Sisukord
94 suhted: Aldehüüdid, Alfaheeliks, Amiinid, Aminohapped, Aminorühm, Angiotensiini konverteeriv ensüüm, Arginiin, Autosoom, Üksikside, C-terminaalne ots, CAS-i registreerimisnumber, Denaturatsioon, DNA, Elastsus, Elund, Enantiomeer, Endoplasmaatiline retiikulum, Ensüüm, Ensüümiinhibiitor, Försteri-tüüpi resonantne energiaülekanne, Fluorestseeruvad valgud, Geen, Geomeetria, Glütsiin, Glutamaat, Haigus, Happe dissotsiatsioonikonstant, Hüdroksüülrühm, Hüpertensioon, Heeliks, Informatsiooni-RNA, Jäikus, Karboksüülhapped, Karboksürühm, Katalüsaator, Kõhrkude, Keemiline reaktsioon, Kiraalsus, Kollageen, Konformatsioon, Koodon, Lahustuvus vees, Lämmastik, Leutsiin, Loomad, Luu, Metamfetamiin, Molekuli konfiguratsioon, Molekulivalem, Molekulmass, ... Laienda indeks (44 rohkem) »
Aldehüüdid
Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).
Vaata Proliin ja Aldehüüdid
Alfaheeliks
Pealtvaateline joonis alfaheeliksi selgroost Alfaheeliks (α-heeliks) on bipolümeeri sekundaarstruktuur ja paremalt poolt rullis või spiraalne konformatsioon, kus on selgrooks N-H grupp, mis domineerib vesiniksideme C.
Vaata Proliin ja Alfaheeliks
Amiinid
Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.
Vaata Proliin ja Amiinid
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Vaata Proliin ja Aminohapped
Aminorühm
Aminorühm primaarse amiini struktuuris. Aminorühm (tähistatakse -NH2) on orgaanilistes ühendites leiduv lämmastikku sisaldav funktsionaalrühm.
Vaata Proliin ja Aminorühm
Angiotensiini konverteeriv ensüüm
Ensüümi joonis Angiotensiini konverteeriv ensüüm (angiotensin-converting enzyme ehk ACE) katalüüsib angiotensiin I üleminekut angiotensiin II-ks.
Vaata Proliin ja Angiotensiini konverteeriv ensüüm
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Vaata Proliin ja Arginiin
Autosoom
Autosoomid ja sugukromosoomid Autosoom (inglise keeles autosome) on kromosoom (mittesugukromosoom), mis esineb võrdarvuliselt (nt paariliselt) liigi kõikidel isenditel, olenemata nende soost.
Vaata Proliin ja Autosoom
Üksikside
Üksikside on kahe aatomi vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar.
Vaata Proliin ja Üksikside
C-terminaalne ots
Valgu C-terminaalne aminohappejääk ja selle karboksüülrühm (protoneeritud kujul). C-terminaalne ots (ka C-ots või C-terminaal) on osa valgu molekulist ning vastab valgu primaarstruktuuri üleskirjutuses kõige parempoolsema aminohappejäägi karboksüülrühmale (sellest ka lühend „C“).
Vaata Proliin ja C-terminaalne ots
CAS-i registreerimisnumber
CAS-i registreerimisnumber (Chemical Abstracts Service'i number, lühendatult CAS-number) on keemilistele ainetele ja paljudele materjalidele unikaalne numbriline identifikaator, mis on antud Chemical Abstracts Service'i poolt.
Vaata Proliin ja CAS-i registreerimisnumber
Denaturatsioon
Denaturatsioon ehk denatureerimine (kunstladina denaturare 'loomulikest omadustest ilma jätma') tähendab biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste (lahustuvuse, bioloogilise aktiivsuse, reageerimisvõime jne) muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel.
Vaata Proliin ja Denaturatsioon
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Vaata Proliin ja DNA
Elastsus
Elastsus on tahke keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju ja ruumala (vedelike ja gaaside korral ruumala).
Vaata Proliin ja Elastsus
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Vaata Proliin ja Elund
Enantiomeer
Enantiomeer on üks kahest stereoisomeerist (ruumilisest isomeerist), mis on teineteise suhtes peegelpildid ja mitteühitatavad (mitteidentsed).
Vaata Proliin ja Enantiomeer
Endoplasmaatiline retiikulum
Pildil on rakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9. Mitokonder 10.Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13.
Vaata Proliin ja Endoplasmaatiline retiikulum
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Proliin ja Ensüüm
Ensüümiinhibiitor
Rotanoviir inhibeerib HIV proteaasi kompleksi. Proteaasi struktuur on näidatud punaste, siniste ja kollaste lintide abil. Inhibiitor on näidatud palli-pulkade struktuurina üpris proteaasi keskel. PDB http://www.rcsb.org/pdb/explore.do?structureId.
Vaata Proliin ja Ensüümiinhibiitor
Försteri-tüüpi resonantne energiaülekanne
Jablonski diagramm FRET kohta. Tõlge inglise keelest: ''Donor'', doonor; ''Acceptor'', aktseptor; ''Absorption'', neeldumine; ''Relaxation'', soojuslik relaksatsioon; ''Fluorescence'', fluorestsents.
Vaata Proliin ja Försteri-tüüpi resonantne energiaülekanne
Fluorestseeruvad valgud
Geneetiliste mutatsioonide varieeruvuse illustratsioon, mis kujutab San Diego rannavaadet päikeseloojangul. Kasutatud on elusaid baktereid, mis ekspresseerivad 8 eri värvi fluorestseeruvat valku (GFP ja dsRed derivaadid) Fluorestseeruvad valgud on valgud, mis helendavad, kui neid valgustada ultraviolettvalgusega või valgusega suuremal lainepikkusel.
Vaata Proliin ja Fluorestseeruvad valgud
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Vaata Proliin ja Geen
Geomeetria
Axel Helsted, "Geomeetria" Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.
Vaata Proliin ja Geomeetria
Glütsiin
pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Vaata Proliin ja Glütsiin
Glutamaat
Glutamaat on glutamiinhappe karboksülaatanioon, kus kõrvalahela -COOH on deprotoneeritud (andes COO-) või sool, kus deprotoneeritud kõrvalahelale liidetakse näiteks K+ või Na+.
Vaata Proliin ja Glutamaat
Haigus
Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.
Vaata Proliin ja Haigus
Happe dissotsiatsioonikonstant
Happe dissotsiatsioonikonstant ehk Ka (tuntud ka kui happelisuse konstant või happe-ionisatsiooni konstant) väljendab happe kvantitatiivset tugevust lahuses.
Vaata Proliin ja Happe dissotsiatsioonikonstant
Hüdroksüülrühm
Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.
Vaata Proliin ja Hüdroksüülrühm
Hüpertensioon
Hüpertensioon ehk arteriaalne hüpertensioon on püsivalt normaalsest kõrgem arteriaalne vererõhk. Eristatakse essentsiaalset hüpertensiooni ehk kõrgvererõhktõbe ja sekundaarset hüpertensiooni.
Vaata Proliin ja Hüpertensioon
Heeliks
Vasakpidise heeliksi kujuline köitraag taimel Heeliks (kreeka keeles helix spiraal, keerd) on kruvijoonekujuline struktuur, näiteks bioloogias ja kunstis.
Vaata Proliin ja Heeliks
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Vaata Proliin ja Informatsiooni-RNA
Jäikus
Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele.
Vaata Proliin ja Jäikus
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Vaata Proliin ja Karboksüülhapped
Karboksürühm
Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse valemiga –C(.
Vaata Proliin ja Karboksürühm
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Proliin ja Katalüsaator
Kõhrkude
Kõhrkude on tiheda konsistentsiga veresoontevaba sidekoe alaliik, mis omab organismis põhiliselt tugifunktsiooni.
Vaata Proliin ja Kõhrkude
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Proliin ja Keemiline reaktsioon
Kiraalsus
Kiraalsus ehk käelisus on üks asümmeetria (sümmeetria puudumise) viis, mille puhul objekt või süsteem ei ole identne oma peegelpildiga.
Vaata Proliin ja Kiraalsus
Kollageen
Lamba sääreluust saadud kollageen Kollageen on naha, rasvkoe või muu sidekoe liimjas põhiaine, vees lahustumatu valk.
Vaata Proliin ja Kollageen
Konformatsioon
Mõned konformatsioonid n-butaani molekulis. Kõverdatud nool näitab pöörlemist (ingl k ''rotation'') ümber üksiksideme Konformatsioon on keemiavaldkonda kuuluv mõiste, mis on seotud mitmeaatomilise molekuli ruumilise kujuga – täpsemalt molekuli moodustavate aatomite ja/või funktsionaalrühmade paigutusega üksteise suhtes.
Vaata Proliin ja Konformatsioon
Koodon
Koodon (inglise codon) on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik (triplett) geneetilises koodis.
Vaata Proliin ja Koodon
Lahustuvus vees
Lahustuvus vees ehk vees lahustuvus on suurus, mis iseloomustab mingisuguse keemilise aine võimet teatud temperatuuril vees lahustuda.
Vaata Proliin ja Lahustuvus vees
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Proliin ja Lämmastik
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Vaata Proliin ja Leutsiin
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Proliin ja Loomad
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Vaata Proliin ja Luu
Metamfetamiin
Metamfetamiini ehk (2S)-''N''-metüül-1-fenüülpropaan-2-amiin keemiline struktuur Metamfetamiin (ka N-metüülamfetamiin, hüüdnimed ice, meta, kristall, jää) on sünteetiline keemiline ühend, mida kasutatakse peamiselt narkootikumina.
Vaata Proliin ja Metamfetamiin
Molekuli konfiguratsioon
Keemias tähendab konfiguratsioon aatomite ja aatomirühmade vastastikust asetust molekulis.
Vaata Proliin ja Molekuli konfiguratsioon
Molekulivalem
Molekulivalem ehk molekulaarvalem (ka molekulvalem) on keemiline valem, mis näitab molekuli koostist, kasutades keemiliste elementide sümboleid ja allindekseid, mis näitavad elemendi aatomite arvu molekulis.
Vaata Proliin ja Molekulivalem
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Vaata Proliin ja Molekulmass
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Vaata Proliin ja Mutatsioon
N-terminaalne ots
N-terminaalne ots ehk N-ots ehk amino-terminaalne ots on polüpeptiidahela ots, kus paikneb vaba -NH2-rühm.
Vaata Proliin ja N-terminaalne ots
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Vaata Proliin ja Nahk
Närvisüsteem
access-date.
Vaata Proliin ja Närvisüsteem
Neuroloogia
Neuroloogia on teadus närvisüsteemihaigustest (piirdenärvisüsteem ja kesknärvisüsteem).
Vaata Proliin ja Neuroloogia
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Vaata Proliin ja Neuron
Neurotransmitter
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.
Vaata Proliin ja Neurotransmitter
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Vaata Proliin ja Nukleotiidid
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Proliin ja Oksüdatsioon
Oktanooli-vee jaotuskoefitsient
Rohelise värvaine jaotumine kahefaasilises süsteemis: üleval on õli, all on vesi. Visuaalse hinnangu alusel on antud värvaine kontsentratsioon suurem veefaasis, seega oleks selle aine jaoks ka oktanooli-vee jaotuskoefitsient tõenäoliselt väiksem kui 1 (ehk log''P'' Oktanooli-vee jaotuskoefitsient (ka oktanooli-vee jaotustegur) on keemilist ainet iseloomustav füsiko-keemiline suurus, mis on seotud aine hüdrofoobsusega ja mis näitab, kas uuritav aine jaotub veest ja n-oktanoolist koosnevas kahefaasilises süsteemis pigem hüdrofoobsemasse orgaanilisse faasi või pigem polaarsemasse veefaasi.
Vaata Proliin ja Oktanooli-vee jaotuskoefitsient
Ongström
Ongström (tähis Å) on mittesüsteemne pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist: Ongström on nimetuse saanud rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Jonas Ångströmi järgi.
Vaata Proliin ja Ongström
Orgaaniline süntees
Orgaaniline süntees on orgaanilise ühendi (produkti) saamiseks kasutatav orgaaniline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.
Vaata Proliin ja Orgaaniline süntees
Osmoos
Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
Vaata Proliin ja Osmoos
Patogeensus
Patogeensus on mikroorganismi (patogeeni) võime põhjustada makroorganismil haigust.
Vaata Proliin ja Patogeensus
Patoloogia
Patoloogia (ladina pathologia) on üldisemas mõttes kõrvalekalle määratud normist.
Vaata Proliin ja Patoloogia
Peptiidhormoon
MC4R paikneb ajus ning juhib seksuaalkäitumist, stressi ja söömisharjumusi. Peptiidhormoon on hormonaalse toimega peptiid, mis tekib valgulise preprohormooni proteolüütilise lagundamise tulemusena.
Vaata Proliin ja Peptiidhormoon
Peptiidid
Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.
Vaata Proliin ja Peptiidid
Peptiidside
Peptiidside ja selles osalevate aatomite vahelised kaugused ning keemiliste sidemete vahelised nurgad Peptiidside on kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.
Vaata Proliin ja Peptiidside
Proteaasid
Papaiini kristallstruktuuri lihtsustatud kujutis Proteaasid ehk peptidaasid või proteinaasid on ensüümid, mis lagundavad valke.
Vaata Proliin ja Proteaasid
Proteoom
algatatav signaalirada on oluline embrüo arengu tagamiseks, aga seda on seostatud ka vähkkasvajate tekkega Proteoom on teatud liigis, teatud isendis või muus teatud füsioloogilises tervikus konkreetsel ajahetkel esindatud valkude kogum.
Vaata Proliin ja Proteoom
Rakukest
Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.
Vaata Proliin ja Rakukest
Ramachandrani graafik
pmid.
Vaata Proliin ja Ramachandrani graafik
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Vaata Proliin ja Ravim
Reduktsioon (keemia)
Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
Vaata Proliin ja Reduktsioon (keemia)
Retsessiivsus
Retsessiivsus on geneetikas ühe tunnuse (alleeli) varjuvus tunnusepaaris (alleelipaaris) heterosügootse genotüübi puhul.
Vaata Proliin ja Retsessiivsus
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Vaata Proliin ja Ribosoom
Südamepuudulikkus
Südamepuudulikkus (inglise keeles congestive heart failure (CHF), cardiac failure, heart failure, ladina keeles insufficientia cordis) on südame ja soonte süsteemi haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel selgroogsetel, mille korral mitmed füsioloogilised protsessid kahjustavad elundi (nii vasaku kui ka parema vatsakese) funktsionaalsust ja südamelihase talitlust ning kontraktiilsust ja ka organismi metaboolseid ning neuro-hormonaalseid protsesse.
Vaata Proliin ja Südamepuudulikkus
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Proliin ja Süsinik
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Proliin ja Seeme
Seondumissait
issn.
Vaata Proliin ja Seondumissait
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Vaata Proliin ja Seriin
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Vaata Proliin ja Sidekude
Spiraal
Spiraal (keskladinakeelsest sõnast spiralis; ladina keeles spira 'käänd', 'looge') on tasandiline kõverjoon, mis kulgeb pidevalt suureneva raadiusega ühe punkti või telje ümber ja vastavalt kaugeneb sellest, või vastupidi, raadiuse vähenedes läheneb sellele punktile või teljele.
Vaata Proliin ja Spiraal
Stereoselektiivsus
Stereoselektiivne reaktsioon (stereoselektiivsus) on keemiline protsess, milles moodustuvad stereoisomeerid oluliselt erinevates hulkades.
Vaata Proliin ja Stereoselektiivsus
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Proliin ja Taimed
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani.
Vaata Proliin ja Translatsioon
Translatsioonijärgne modifikatsioon
mikrotuubuleid Valgu translatsioonijärgne modifikatsioon (TJM, sageli kasutatakse ingliskeelse analoogia põhjal ka mõistet post-translatoorne modifikatsioon ehk PTM) on muudatus valmissünteesitud valgu struktuuris, mis mõjutab valgu keemilist koostist ja võimet osaleda bioloogilistes signaaliradades.
Vaata Proliin ja Translatsioonijärgne modifikatsioon
Transpordi-RNA
tRNA molekuli ruumiline struktuur Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse.
Vaata Proliin ja Transpordi-RNA
Tsüklilised ühendid
Tsükliliste ühendite (tsükliliste homoloogide) üldistav kujutamine (n > 2). Siin asatsükloalkaanide valem Tsüklilised ühendid ehk tsükkelühendid on enamasti orgaanilised ühendid, mille molekulis mingi hulk aatomeid on ühendatud suletud ringina ehk tsüklina.
Vaata Proliin ja Tsüklilised ühendid
Tsitraaditsükkel
Tsitraaditsükkel (ka Krebsi tsükkel, ka sidrunhappetsükkel, TCA-tsükkel, di- ja trikarboksüülhapete tsükkel) on enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust.
Vaata Proliin ja Tsitraaditsükkel
Tugevus
Tugevus on materjali võime koormuse all vastu panna purunemisele ja plastsetele deformatsioonidele.
Vaata Proliin ja Tugevus
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Proliin ja Valgud
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Vaata Proliin ja Veresoon
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Vaata Proliin ja Viirused