Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Pärissoonkest

Index Pärissoonkest

Pärissoonkestaks ehk soonmikuksEnn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 393,2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

Sisukord

  1. 19 suhted: Eesti Maaülikool, Enn Ernits, Esta-Laine Nahkur, Glaukoom, Halo Kirjastus, Inimene, Kõvakest, Koolibrilased, Ladina keel, Maolised, Meeli Roosalu, Ripskeha, Silmamuna, Soonkest, Tartu, Terminologia Anatomica, Võrkkest, 2010, 2013.

Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.

Vaata Pärissoonkest ja Eesti Maaülikool

Enn Ernits

Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).

Vaata Pärissoonkest ja Enn Ernits

Esta-Laine Nahkur

Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.

Vaata Pärissoonkest ja Esta-Laine Nahkur

Glaukoom

Glaukoom (ka rohekae ja roheline kae; ladina keeles glaucoma) on silmahaiguste rühm, mille iseloomulikeks tunnusteks on okulaarne hüpertensioon koos nägemisnärvi kahjustusega.

Vaata Pärissoonkest ja Glaukoom

Halo Kirjastus

Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.

Vaata Pärissoonkest ja Halo Kirjastus

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Vaata Pärissoonkest ja Inimene

Kõvakest

Kõvakest ehk silma kõvakest ehk skleera ehk silmavalge (ladina keeles sclera) on inimeste ja paljude loomade silmamuna kest.

Vaata Pärissoonkest ja Kõvakest

Koolibrilased

Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.

Vaata Pärissoonkest ja Koolibrilased

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Vaata Pärissoonkest ja Ladina keel

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Vaata Pärissoonkest ja Maolised

Meeli Roosalu

Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.

Vaata Pärissoonkest ja Meeli Roosalu

Ripskeha

Ripskehaks ehk tsiliaarkehaks ehk tsiliaarkehakeseks (ladina keeles corpus ciliare) nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna soonmiku jätkuks olevat soonkesta eesmist osa.

Vaata Pärissoonkest ja Ripskeha

Silmamuna

Silmamuna (ladina keeles bulbus oculi) on paljude loomadel silma keskne osa, mis on kerakujuline.

Vaata Pärissoonkest ja Silmamuna

Soonkest

Soonkest ehk silmamuna soonkest ehk silmamunasoonkest ehk vaskulooskest ehk uvea (ladina keeles tunica media bulbi ehk tunica vasculosa bulbi) on inimesel ja paljudel teistel loomadel silma pigmendiga kiht läbipaistmatu kõvakesta all.

Vaata Pärissoonkest ja Soonkest

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Vaata Pärissoonkest ja Tartu

Terminologia Anatomica

Terminologia Anatomica (lühend TA; eesti keeles Anatoomiaterminoloogia) ehk Anatoomia terminoloogia on rahvusvaheline inimese anatoomia standard.

Vaata Pärissoonkest ja Terminologia Anatomica

Võrkkest

Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.

Vaata Pärissoonkest ja Võrkkest

2010

2010.

Vaata Pärissoonkest ja 2010

2013

2013.

Vaata Pärissoonkest ja 2013

Tuntud ka kui Chorioidea, Choroidea, Koroidea, Soonmik.