61 suhted: Aksioom, Ameerika Ühendriigid, Ameerika Filosoofiaselts, Dünaamika, Füüsika, Filosoofiadoktor, Inglismaa, Investeering, Itaalia, Jan Tinbergen, Juveliirikunst, Kullassepakunst, Kuninglik Teaduste Akadeemia, Majandus, Majandusteadlane, Majandusteadus, Majandustsükkel, Makroökonoomika, Matemaatika, Matemaatiline statistika, Metodoloogia, Mikroökonoomika, Norra, Norralased, Oslo, Oslo Ülikool, Prantsusmaa, Professor, Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks, Statistika, Stipendium, Tõenäosusteooria, Teine maailmasõda, Väitekiri, 17. oktoober, 1895, 1919, 1920, 1921, 1923, 1925, 1926, 1927, 1928, 1929, 1931, 1932, 1943, 1944, 1950, ..., 1952, 1953, 1969, 1970, 1973, 2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus, 22. november, 3. märts, 31. jaanuar, 8. oktoober, 9. detsember. Laienda indeks (11 rohkem) »
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Aksioom · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Ameerika Filosoofiaselts
Ameerika Filosoofiaseltsi asutaja ja esimene president Benjamin Franklin Philosophical Hall Philadelphias, Ameerika Filosoofiaseltsi esindushoone idafassaad. Üle tee peaaegu vastas asub Library Hall Philosophical Halli läänefassaad. Siit läbi pargi mõnikümmend meetrit lääne suunas jääb UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Vabaduse Palee Vaade Fifth Streeti ja Chestnut Streeti nurgalahendusele (1919. a). Philosophical Hall jääb Old City Hallist (nurgapealne maja) vasakule (pildil maja ees hobutramm). Vabaduse Palee jääb Old City Hallist paremale (torniga hoone pildi servas) APSi liige (1780) Thomas Jefferson. Jefferson valiti 3. märtsil 1797 APSi presidendiks, järgmisel päeval USA asepresidendiks USA tolle aja tähtsamaid raamatukogusid Library Company of Philadelphia (1800. aasta paiku). Hoone projekti autor on William Thornton (1789), kes mõned aastad hiljem (1793) võidab prestiižse Kapitooliumi hoone projektikonkursi Library Hall, Ameerika Filosoofiaseltsi raamatukogu (ehitati 1957–1959), mille fassaad jäljendab originaalilähedaselt omaaegset William Thorntoni autorilahendust APSi välisliige (1787) William Thornton, Briti ja USA arhitekt, arst, kunstnik ja leiutaja; Library Halli projekteerija Ameerika Filosoofiaselts (inglise keeles American Philosophical Society, lühend APS) on rahvusvahelise mainega õpetatud selts Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Ameerika Filosoofiaselts · Näe rohkem »
Dünaamika
Vedeliku dünaamika ja pöörised Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Dünaamika · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Füüsika · Näe rohkem »
Filosoofiadoktor
Filosoofiadoktor, lühend PhD või DPhil (ladina keeles philosophiae doctor või doctor philosophiae), on valdkonna kõrgeim akadeemiline kraad.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Filosoofiadoktor · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Inglismaa · Näe rohkem »
Investeering
Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Investeering · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Itaalia · Näe rohkem »
Jan Tinbergen
Jan Tinbergen (12. aprill 1903 – 9. juuni 1994) oli hollandi majandusteadlane.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Jan Tinbergen · Näe rohkem »
Juveliirikunst
Juveliirikunst on kullassepakunsti haru (mõne allika järgi sama mis kullassepakunst), mis tegeleb vääriskividest ja väärismetallidest valmistatud esemete kunstilise töötlemisega.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Juveliirikunst · Näe rohkem »
Kullassepakunst
Kullassepakunst on tarbekunsti haru, mis tegeleb väärismetallide kulla, hõbeda ja plaatina ning nende sulamite kunstilise töötlemisega ning nende kujundamisega eheteks, ilu- ning tarbeesemeteks.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Kullassepakunst · Näe rohkem »
Kuninglik Teaduste Akadeemia
Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Kuninglik Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Majandus · Näe rohkem »
Majandusteadlane
Majandusteadlane (ka: ökonomist) on ekspert sotsiaalteadustes majandusküsimustes.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Majandusteadlane · Näe rohkem »
Majandusteadus
Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Majandusteadus · Näe rohkem »
Majandustsükkel
Majandustsükliks nimetatakse majandusteaduses tegeliku kogutoodangu ehk tegeliku tasakaalu perioodilist kõikumist ümber potentsiaalse tootmismahu.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Majandustsükkel · Näe rohkem »
Makroökonoomika
Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Makroökonoomika · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Matemaatika · Näe rohkem »
Matemaatiline statistika
Matemaatiline statistika on matemaatika haru, mis käsitleb statistiliste andmete (valimi) põhjal järelduste tegemist üldkogumi kohta.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Matemaatiline statistika · Näe rohkem »
Metodoloogia
Metodoloogia on õpetus metoodikatest.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Metodoloogia · Näe rohkem »
Mikroökonoomika
Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).
Uus!!: Ragnar Frisch ja Mikroökonoomika · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Norra · Näe rohkem »
Norralased
pisi Norralased (endanimetus nordmenn) on Skandinaavia poolsaare lääneosas elav põhjagermaani rahvas, Norra põhirahvus.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Norralased · Näe rohkem »
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Oslo · Näe rohkem »
Oslo Ülikool
Kuningliku Frederiki ülikooli varasem pitser Õigusteaduskonna hoone esine Oslo Ülikool (norra keeles Universitetet i Oslo; ladina keeles Universitas Osloensis) on ülikool Norra pealinnas Oslos.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Oslo Ülikool · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Professor
Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Professor · Näe rohkem »
Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks
Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks (rootsi keeles: Sveriges Riksbanks pris i ekonomisk vetenskap till Alfred Nobels minne), sageli nimetatakse seda ka Nobeli majandusauhinnaks, erineb Nobeli auhindadest selle poolest, et see auhind ei ole loodud Alfred Nobeli tahte avaldusena.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks · Näe rohkem »
Statistika
Statistika ehk arvustikuteadus on teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsi.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Statistika · Näe rohkem »
Stipendium
Stipendium on rahaline toetus õpilasele, üliõpilasele või näiteks kunstnikule, et toetada tema hariduslikku või kunstilist tegevust.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Stipendium · Näe rohkem »
Tõenäosusteooria
Tõenäosusteooria on matemaatika osa, mis uurib juhuslike nähtuste üldisi seaduspärasusi sõltumatult nende nähtuste konkreetsest sisust ja annab meetodid nendele nähtustele mõjuvate juhuslike mõjude kvantitatiivseks hindamiseks.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Tõenäosusteooria · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Väitekiri
Väitekiri ehk dissertatsioon (inglise dissertation või thesis) on uurimus teaduskraadi saamiseks.
Uus!!: Ragnar Frisch ja Väitekiri · Näe rohkem »
17. oktoober
17.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 17. oktoober · Näe rohkem »
1895
1895.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1895 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1919 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1920 · Näe rohkem »
1921
1921.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1921 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1923 · Näe rohkem »
1925
1925.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1925 · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1926 · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1927 · Näe rohkem »
1928
1928.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1928 · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1929 · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1931 · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1932 · Näe rohkem »
1943
1943.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1943 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1944 · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1950 · Näe rohkem »
1952
1952.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1952 · Näe rohkem »
1953
1953.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1953 · Näe rohkem »
1969
1969.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1969 · Näe rohkem »
1970
1970.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1970 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 1973 · Näe rohkem »
2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus
Eurovisiooni lauluvõistlus 2010 oli 55.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus · Näe rohkem »
22. november
22.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 22. november · Näe rohkem »
3. märts
3.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 3. märts · Näe rohkem »
31. jaanuar
31.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 31. jaanuar · Näe rohkem »
8. oktoober
8.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 8. oktoober · Näe rohkem »
9. detsember
9.
Uus!!: Ragnar Frisch ja 9. detsember · Näe rohkem »