Sisukord
28 suhted: Akson, Dorsaalsus, Eesti Maaülikool, Enn Ernits, Esta-Laine Nahkur, Hallaine, Halo Kirjastus, Kaudaalsus, Kesknärvisüsteem, Koolibrilased, Ladina keel, Lülisambakanal, Maolised, Meditsiinisõnastik, Meeli Roosalu, Motoorsed neuronid, Neuron, Peaaju, Piklikaju, Roomajad, Selgroogsed, Seljaajunärvid, Tartu, Vaheneuron, Valgeaine, Ventraalsus, 2010, 2013.
- Meeleelundkond
Akson
Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.
Vaata Seljaaju ja Akson
Dorsaalsus
Dorsaalsus on selgmine, selja poole jääv paiknemine.
Vaata Seljaaju ja Dorsaalsus
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Vaata Seljaaju ja Eesti Maaülikool
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Vaata Seljaaju ja Enn Ernits
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Vaata Seljaaju ja Esta-Laine Nahkur
Hallaine
Hallaineks ehk hallolluseks (ladina keeles substantia grisea) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Vaata Seljaaju ja Hallaine
Halo Kirjastus
Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.
Vaata Seljaaju ja Halo Kirjastus
Kaudaalsus
Kaudaalsus (ladina caudalis) on anatoomiline asenditähis, millega tähistatakse.
Vaata Seljaaju ja Kaudaalsus
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Vaata Seljaaju ja Kesknärvisüsteem
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Vaata Seljaaju ja Koolibrilased
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Seljaaju ja Ladina keel
Lülisambakanal
Lülisambakanal (ladina canalis vertebralis) on paljudel kesknärvisüsteemiga selgroogsetel loomadel enamikust lülisambalülide lülimulkudest moodustunud lülisambapikkune kanal.
Vaata Seljaaju ja Lülisambakanal
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Vaata Seljaaju ja Maolised
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Vaata Seljaaju ja Meditsiinisõnastik
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Vaata Seljaaju ja Meeli Roosalu
Motoorsed neuronid
Motoorsed neuronid ehk motoneuronid ehk eferentsed neuronid ehk efektoorsed neuronid (ladina keeles motoneuron, neuron motorium) on paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp – need rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara motoorses korteksis või ajutüves (kraniaalnärvide vastavates tuumades) ja innerveerivad mitmeid lihaseid.
Vaata Seljaaju ja Motoorsed neuronid
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Vaata Seljaaju ja Neuron
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Vaata Seljaaju ja Peaaju
Piklikaju
Piklikaju ja ajusild Piklikaju (5) Piklikaju (animatsioon) Piklikaju ehk müelentsefalon (varem piklik aju; ladina keeles medulla oblongata ('piklik üdi'), myelencephalon, bulbus medullae spinalis ('seljaajusibul'), bulbus cerebri ('ajusibul')) on peaaju kõige kaudaalsem osa, ajutüve ning kesknärvisüsteemi osa.
Vaata Seljaaju ja Piklikaju
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Seljaaju ja Roomajad
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Vaata Seljaaju ja Selgroogsed
Seljaajunärvid
Seljaajunärvid ehk spinaalnärvid (ladina keeles ains nervus spinalis, mitm nervi spinales) on keelikloomadel seljaajust väljuvad paarilised närvid, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi.
Vaata Seljaaju ja Seljaajunärvid
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Seljaaju ja Tartu
Vaheneuron
Vaheneuron ehk interneuron (ladina neuron internuntiale) on enamiku loomade närvisüsteemis kahe teise närviraku vahel paiknev juhtetee närvirakk.
Vaata Seljaaju ja Vaheneuron
Valgeaine
Valgeaineks ehk valgeolluseks (ladina keeles substantia alba) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Vaata Seljaaju ja Valgeaine
Ventraalsus
Ventraalsus ehk kõhtmisus on asend looma (sealhulgas inimese) organismis "kõhu pool", selja-kõhutelje kõhupoolsemas osas.
Vaata Seljaaju ja Ventraalsus
2010
2010.
Vaata Seljaaju ja 2010
2013
2013.
Vaata Seljaaju ja 2013
Vaata ka
Meeleelundkond
- ASMR
- Mõtlemine
- Maitsmine
- Meeled
- Modaalsus (psühholoogia)
- Organoleptilised omadused
- Propriotseptsioon
- Seljaaju
- Sensoorne deprivatsioon
- Somaatiline närvisüsteem
- Taju
- Talamus
- Valu
Tuntud ka kui Medulla spinalis.