Kiiremini kui brauser!
31 suhted: A. H. Tammsaare, Austuse märk, Dekaan, Eksliibris, Graafika, Illustratsioon, Jugoslaavia, Läti, Läti Kunstiakadeemia, Linoollõige, Nītaure kihelkond, Norra, Portugal, Postkaart, Professor, Punalipu orden, Puugravüür, Puulõige, Richard Kaljo, Riia, Riia kreis, Saaremaa, Soome, Taani, Teine maailmasõda, Tukums, Ungari, Zaļā vārna, 1899, 1989, 5. juuni.
A. H. Tammsaare
A.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja A. H. Tammsaare · Näe rohkem »
Austuse märk
Orden "Austuse märk" Ordeni lindilõige Orden "Austuse märk" (vene keeles орден «Знак Почёта») oli Nõukogude Liidu teenetemärk, millega autasustati isikuid väljapaistvate saavutuste eest tootmises, teaduses, sotsiaal- ja kultuuritöös ning muudes ühiskondlikes tegevustes.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Austuse märk · Näe rohkem »
Dekaan
Dekaan on kõrgkooli teaduskonna juht.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Dekaan · Näe rohkem »
Eksliibris
Hando Mugasto valmistatud eksliibris Eksliibris ehk raamatuviit on omanikumärk raamatus.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Eksliibris · Näe rohkem »
Graafika
Vasegravüür Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Graafika · Näe rohkem »
Illustratsioon
Illustratsioon lastele. Illustratsioon on visuaalne teos (näiteks joonistus, maal või foto), milles rõhk on pigem kujutataval kui kujutamise viisil.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Illustratsioon · Näe rohkem »
Jugoslaavia
Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Jugoslaavia · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Läti · Näe rohkem »
Läti Kunstiakadeemia
Läti Kunstiakadeemia (läti Latvijas Mākslas akadēmija) on 1919.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Läti Kunstiakadeemia · Näe rohkem »
Linoollõige
Linoollõige "Lõikab" (2005).Autor Ivo Kruusamägi. Linoollõige on puulõikega sarnanev graafikatehnika, kus trükkimisel kasutatakse linooli.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Linoollõige · Näe rohkem »
Nītaure kihelkond
Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Nītaure kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Nitau, läti keeles Nītaures draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Nītaure kihelkond · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Norra · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Portugal · Näe rohkem »
Postkaart
Postkaart on nelinurkne paksema paberi või papi tükk, mis on mõeldud postiga saatmiseks ilma ümbrikuta.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Postkaart · Näe rohkem »
Professor
Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Professor · Näe rohkem »
Punalipu orden
Punalipu orden (vene keeles орден Крaсного Знамени, ka орден Боевого Красного Знамени või орден «Красное знамя») oli Vene SFNV ja Nõukogude Liidu autasu sõjaväeliste teenete eest.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Punalipu orden · Näe rohkem »
Puugravüür
August Johann Daugelli puugravüür Ma-rahwa Kalender 1847 Puugravüür on graafikatehnika, mis kasutab erinevalt laudpuule tehtavast puulõikest ristpuuklotsi.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Puugravüür · Näe rohkem »
Puulõige
Katsushika HokusaiPuulõige sarjast "36 Fuji vaadet" Puulõige on vanim graafikatehnika.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Puulõige · Näe rohkem »
Richard Kaljo
Richard Kaljo (15. (vkj 2.) juuli 1914 Peterburi – 5. juuli 1978 Tallinn) oli eesti graafik.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Richard Kaljo · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Riia · Näe rohkem »
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Riia kreis · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Saaremaa · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Soome · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Taani · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tukums
Tukums (liivi keeles Tukāmō, saksa keeles Tuckum) on linn Lätis.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Tukums · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Ungari · Näe rohkem »
Zaļā vārna
Zaļā vārna (läti keeles 'siniraag', sõna-sõnalt 'roheline vares') oli Läti kunsti- ja kirjandusrühmitus, mis tegutses Riias aastail 1925–1939.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja Zaļā vārna · Näe rohkem »
1899
1899.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja 1899 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja 1989 · Näe rohkem »
5. juuni
5.
Uus!!: Pēteris Upītis (graafik) ja 5. juuni · Näe rohkem »
