Kiiremini kui brauser!
33 suhted: Üldkogum, Charles Darwin, Deem, Demökoloogia, Demograafia, Divergents (bioloogia), DNA, Empiirilisus, Geenitriiv, Geneetiline polümorfism, Gregor Mendel, Hardy-Weinbergi seadus, Homogeenne süsteem, Inbriiding, Keskkonnategurid, Mendeli seadused, Merisiga, Metapopulatsioon, Mutagenees, Mutatsioon, Pärilikkus, Populatsiooni efektiivne suurus, Populatsiooni struktuur, Populatsioonigeneetika, Populatsiooniplahvatus, Rahvastik, Ronald Fisher, Saltatsionism, Sinised koridorid, Sotsioloogia, Thomas Robert Malthus, Valgud, Valik (bioloogia).
Üldkogum
Üldkogum (ka populatsioon, lähtekogum, totaalkogum) on statistikas looduse või ühiskonna või objektide hulk, mille kohta soovitakse teha järeldusi teda esindava valimi ehk väljavõtukogumi põhjal.
Uus!!: Populatsioon ja Üldkogum · Näe rohkem »
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Uus!!: Populatsioon ja Charles Darwin · Näe rohkem »
Deem
Deem (kreeka sõnast demos 'rahvas') ehk elementaarpopulatsioon ehk mikropopulatsioon ehk lokaalpopulatsioon on ühe liigi isendite suhteliselt lühiajaline ja ebapüsiv kogum, populatsiooni territoriaalstruktuuri elementaarrühmitis.
Uus!!: Populatsioon ja Deem · Näe rohkem »
Demökoloogia
Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 13–14) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat.
Uus!!: Populatsioon ja Demökoloogia · Näe rohkem »
Demograafia
Demograafiliste andmete esitamiseks eri piirkondade kohta võidaks sageli kasutada kaarte. Maailma riikide kaart rahvastiku suuruse järgi Demograafia (kreeka keelest – δῆμος dēmos inimesed, γράφω graphō kirjeldus) ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku suurust, struktuuri, rahvastikusündmusi (sünnid, surmad, ränne), rahvastikuprotsesse ja rahvastiku ruumilist paiknemist.
Uus!!: Populatsioon ja Demograafia · Näe rohkem »
Divergents (bioloogia)
Divergents on liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis.
Uus!!: Populatsioon ja Divergents (bioloogia) · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Populatsioon ja DNA · Näe rohkem »
Empiirilisus
Empiirilisus ehk kogemuslikkus on kogemusel põhinevus.
Uus!!: Populatsioon ja Empiirilisus · Näe rohkem »
Geenitriiv
Geenitriivi tagajärjel võib väikestes populatsioonides kergesti väheneda geneetiline mitmekesisus Geenitriiv ehk geneetiline triiv (inglise genetic drift, random genetic drift, allelic drift) on geeni alleelide (ja mittegeensete geneetiliste markerite alleelsete variantide) sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades juhuvaliku tõttu.
Uus!!: Populatsioon ja Geenitriiv · Näe rohkem »
Geneetiline polümorfism
Geneetiline polümorfism on mingi lookuse kahe või enama alleeli (ja tihti ka fenotüübi) esinemine populatsioonis, kusjuures ka haruldasima alleeli sagedus on suurem, kui vahetu mutatsiooniline teke seda võimaldaks.
Uus!!: Populatsioon ja Geneetiline polümorfism · Näe rohkem »
Gregor Mendel
Gregor Mendel Gregor Johann Mendel (20. juuli 1822 Hynčice – 6. jaanuar 1884 Brno) oli Tšehhimaal elanud munk, keda sageli nimetatakse geneetika isaks.
Uus!!: Populatsioon ja Gregor Mendel · Näe rohkem »
Hardy-Weinbergi seadus
HW seadus graafiliselt. Pikiteljel on toodud alleelisagedused ''p'' ja ''q'', püstteljel on toodud vastavad genotüübisagedused ''p2'', ''2pq'' ja ''q2''. Värvid eristavad genotüüpe. Hardy-Weinbergi seadus (lühidalt HW seadus) on teoreetiline jaotus populatsioonigeneetikas, mis määrab populatsiooni iga põlvkonna genotüübisagedused.
Uus!!: Populatsioon ja Hardy-Weinbergi seadus · Näe rohkem »
Homogeenne süsteem
Homogeenne süsteem on ainult ühest faasist koosnev süsteem.
Uus!!: Populatsioon ja Homogeenne süsteem · Näe rohkem »
Inbriiding
Inbriiding ehk sugulasaretus ehk sisearetus on selliste isendite ristamine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt.
Uus!!: Populatsioon ja Inbriiding · Näe rohkem »
Keskkonnategurid
Keskkonnategurid ehk keskkonnafaktorid (ka ökoloogilised tegurid ehk ökoloogilised faktorid) on keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme.
Uus!!: Populatsioon ja Keskkonnategurid · Näe rohkem »
Mendeli seadused
Mendeli seadused ehk Mendeli reeglid ehk Mendeli pärandumisseadused ehk Mendeli pärilikkusseadused on organismide tunnuste pärandumise seadused geneetikas.
Uus!!: Populatsioon ja Mendeli seadused · Näe rohkem »
Merisiga
Merisiga (Cavia porcellus L.) on näriliste seltsi merisigalaste sugukonda kuuluv loom.
Uus!!: Populatsioon ja Merisiga · Näe rohkem »
Metapopulatsioon
Metapopulatsioon (inglise metapopulation) on rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum.
Uus!!: Populatsioon ja Metapopulatsioon · Näe rohkem »
Mutagenees
Mutagenees on protsess, mille käigus toimuvad organismi DNA-järjestuses muutused ehk mutatsioonid, mis jäävad genotüüpi püsima.
Uus!!: Populatsioon ja Mutagenees · Näe rohkem »
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Uus!!: Populatsioon ja Mutatsioon · Näe rohkem »
Pärilikkus
Pärilikkus on organismide omaduste edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel.
Uus!!: Populatsioon ja Pärilikkus · Näe rohkem »
Populatsiooni efektiivne suurus
Populatsiooni efektiivne suurus (inglise effective population size) on paljunevate isendite arv populatsioonis.
Uus!!: Populatsioon ja Populatsiooni efektiivne suurus · Näe rohkem »
Populatsiooni struktuur
Populatsiooni struktuur on populatsiooni ülesehitus, mis määrab populatsiooni olemuse.
Uus!!: Populatsioon ja Populatsiooni struktuur · Näe rohkem »
Populatsioonigeneetika
Populatsioonigeneetika on geneetika haru, mis uurib geenide ja nende alleelide sageduste jaotust ja muutumist populatsioonides nelja põhilise evolutsioonimehhanismi tagajärjel: looduslik valik, geenitriiv, geenisiire ja mutatsioon.
Uus!!: Populatsioon ja Populatsioonigeneetika · Näe rohkem »
Populatsiooniplahvatus
Populatsiooniplahvatus (ka hulgipaljunemine) on isendite arvu tavatult kiire kasv populatsioonis.
Uus!!: Populatsioon ja Populatsiooniplahvatus · Näe rohkem »
Rahvastik
Rahvastik on demograafias inimeste kogum, kes elab maakeral (kogu inimpopulatsioon, maakera rahvastik) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik).
Uus!!: Populatsioon ja Rahvastik · Näe rohkem »
Ronald Fisher
Ronald Aylmer Fisher (17. veebruar 1890 – 29. juuli 1962) oli inglise matemaatik ja evolutsiooniteoreetik.
Uus!!: Populatsioon ja Ronald Fisher · Näe rohkem »
Saltatsionism
Saltatsionism on arusaam bioloogias, mille kohaselt organismide ehituslikud muutused evolutsioonis on hüppelised ja järsud, mitte graduaalsed.
Uus!!: Populatsioon ja Saltatsionism · Näe rohkem »
Sinised koridorid
Sinised koridorid on meres esinevad ühenduskanalid või -teed, mis on olulised populatsioonidevahelisel liikumisel ning liikide ja koosluste levikumustri säilimise ja toimimise seisukohalt.
Uus!!: Populatsioon ja Sinised koridorid · Näe rohkem »
Sotsioloogia
Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid.
Uus!!: Populatsioon ja Sotsioloogia · Näe rohkem »
Thomas Robert Malthus
Thomas Robert Malthus (13. veebruar 1766 – 23. detsember 1834) (eelistas, et teda kutsutakse Robert Malthuseks) oli Inglise demograaf ja majandusteadlane, tuntud oma pessimistlike, kuid mõjukate vaadete poolest, mis tõid talle hüüdnime Dismal Science (sünge teadus).
Uus!!: Populatsioon ja Thomas Robert Malthus · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Populatsioon ja Valgud · Näe rohkem »
Valik (bioloogia)
Valik ehk selektsioon (inglise selection) on bioloogias isendite (või isendirühmade) mingeist põhjustest tulenev ebavõrdne osavõtt järgmise põlvkonna moodustamisest.
Uus!!: Populatsioon ja Valik (bioloogia) · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Asurkond, Populatsioon (bioloogia).
