Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Rauaskadu

Index Rauaskadu

Rauaskadu on energiakulu, mis tekib elektromagnetilises materjalis (nt trafo magnetsüdamikus) ajaliselt muutuva magnetvälja toimel ja eraldub soojusena.

Sisukord

  1. 21 suhted: Eesti entsüklopeedia, Elektrijuhtivus, Elektrimasin, Elektromagnetism, Energia, Hüsterees, Induktsioonivool, Koertsitiivsus, Magnetiline domeen, Magnetiline hüsterees, Magnetiline induktsioon, Magnetväli, Pöörisvool, Rootor, Sagedus, Soojus, Staator, Töö (füüsika), Tühijooksukatse, Tihedus, Transformaator.

Eesti entsüklopeedia

"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.

Vaata Rauaskadu ja Eesti entsüklopeedia

Elektrijuhtivus

Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.

Vaata Rauaskadu ja Elektrijuhtivus

Elektrimasin

Elektrimasin on energiamuundur, millega muundatakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor) või elektrienergiat mehaanilise energia kaudu tagasi teistsuguste parameetritega elektrienergiaks (elektrimasinmuundur).

Vaata Rauaskadu ja Elektrimasin

Elektromagnetism

Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.

Vaata Rauaskadu ja Elektromagnetism

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Vaata Rauaskadu ja Energia

Hüsterees

Hüsterees (kreeka k hysteresis hilinemine) on süsteemi või keha omadus, mis aeglustab süsteemi muutumist või takistab selle ennistumist esialgsesse olekusse.

Vaata Rauaskadu ja Hüsterees

Induktsioonivool

Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel.

Vaata Rauaskadu ja Induktsioonivool

Koertsitiivsus

Tera-orienteeritud elektrotehnilise terase, pehme magnetmaterjali hüstereesisilmuste perekond ''B''R – jääkmagneetumus, ''H''C – koertsitiivsus. Mida laiem on kõige välimine silmus, seda tugevam on koertsitiivsus. Silmustel liigutakse vastupäeva.

Vaata Rauaskadu ja Koertsitiivsus

Magnetiline domeen

Kerri mikroskoobi pilt mikrokristallilistest terakestest neodüümmagnetil, avalduvad magnetilised domeenid, mis on heledad ja tumedad triibud iga terakese sees Magnetiline domeen on magnetilise materjali osa, millel on ühesugune magnetisatsioon.

Vaata Rauaskadu ja Magnetiline domeen

Magnetiline hüsterees

Magnetiline hüsterees (kreeka sõnast hysteresis hilinemine) on ferro- ja ferrimagnetiliste materjalide omadus, mis aeglustab nende magneetumuse muutumist või takistab selle ennistumist esialgsesse olekusse.

Vaata Rauaskadu ja Magnetiline hüsterees

Magnetiline induktsioon

Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon (ingl magnetic induction) on vektorsuurus, mis väljendab magnetväljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu.

Vaata Rauaskadu ja Magnetiline induktsioon

Magnetväli

Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).

Vaata Rauaskadu ja Magnetväli

Pöörisvool

280px Pöörisvool ehk Foucault' vool on elektrivool, mis tekib elektrit juhtivas kehas (näiteks metallplaadis) muutuva magnetvälja mõjul.

Vaata Rauaskadu ja Pöörisvool

Rootor

"Rootor" on mitmeti kasutatav sõna.

Vaata Rauaskadu ja Rootor

Sagedus

Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.

Vaata Rauaskadu ja Sagedus

Soojus

Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.

Vaata Rauaskadu ja Soojus

Staator

Elektrimootori rootor ja staator (paremal) Staator on pöörlevat osa – rootorit – sisaldava masina paigalseisev osa.

Vaata Rauaskadu ja Staator

Töö (füüsika)

Töö (tähis W või A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.

Vaata Rauaskadu ja Töö (füüsika)

Tühijooksukatse

Tühijooksukatse on elektrotehnikas kasutatav meetod trafode ja elektrimootorite rauaskao määramiseks.

Vaata Rauaskadu ja Tühijooksukatse

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Vaata Rauaskadu ja Tihedus

Transformaator

Trafo tingmärk ühejooneskeemis Terassüdamikuga trafo tingmärk Trafo üldtingmärk Trafo ehituspõhimõte Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata.

Vaata Rauaskadu ja Transformaator