Kiiremini kui brauser!
163 suhted: Abaluu, Achilleuse kõõlus, Aju kõvakest, Ajukelme, Ajuripats, Alalõualuu, Alumine kilpnäärmeveen, Aordikaar, Aort, Arne Lepp, Arteriool, Ülalõualuu, Ülemine kilpnäärmearter, Ämblikuvõrkkest, Õndraluu, Bronh, Eemaldajanärv, Eesti keel, Emakakael, Emakalimaskest, Emakas, Esiku-teonärv, Esmased lümfoidorganid, Gliia, Haistmisnärv, Hallaine, Harkelundiveenid, Hüpofüüsi kesksagar, Hüpotalamus, Inimese anatoomia, Jämesool, Kaelalülid, Käbikeha, Küüs, Kõhuõõs, Kõhunääre, Kõri, Kõrv, Kõrvalkilpnääre, Kõvakest, Keele-neelunärv, Keelealune närv, Keskkõrv, Kesknärvisüsteem, Kilpnääre, Klaaskeha, Klaaskehaneste, Kolju, Kolmiknärv, Kopsutüvi, ..., Kraniaalnärvid, Kusejuha, Kusepõis, Kuulmekäik, Kuulmeluud, Laine Trapido, Lühend, Lüli, Lüliarter, Lülisambakanal, Lülisammas, Lümfisüsteem, Lümfisõlm, Lihas, Liigesevõie, Lisanärv, Luu, Luuüdi, Magu, Marrasknahk, Medicina, Meeleelund, Metatalamus, Munajuha, Munandid, Munandimanus, Munandimanusejuha, Munasari, Mustaine, Nahk, Näärmehüpofüüs, Nägemisnärv, Näonärv, Närv, Närvikiud, Närvisüsteem, Neeru fibrooskihn, Neerud, Neerukoor, Neerupüramiid, Neerupealis, Neerusammas, Neerusäsi, Neerusegment, Neitsinahk, Neurohüpofüüs, Neuron, Nina, Nina-pisarajuha, Oliiv (anatoomia), Otsaju, Otsmikusagar, Pärissoonkest, Põrn, Peaaju, Piirdenärvisüsteem, Piklikaju, Pisarajärv, Pisarakanalike, Pisarakott, Pisaranääre, Pisarasüsteem, Pisaratäpp, Plokinärv, Rinnak, Rinnalülid, Ripskeha, Ristluu, Roided, Rombauk, Sahkluu, Sarnaluu, Söögitoru, Südame-veresoonkond, Südamevatsake, Seedeelundkond, Seljaaju, Seljaajunärvid, Sidekest, Silmaava, Silmakoobas, Silmalääts, Silmaliigutajanärv, Silmamuna, Sisekõrv, Sisenõrenäärmed, Skelett, Soonkest, Suguti, Sugutilukk, Suulaeluu, Suuraju poolkerad, Talamus, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tüümus, Tüümuse koor, Tüümuse säsi, Tigu (anatoomia), Tupp (anatoomia), Uitnärv, Ussripik, Vaheaju, Valgeaine, Vatsakestevahesein, Väikeaju, Võrkkest, Võrkkesta pigmentepiteel, Veen, Veenipõimik, Vesivedelik, Vikerkest, 1998, 2013. Laienda indeks (113 rohkem) »
Abaluu
Abaluu (ladina keeles scapula; eesti keeles ka labaluu) on imetajatel õlavöötme luu, mis seob õlavarreluud rangluuga.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Abaluu · Näe rohkem »
Achilleuse kõõlus
pisi Achilleuse kõõlus ehk kannakõõlus (ladina keeles tendo calcaneus) on kõõlus sääre tagaküljel.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Achilleuse kõõlus · Näe rohkem »
Aju kõvakest
Aju kõvakest ehk peaaju kõvakest ehk peaaju-kõvakest (dura mater encephali) on paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete peaaju ümbritsev ajukest, mis liibub vastu ajukolju sisepinda.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Aju kõvakest · Näe rohkem »
Ajukelme
Ajukelmeks ehk ajukestaks (ladina ains meninx; mitm meninges) nimetatakse paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete aju ümbritsevaid sidekoelisi kestasid, mille vahele jäävad aju-seljaaju vedelikuga (ajuvedelikuga) täidetud pilujad ruumid.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Ajukelme · Näe rohkem »
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Ajuripats · Näe rohkem »
Alalõualuu
Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Alalõualuu · Näe rohkem »
Alumine kilpnäärmeveen
Alumine kilpnäärmeveen ehk kaudaalne kilpnäärmeveen (ladina keeles ainsuses v. thyroidea inferior; vena thyroidea caudalis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel pea ja kaela piirkonnas paiknev veen.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Alumine kilpnäärmeveen · Näe rohkem »
Aordikaar
Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Aordikaar · Näe rohkem »
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Aort · Näe rohkem »
Arne Lepp
Arne Lepp (28. november 1928 – 23. oktoober 2018) oli eesti arstiteadlane, anatoom.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Arne Lepp · Näe rohkem »
Arteriool
Arterioolid (ladina keeles ains arteriola; mitm arteriolae) on mikrovereringe väikesed arterid, mis algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Arteriool · Näe rohkem »
Ülalõualuu
Ülalõualuu paiknemine inimkoljus (punaselt) Ülalõualuu ehk ülalõug (ladina keeles maxilla) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline näokolju luu.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Ülalõualuu · Näe rohkem »
Ülemine kilpnäärmearter
Ülemine kilpnäärmearter ehk kraniaalne kilpnäärmearter (ladina keeles a. thyroidea superior;arteria thyroidea cranialis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel kaela piirkonnas paiknev arter.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Ülemine kilpnäärmearter · Näe rohkem »
Ämblikuvõrkkest
Ämblikuvõrkkestaks ehk arahnoideaks (ladina keeles arachnoidea mater) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju ja seljaaju ühte kesta.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Ämblikuvõrkkest · Näe rohkem »
Õndraluu
Õndraluu paigutus vaagnavöötmes (punaselt) Õndraluu ehk sabakont (ladina keeles os coccygis) on õndralülide ühendumisel tekkinud luu, lülisamba viimane osa.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Õndraluu · Näe rohkem »
Bronh
Hingetoru ja bronhid (allpool) Bronhid ehk kopsutorud (ladina keeles bronchus) on paljudel selgroogsetel hingetoru ja inimesel hingetoru-kahendharguse juurest algavad hingamisteede ja hingamiselundkonna osad.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Bronh · Näe rohkem »
Eemaldajanärv
Eemaldajanärv ehk VI peaajunärv ehk kuues kraniaalnärv (ladina keeles nervus abducens; nervus abducens) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud peamiselt motoorne närvide paar.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Eemaldajanärv · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Eesti keel · Näe rohkem »
Emakakael
Emakakael (ladina cervix uteri) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) emaka osa, mis ühendab emakat tupega.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Emakakael · Näe rohkem »
Emakalimaskest
Emakalimaskestaks ehk emakasisekestaks ehk endomeetriumiks (ka emaka limaskest; ladina keeles endometrium; tunica mucosa uteri; tunica mucosa corporis uteri) nimetatakse osade selgroogsete emasloomade (sh naise) emakakõõne sisepinda katvat limaskesta.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Emakalimaskest · Näe rohkem »
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Emakas · Näe rohkem »
Esiku-teonärv
Esiku-teonärv ehk tasakaalu-kuulmisnärv ehk VIII peaajunärv ehk kaheksas kraniaalnärv (ladina keeles nervus vestibulocochlearis) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade sisekõrva sensoorne kaksiknärv.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Esiku-teonärv · Näe rohkem »
Esmased lümfoidorganid
Esmased lümfoidorganid ehk primaarsed lümfoidorganid (ka esmased lümfoidelundid, primaarsed lümfoidelundid; lad organa lymphoidea primaria) on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi kuuluvad elundid, mille funktsioonideks on hematopoeetiliste tüvirakkude jagunemise, naiivsete B- ja T-rakkude valmimise ja küpsemise tagamine ning nende lähetamine teisestesse lümfoidorganitesse.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Esmased lümfoidorganid · Näe rohkem »
Gliia
Gliia (vanakreeka sõnast γλία, γλοία 'liim') ehk neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on perifeerses ja kesknärvisüsteemis mitu tugifunktsiooni, sealhulgas närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ja kaitsefunktsioon.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Gliia · Näe rohkem »
Haistmisnärv
Haistmisnärv ehk I peaajunärv ehk esimene kraniaalnärv ehk olfaktoornärv (ladina keeles ainsuses nervus olfactorius; mitmuses nn. olfactorii) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud sensoorne närvide paar.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Haistmisnärv · Näe rohkem »
Hallaine
Hallaineks ehk hallolluseks (ladina keeles substantia grisea) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Hallaine · Näe rohkem »
Harkelundiveenid
Harkelundiveenid (ladina keeles venae thymicae) on koondnimetus osadel suletud südame-veresoonkonnaga loomadel tüümusest lähtuvate paljude väikeste veenide kohta, mis juhivad verd vasaku õlavarre peaveeni, sisemiste rindkereveenide ja alumise kilpnäärmeveeni kaudu südame suunas.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Harkelundiveenid · Näe rohkem »
Hüpofüüsi kesksagar
Hüpofüüsi kesksagaraks ehk ajuripatsi kesksagaraks (ladina keeles pars intermedia, pars intermedia adenohypophyseos) nimetatakse osadel kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi eessagara osa, mis külgneb hüpofüüsi tagasagaraga.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Hüpofüüsi kesksagar · Näe rohkem »
Hüpotalamus
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Hüpotalamus · Näe rohkem »
Inimese anatoomia
Inimese anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib inimese anatoomilist struktuuri.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Inimese anatoomia · Näe rohkem »
Jämesool
Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Jämesool · Näe rohkem »
Kaelalülid
Kaelalülid (ladina vertebrae cervicales, ainsuses vertebra cevricalis) on paljude selgroogsete loomade selgroo ülemised lülid, mis järgnevad ajukoljule ja moodustavad kaela luulise aluse – kaelaskeleti, ka skeleti luu.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Kaelalülid · Näe rohkem »
Käbikeha
Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Käbikeha · Näe rohkem »
Küüs
Pöidla küüs Küüs on keratiinist koosnev kõva poolläbipaistev plaadike, mis katab mitmetel loomaliikidel, sealhulgas inimesel, sõrmede ja varvaste otsmise lüli selgmist külge.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Küüs · Näe rohkem »
Kõhuõõs
Kõhuõõs (ladina keeles cavum abdominis, cavitas abdominalis, cavitas abdominis) on selgroogsetel ruum, mida piiravad vahelihas, vaagnapõhi ja kõhuseinad ning mida vooderdab kõhukelme.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Kõhuõõs · Näe rohkem »
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Kõhunääre · Näe rohkem »
Kõri
Kõri (ladina keeles larynx) on hingamisteede osa.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Kõri · Näe rohkem »
Kõrv
Inimkõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesanne on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Kõrv · Näe rohkem »
Kõrvalkilpnääre
Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Kõrvalkilpnääre · Näe rohkem »
Kõvakest
Kõvakest ehk silma kõvakest ehk skleera ehk silmavalge (ladina keeles sclera) on inimeste ja paljude loomade silmamuna kest.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Kõvakest · Näe rohkem »
Keele-neelunärv
Keele-neelunärv ehk keeleneelunärv ehk IX peaajunärv ehk üheksas kraniaalnärv (ladina keeles nervus glossopharyngeus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade kraniaalnärv.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Keele-neelunärv · Näe rohkem »
Keelealune närv
Keelealunenärv ehk XII peaajunärv ehk kaheteistkümnes kraniaalnärv ehk hüpoglossnärv (ladina keeles nervus hypoglossus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade kraniaalnärv.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Keelealune närv · Näe rohkem »
Keskkõrv
Keskkõrv Keskkõrv (ladina keeles auris media) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Keskkõrv · Näe rohkem »
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Kilpnääre · Näe rohkem »
Klaaskeha
Klaaskeha (nr 12) Klaaskeha (ladina keeles corpus vitreum) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna osa.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Klaaskeha · Näe rohkem »
Klaaskehaneste
Klaaskehanesteks (ladina humor vitreus, inglise vitreous humor) nimetatakse paljude loomade klaaskeha moodustavat orgaanilist kehavedelikku.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Klaaskehaneste · Näe rohkem »
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Kolju · Näe rohkem »
Kolmiknärv
Kolmiknärv ehk V peaajunärv ehk viies kraniaalnärv ehk 5.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Kolmiknärv · Näe rohkem »
Kopsutüvi
Kopsutüveks (ladina keeles truncus pulmonalis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ja südamevatsakesest lähtuvat arterit.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Kopsutüvi · Näe rohkem »
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Kraniaalnärvid · Näe rohkem »
Kusejuha
Kusejuha (ladina ureter) on enamikul amniootidest kõhuõõnes paiknev kuse-suguelundkonna torujas paariline juha mille kaudu liigub uriin neerudest kusepõide.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Kusejuha · Näe rohkem »
Kusepõis
Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Kusepõis · Näe rohkem »
Kuulmekäik
Kuulmekäik ehk välimine kuulmekäik (ladina keeles meatus acusticus externus) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa, mis algab välimise kuulmeavaga ning lõppeb trummikilega.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Kuulmekäik · Näe rohkem »
Kuulmeluud
Kuulmeluud:b – vasar (ladina keeles ''malleus'')c – alasi (ladina ''incus'') d – jalus (ladina ''stapes'') Kuulmeluud on imetajatel vasar, alasi ja jalus.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Kuulmeluud · Näe rohkem »
Laine Trapido
Laine Trapido (aastani 1972 Laine Rettau; sündinud 11. veebruaril 1934 Saaremaal Valjala vallas) on eesti kopsuarst.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Laine Trapido · Näe rohkem »
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Lühend · Näe rohkem »
Lüli
Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Lüli · Näe rohkem »
Lüliarter
Lüliarteriks ehk vertebraalarteriks (ladina arteria vertebralis) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat paarilist arterit, mis on rangluualuse arteri haru.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Lüliarter · Näe rohkem »
Lülisambakanal
Lülisambakanal (ladina canalis vertebralis) on paljudel kesknärvisüsteemiga selgroogsetel loomadel enamikust lülisambalülide lülimulkudest moodustunud lülisambapikkune kanal.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Lülisambakanal · Näe rohkem »
Lülisammas
Lülisammas (ladina columna vertebralis) on inimeste kere skeleti osa, mis koosneb lülisambalülidest ja kuulub skeletisüsteemi.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Lülisammas · Näe rohkem »
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Lümfisüsteem · Näe rohkem »
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Lümfisõlm · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Lihas · Näe rohkem »
Liigesevõie
Liigesevõie ehk sünoovia (ladina keeles synovia) on osade loomade sünoviaalliigeste liigeseõõntes paiknev bioloogiline kehavedelik, mida eritab sünoviaalkile.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Liigesevõie · Näe rohkem »
Lisanärv
Lisanärv ehk XI peaajunärv ehk üheteistkümnes kraniaalnärv (ladina keeles nervus accessorius) on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närv.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Lisanärv · Näe rohkem »
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Luu · Näe rohkem »
Luuüdi
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Luuüdi · Näe rohkem »
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Magu · Näe rohkem »
Marrasknahk
Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Marrasknahk · Näe rohkem »
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Medicina · Näe rohkem »
Meeleelund
Viis klassikalist meelt ning vastavad meeleelundid Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhulgas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Meeleelund · Näe rohkem »
Metatalamus
Metatalamuseks ehk tundekühmu-tagaalaks (ladina metathalamus) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Metatalamus · Näe rohkem »
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Munajuha · Näe rohkem »
Munandid
Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Munandid · Näe rohkem »
Munandimanus
Munandimanus (epididymis) on isaslooma paariline sisesuguelund.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Munandimanus · Näe rohkem »
Munandimanusejuha
Munandimanusejuha (ladina ductus epididymis) on paljude isasloomade kuse-suguelundkonda kuuluv paariline juha.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Munandimanusejuha · Näe rohkem »
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Munasari · Näe rohkem »
Mustaine
Mustaineks (ladina substantia nigra) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Mustaine · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Nahk · Näe rohkem »
Näärmehüpofüüs
Näärmehüpofüüs ehk adenohüpofüüs ehk hüpofüüsi eessagar ehk nääreajuripats (ladina keeles lobus anterior adenohypophysis, lobus anterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaajus paikneva hüpofüüsi eesosa, mis koosneb hüpofüüsi eessagarast ja hüpofüüsi vaheosast.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Näärmehüpofüüs · Näe rohkem »
Nägemisnärv
Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv (ladina keeles nervus opticus) on paljude loomade silma võrkkestast algav sensoorne närv, mis ulatub silmamuna tagaseinast nägemisristmikuni (chiasma opticum).
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Nägemisnärv · Näe rohkem »
Näonärv
Näonärv ehk VII peaajunärv ehk seitsmes kraniaalnärv ehk fatsiaalnärv (ladina keeles nervus cranialis VII, nervus facialis, nervus intermedio-facialis) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka kuuluv peamiselt motoorne paariline närv.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Näonärv · Näe rohkem »
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Närv · Näe rohkem »
Närvikiud
Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) koos seda ümbritseva tupega.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Närvikiud · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Neeru fibrooskihn
Neeru fibrooskihn (ladina keeles capsula fibrosa renis) on paljudel selgroogsetel loomadel neerule kinnituv ja seda ümbritsev sidekoekiht.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Neeru fibrooskihn · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Neerud · Näe rohkem »
Neerukoor
Neerukooreks (ladina cortex renis; ka cortex renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neeru parenhüümi osa, milles paiknevad kõik neerukehakesed.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Neerukoor · Näe rohkem »
Neerupüramiid
Neerupüramiidideks (ladina pyramis renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neerusäsi moodustuvaid koonusekujulisi neeru osasid.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Neerupüramiid · Näe rohkem »
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Neerupealis · Näe rohkem »
Neerusammas
Neerusambaks (ladina keeles ains columna renalis, mitm columnae renales) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neerukoores neerupüramiidide ümber ja vahel paiknevat osa.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Neerusammas · Näe rohkem »
Neerusäsi
Neerusäsiks (ladina keeles medulla renis; ka medulla renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neeru parenhüümi osa, milles paikneb rohkelt neerutorukesi ja veresooni, aga mitte neerukehakesi.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Neerusäsi · Näe rohkem »
Neerusegment
Neerusegmendiks (ladina keeles ains segmentum renale; mitm segmenta renalia) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neerude iseseiseva vereringega osa, kuhu suubuvad vastavad neeruarteri harud.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Neerusegment · Näe rohkem »
Neitsinahk
Hüümen (ladina keeles hymen) ehk neitsinahk ehk tupekõld on õhuke membraan, mis poolkuu- või rõngakujuliselt ümbritseb ja osaliselt katab osade imetajatest emasloomade (sealhulgas tütarlaste ja osade naiste) tupesuuet.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Neitsinahk · Näe rohkem »
Neurohüpofüüs
Neurohüpofüüs ehk hüpofüüsi tagasagar (ladina keeles neurohypophysis, lobus posterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi tagumine sagar, mis on tekkinud vaheaju väljasopistisest ja talitleb sisesekretsiooninäärmena.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Neurohüpofüüs · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Neuron · Näe rohkem »
Nina
Nina Nina (nasus) on ülemiste hingamisteede algusosa inimesel ja kõigil teistel selgroogsetel.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Nina · Näe rohkem »
Nina-pisarajuha
Nina-pisarajuha ehk nina-pisara juha (ladina keeles ductus nasolacrimalis, canalis nasolacrimalis) on paljude loomade peas silmapiirkonnas paiknev paariline juha, mis suundub pisarakotist ninaõõnde.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Nina-pisarajuha · Näe rohkem »
Oliiv (anatoomia)
Oliiviks (ladina keeles oliva, mitmus olivae) nimetatakse paljude selgroogsete loomade koljuõõnes paiknevat piklikaju osa.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Oliiv (anatoomia) · Näe rohkem »
Otsaju
Otsaju ehk telentsefalon (ladina telencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel embrüonaalses arengujärgus ajuosa, mis moodustub prosentsefalonist.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Otsaju · Näe rohkem »
Otsmikusagar
Otsmikusagar ehk frontaalsagar paikneb selgroogsetel loomadel peaajus, suuraju poolkerade eesmises osas, tsentraalvaost (sulcus centralis) eespool ja tegeleb stiimulitele reageerimisega.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Otsmikusagar · Näe rohkem »
Pärissoonkest
Pärissoonkestaks ehk soonmikuksEnn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 393,2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Pärissoonkest · Näe rohkem »
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Põrn · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Peaaju · Näe rohkem »
Piirdenärvisüsteem
Perifeerne närvisüsteem - Andreas Vesalius (1543) Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS, ladina keeles pars peripherica, pars peripherica systematis nervosi, systema nervosum periphericum) on närvisüsteemi osa, mille moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid ja närvisõlmed ning autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Piirdenärvisüsteem · Näe rohkem »
Piklikaju
Piklikaju ja ajusild Piklikaju (5) Piklikaju (animatsioon) Piklikaju ehk müelentsefalon (varem piklik aju; ladina keeles medulla oblongata ('piklik üdi'), myelencephalon, bulbus medullae spinalis ('seljaajusibul'), bulbus cerebri ('ajusibul')) on peaaju kõige kaudaalsem osa, ajutüve ning kesknärvisüsteemi osa.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Piklikaju · Näe rohkem »
Pisarajärv
Pisarajärv ehk lakrimaaljärv (ladina keeles lacus lacrimalis) on paljude loomade peas silma sisenurgas paiknev ala.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Pisarajärv · Näe rohkem »
Pisarakanalike
Pisarakanalike (ladina keeles canaliculus lacrimalis) on paljude loomade peas silmade juures paiknev paariline kanal.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Pisarakanalike · Näe rohkem »
Pisarakott
Pisarakott (ladina keeles saccus lacrimalis) on inimeste ja paljude loomade peas, silmakoopa alumises nurgas pisarakotiaugus paiknev laiend.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Pisarakott · Näe rohkem »
Pisaranääre
Pisaranääre (ladina keeles glandula lacrimalis) on paljude imetajate ja roomajate peas paiknev paariline nääre.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Pisaranääre · Näe rohkem »
Pisarasüsteem
Pisarasüsteem ehk pisaraaparaat ehk pisaraelundkond (ladina keeles apparatus lacrimalis) on paljude loomade silma abielund, süsteem, mis koosneb pisaranäärmetest ja pisarateedest.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Pisarasüsteem · Näe rohkem »
Pisaratäpp
Pisaratäpp ehk pisarapunkt (ladina keeles punctum lacrimale) on paljude loomade peas silma üla ja alalau mediaalses nurgas pisaranäsa tipus olev pisarajuha ava.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Pisaratäpp · Näe rohkem »
Plokinärv
Plokinärv ehk IV peaajunärv ehk neljas kraniaalnärv (ladina keeles nervus trochlearis) on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närvide paar.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Plokinärv · Näe rohkem »
Rinnak
Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Rinnak · Näe rohkem »
Rinnalülid
Tüüpiline inimese rinnalüli külgvaates Rinnalülid (vertebrae thoracales) on selgroogsete selgroo keskosas paiknevaid lülid, mille külge kinnituvad roided.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Rinnalülid · Näe rohkem »
Ripskeha
Ripskehaks ehk tsiliaarkehaks ehk tsiliaarkehakeseks (ladina keeles corpus ciliare) nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna soonmiku jätkuks olevat soonkesta eesmist osa.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Ripskeha · Näe rohkem »
Ristluu
Ristluu (ladina keeles os sacrum) on paljudel täiskasvanud selgroogsetel ristluulülidest kokkukasvanud luu.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Ristluu · Näe rohkem »
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Roided · Näe rohkem »
Rombauk
Rombauguks (ladina fossa rhomboidea) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel ajutüve piirkonnas paiknevat neljanda ajuvatsakese põhja (eesseina), mis on rombikujuline.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Rombauk · Näe rohkem »
Sahkluu
Sahkluu (ladina vomer) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Sahkluu · Näe rohkem »
Sarnaluu
Lamba kolju, sarnaluu värvitud. Sarnaluu (kõnekeeles ka põseluu; ladina keeles os zygomaticum, zygoma) on üks paarilistest luudest inimese ja teiste imetajate koljus.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Sarnaluu · Näe rohkem »
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Söögitoru · Näe rohkem »
Südame-veresoonkond
Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Südame-veresoonkond · Näe rohkem »
Südamevatsake
Südamevatsakeseks (ladina keeles ventriculus cordis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ühte või kahte õõnt.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Südamevatsake · Näe rohkem »
Seedeelundkond
Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Seedeelundkond · Näe rohkem »
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Seljaaju · Näe rohkem »
Seljaajunärvid
Seljaajunärvid ehk spinaalnärvid (ladina keeles ains nervus spinalis, mitm nervi spinales) on keelikloomadel seljaajust väljuvad paarilised närvid, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Seljaajunärvid · Näe rohkem »
Sidekest
Sidekestaks ehk konjunktiiviks ehk silmasidekestaks (ladina tunica conjunctiva) nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna kõvakesta ja silmalaugude sisepinda katvat kesta.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Sidekest · Näe rohkem »
Silmaava
Silmaava ehk pupill (ladina keeles pupilla) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna vikerkesta keskel asuv ava.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Silmaava · Näe rohkem »
Silmakoobas
Silmakoobas (ladina keeles orbita ehk recessus cavernosus oculi) on inimestel ja paljudel loomadel peas, näokolju eesmises osas, paiknev paariline luudest ümbritsetud süvend.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Silmakoobas · Näe rohkem »
Silmalääts
Silmalääts (ladina keeles lens chrystallina) on paljude loomade silmamunas paiknev kude.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Silmalääts · Näe rohkem »
Silmaliigutajanärv
Silmaliigutajanärv ehk III peaajunärv ehk kolmas kraniaalnärv ehk okulomotoornärv (ladina keeles nervus oculomotorius) on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närvide paar.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Silmaliigutajanärv · Näe rohkem »
Silmamuna
Silmamuna (ladina keeles bulbus oculi) on paljude loomadel silma keskne osa, mis on kerakujuline.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Silmamuna · Näe rohkem »
Sisekõrv
Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Sisekõrv · Näe rohkem »
Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Sisenõrenäärmed · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Skelett · Näe rohkem »
Soonkest
Soonkest ehk silmamuna soonkest ehk silmamunasoonkest ehk vaskulooskest ehk uvea (ladina keeles tunica media bulbi ehk tunica vasculosa bulbi) on inimesel ja paljudel teistel loomadel silma pigmendiga kiht läbipaistmatu kõvakesta all.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Soonkest · Näe rohkem »
Suguti
Suguti (ladina keeles penis, kreeka keeles phallos) on isaslooma sugutamiselund ehk kopulatsioonielund ehk paaritumiselund ehk välimine isassuguelund.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Suguti · Näe rohkem »
Sugutilukk
Inimese sugutilukk ehk sugutipea (''glans penis'') erinevate nurkade alt vaadatuna Sugutilukk ehk sugutipea (glans penis) on osade imetajate (sh meeste) välimise isassuguelundi osa.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Sugutilukk · Näe rohkem »
Suulaeluu
Suulaeluu (ladina os palatinum) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline näokoljuluu.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Suulaeluu · Näe rohkem »
Suuraju poolkerad
Suuraju poolkeradeks (ladina keeles hemispheria cerebri) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paikneva suuraju vasakut ja paremat osa, mille vahel paikneb suuraju-pikilõhe.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Suuraju poolkerad · Näe rohkem »
Talamus
Magnetresonantstomograafia kujutis inimese ajust koos viitega talamuse asukohale. Talamus ehk taalamus (kreeka keeles θάλαμος – kamber, ruum, ladina keeles thalamus) on selgroogsete, kaasa arvatud inimeste ajus asuv paariline närvirakkude kogum.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Talamus · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Tüümus · Näe rohkem »
Tüümuse koor
Tüümuse kooreks (cortex thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat osa, mille tüümuse epiteeli retikulaarrakkude võrgustikus on võimalik hulgaliselt arenevaid tümotsüüte tuvastada ja mida eraldab tüümuse säsist veresoonte rohke tüümuse kortikomedullaarne tsoon.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Tüümuse koor · Näe rohkem »
Tüümuse säsi
Tüümuse säsiks (medulla thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat ala, milles on tuvastatavad Hassalli kehad ja väheses koguses ka tümotsüüdid.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Tüümuse säsi · Näe rohkem »
Tigu (anatoomia)
Tigu (ladina keeles cochlea) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline sisekõrva luulabürindi osa.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Tigu (anatoomia) · Näe rohkem »
Tupp (anatoomia)
Tupeks ehk vagiinaks (ladina keeles vagina) nimetatakse enamiku emasloomade (sh naiste) paaritut torujat (kanal) sisesuguelundit.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Tupp (anatoomia) · Näe rohkem »
Uitnärv
Uitnärv ehk X peaajunärv ehk kümnes peaajunärv (ladina keeles nervus vagus,nervus vagus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud seganärvide paar.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Uitnärv · Näe rohkem »
Ussripik
Ussripik ehk ussjätke ehk apendiks (ladina keeles appendix vermiformis) on inimeste kõhuõõnes umbsoole alumises osas paiknev ussripikusuudmest algav rudimentaarne jätke (torujas moodustis).
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Ussripik · Näe rohkem »
Vaheaju
Vaheaju (ladina keeles diencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Vaheaju · Näe rohkem »
Valgeaine
Valgeaineks ehk valgeolluseks (ladina keeles substantia alba) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Valgeaine · Näe rohkem »
Vatsakestevahesein
Vatsakestevaheseinaks (ladina septum interventriculare) nimetatakse enamiku selgroogsete loomade südame vasaku ja parema vatsakese vahelist, peamiselt südamelihaskoest seina.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Vatsakestevahesein · Näe rohkem »
Väikeaju
Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Väikeaju · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Võrkkest · Näe rohkem »
Võrkkesta pigmentepiteel
Võrkkesta pigmentepiteel ehk võrkkesta pigmentrakukiht (ladina keeles stratum pigmentosum retinae, epithelium pigmentosum retinae) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna võrkkesta kõige välimine, pigmenti sisaldav epiteelikiht, mis paikneb pärissoonkesta all.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Võrkkesta pigmentepiteel · Näe rohkem »
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Veen · Näe rohkem »
Veenipõimik
Veenipõimik (ladina ains plexus venosus) on paljudel suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel veenide hargnemisest ja põimumisest moodustuv võrgutaoline vaskulaarne struktuur.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Veenipõimik · Näe rohkem »
Vesivedelik
Vesivedelikuks ehk silma vesivedelikuks (ladina keeles humor aquosus) nimetatakse paljude loomade silmamuna ees- ja tagakambrit täitvat orgaanilist kehavedelikku.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Vesivedelik · Näe rohkem »
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja Vikerkest · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja 1998 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Terminologia Anatomica ja 2013 · Näe rohkem »
