias Benambra linna lähedal Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil.

Vaata Kaer ja Põud

Proliin

zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.

Vaata Kaer ja Proliin

Pronksiaeg

Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.

Vaata Kaer ja Pronksiaeg

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Vaata Kaer ja Raud

Rukis

''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.

Vaata Kaer ja Rukis

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Vaata Kaer ja Sahhariidid

Sööt

Sööt ehk loomatoit on põllumajandusloomadele ja lemmikloomadele antav toit.

Vaata Kaer ja Sööt

Südamehaigused

Südamehaigused, näiteks isheemiline südamehaigus ja insult, mis põhjustasid aastal 2016 56,9 miljonist surmast 15,2 miljonit surma, on siiani ülemaailmne juhtiv surma põhjus.

Vaata Kaer ja Südamehaigused

Seriin

pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.

Vaata Kaer ja Seriin

Silo

Silo on orgaaniliste hapete, peamiselt piimhappe toimel konserveerunud haljasmass.

Vaata Kaer ja Silo

Sojauba

Eri värvuse, suuruse ja kujuga sojaoad Sojauba ehk põld-sojauba ehk karvane sojauba ehk kultuur-sojauba ehk soja (Glycine max, Glycine hispida või Glycine soja) on liblikõieliste sugukonda sojaoa perekonda kuuluv kultuurtaim.

Vaata Kaer ja Sojauba

Sugukond (bioloogia)

Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.

Vaata Kaer ja Sugukond (bioloogia)

Suhteline õhuniiskus

Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus näitab, kui kaugel on õhuhulk selles leiduva veeauruga küllastatusest.

Vaata Kaer ja Suhteline õhuniiskus

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Vaata Kaer ja Taimed

Türosiin

Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.

Vaata Kaer ja Türosiin

Teravili

Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.

Vaata Kaer ja Teravili

Toitained

Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.

Vaata Kaer ja Toitained

Treoniin

Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.

Vaata Kaer ja Treoniin

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Vaata Kaer ja Tsink

Tuhk

Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.

Vaata Kaer ja Tuhk

Turvasmuld

Turvasmuld on tahke osa koostisest tulenev üldmõiste mulla kohta, mille moodustab orgaaniliste jäänuste muundumisel tekkinud turvas ja kus mineraalosa sisaldub vähem kui 50%.

Vaata Kaer ja Turvasmuld

Umbrohi

Eestiski levinud vaatepilt: õitsev naat teeservas Umbrohuks liigitatakse taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele.

Vaata Kaer ja Umbrohi

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Vaata Kaer ja Valgud

Valgus (kirjastus)

Kirjastus Valgus on asutatud 1965.

Vaata Kaer ja Valgus (kirjastus)

Valiin

Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Vaata Kaer ja Valiin

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Vaata Kaer ja Vask

Vegetatsiooniperiood

Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.

Vaata Kaer ja Vegetatsiooniperiood

Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Vaata Kaer ja Veresoon

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Vaata Kaer ja Vesi

Vesinikeksponent

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Vaata Kaer ja Vesinikeksponent

Viljatu kaer

Viljatu kaer (Avena sterilis) on kõrreliste sugukonda arvatud taimeliik.

Vaata Kaer ja Viljatu kaer

Vitamiinid

Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Vaata Kaer ja Vitamiinid

Tuntud ka kui Avena sativa, Harilik kaer.

, Lehelaba, Lehetupp, Leht, Leib, Leutsiin, Liivmullad, Lipiidid, Magneesium, Mais, Mangaan, Müsli, Mehhiko, Mineraaltoiteained, Muld, Naatrium, Nisu, Oder, Parasvööde, Pähik, Pööris, Põhjalaius, Põhk, Põud, Proliin, Pronksiaeg, Raud, Rukis, Sahhariidid, Sööt, Südamehaigused, Seriin, Silo, Sojauba, Sugukond (bioloogia), Suhteline õhuniiskus, Taimed, Türosiin, Teravili, Toitained, Treoniin, Tsink, Tuhk, Turvasmuld, Umbrohi, Valgud, Valgus (kirjastus), Valiin, Vask, Vegetatsiooniperiood, Veresoon, Vesi, Vesinikeksponent, Viljatu kaer, Vitamiinid.