Sisukord
37 suhted: Ainsus, Anatoomia, Androgeenid, Arengubioloogia, Arter, Eesti Maaülikool, Endokriinsüsteem, Enn Ernits, Esta-Laine Nahkur, Halo Kirjastus, Histoloogia, Hormoonid, Inglise keel, Koolibrilased, Kuse-suguelundkond, Ladina keel, Lümf, Lümfisooned, Maolised, Meeli Roosalu, Mitmus, Morfoloogia, Munandiarter, Munandiveen, Närv, Neerud, Neerupealis, Patoloogia, Seemnejuha, Selgroogsed, Suguelundid, Tartu, Terminologia Anatomica, Vanakreeka keel, Veen, 2010, 2013.
- Näärmed
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Vaata Munandid ja Ainsus
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Vaata Munandid ja Anatoomia
Androgeenid
Androgeenid ehk meessuguhormoonid (inglise keeles androgen) looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid.
Vaata Munandid ja Androgeenid
Arengubioloogia
Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.
Vaata Munandid ja Arengubioloogia
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Vaata Munandid ja Arter
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Vaata Munandid ja Eesti Maaülikool
Endokriinsüsteem
Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.
Vaata Munandid ja Endokriinsüsteem
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Vaata Munandid ja Enn Ernits
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Vaata Munandid ja Esta-Laine Nahkur
Halo Kirjastus
Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.
Vaata Munandid ja Halo Kirjastus
Histoloogia
Histoloogia (1950) Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.
Vaata Munandid ja Histoloogia
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Vaata Munandid ja Hormoonid
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Munandid ja Inglise keel
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Vaata Munandid ja Koolibrilased
Kuse-suguelundkond
Mehe kuse-suguelundkond Kuse-suguelundkond ehk urogenitaalsüsteem (ladina keeles systema urogenitale, apparatus urogenitalis) on paljude selgroogsete loomade elundkond, mis koosneb kahest funktsionaalselt erinevast, kuid embrüoloogiliselt päritolult sarnasest elundisüsteemist: kuseelunditest ja suguelunditest.
Vaata Munandid ja Kuse-suguelundkond
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Munandid ja Ladina keel
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Vaata Munandid ja Lümf
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Vaata Munandid ja Lümfisooned
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Vaata Munandid ja Maolised
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Vaata Munandid ja Meeli Roosalu
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Vaata Munandid ja Mitmus
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Vaata Munandid ja Morfoloogia
Munandiarter
Munandiarter ehk testikulaararter (ladina aorta testicularis) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete isasloomade suure vereringe paarisarter, mis varustab munandeid arteriaalse verega.
Vaata Munandid ja Munandiarter
Munandiveen
Munandiveen (ladina vena testicularis) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete isasloomade suure vereringe paarisveen, mis kogub munanditest venoosset verd.
Vaata Munandid ja Munandiveen
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Vaata Munandid ja Närv
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Vaata Munandid ja Neerud
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Vaata Munandid ja Neerupealis
Patoloogia
Patoloogia (ladina pathologia) on üldisemas mõttes kõrvalekalle määratud normist.
Vaata Munandid ja Patoloogia
Seemnejuha
Seemnejuha (ductus deferens; vas deferens) on paljude selgroogsete isasloomade paariline sisesuguelund.
Vaata Munandid ja Seemnejuha
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Vaata Munandid ja Selgroogsed
Suguelundid
Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul ''Bombus alpinus'', paremal ''Bombus polaris'' Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.
Vaata Munandid ja Suguelundid
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Munandid ja Tartu
Terminologia Anatomica
Terminologia Anatomica (lühend TA; eesti keeles Anatoomiaterminoloogia) ehk Anatoomia terminoloogia on rahvusvaheline inimese anatoomia standard.
Vaata Munandid ja Terminologia Anatomica
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Munandid ja Vanakreeka keel
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Vaata Munandid ja Veen
2010
2010.
Vaata Munandid ja 2010
2013
2013.
Vaata Munandid ja 2013
Vaata ka
Näärmed
- Bartholini näärmed
- Duvernoy nääre
- Eesnääre
- Higinäärmed
- Juha
- Käbikeha
- Kõrvalkilpnääre
- Kilpnääre
- Munandid
- Näärmed
- Näärmete loend
- Nibu
- Põrn
- Preputsiaalnäärmed
- Skene näärmed
- Sugunääre
Tuntud ka kui Munand, Orhis, Testis.