Kiiremini kui brauser!
60 suhted: Abwehr, Berliin, Brandenburg, Brigadeführer, Diversioon, Ernst Kaltenbrunner, Gestapo, Gruppenführer, Heinrich Himmler, Heinrich Müller, Hermann Göring, Idarinne (Teine maailmasõda), Judaism, Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, Julgeolekupolitsei Peaamet, Juudid, Kodakondsus, Kolmas riik, Koonduslaager, Kriminaalpolitsei, Liberalism, Luure, Marksism, Mustlased, Natsionaalsotsialism, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Nõukogude Liit, Oberkommando der Wehrmacht, Otto Skorzeny, Pariis, Põhiseadus, Preisimaa, Propaganda, Reinhard Heydrich, Relva-SS, Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus, Riiklik julgeolek, Saksa keel, Saksa Korrapolitsei, Saksa Riik, Seadusandlus, Sicherheitsdienst, Sisejulgeolek, SS, Tšehhi, Teine maailmasõda, Vabamüürlus, Vangla, Vähemusrahvus, Välisluure, ..., Walter Schellenberg, 12. veebruar, 1933, 1939, 1942, 1944, 1945, 1962, 27. september, 4. juuni. Laienda indeks (10 rohkem) »
Abwehr
Abwehr (saksa keeles Abwehr – 'kaitse, tõrje, vastupanu') oli Saksamaa Weimari vabariigi Reichswehri ja Saksa Kolmanda Riigi sõjaministeerium (veebruarist 1938) – Wehrmachti ülemjuhatuse sõjaväeluure- ja vastuluureteenistus aastatel 1920–1944.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Abwehr · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Berliin · Näe rohkem »
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Brandenburg · Näe rohkem »
Brigadeführer
Brigadeführer (SS-Brigadeführer või SA-Brigadeführer) oli SS-i (Schutzstaffel) ja SA (Sturmabteilung) sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Brigadeführer · Näe rohkem »
Diversioon
Diversioon on üksikisikute või gruppide aktiivne sõjaline tegevus vaenlase tagalas eesmärgiga viia rivist välja sõjalist varustust ja muid objekte, segada vägede juhtimist ja nende tegevuse koordineerimist, lõhkuda sideliine ning hävitada vastase elavjõudu ja relvastust.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Diversioon · Näe rohkem »
Ernst Kaltenbrunner
Ernst Kaltenbrunner (1943) Kaltenbrunner (ees paremal) kohtus pealtvaatajana (1944) Ernst Kaltenbrunner (4. oktoober 1903 Ried im Innkreis – 16. oktoober 1946 Nürnberg) oli Saksamaa jurist, kes töötas natsionaalsotsialismi ajal politsei- ja julgeolekuametnikuna.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Ernst Kaltenbrunner · Näe rohkem »
Gestapo
Rudolf Diels, Gestapo juht (1933–1934) Reinhard Heydrich, Gestapo juht (1934–1942) Gestapo (lühend saksakeelsest nimetusest Geheime Staatspolizei, Riiklik Salapolitsei; eesti keeles üldnimetusena gestaapo) oli Suursaksa Riigi Julgeoleku Peaameti riigisisene poliitiline politsei aastatel 1933–1945.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Gestapo · Näe rohkem »
Gruppenführer
Gruppenführer (SS-Gruppenführer või SA-Gruppenführer) oli SS-i (Schutzstaffel) ja SA (Sturmabteilung) sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Gruppenführer · Näe rohkem »
Heinrich Himmler
Heinrich Himmler Heinrich Himmler (1907) Heinrich Luitpold Himmler (7. oktoober 1900 München – 23. mai 1945 Lüneburg) oli Saksamaa poliitik, ja Schutzstaffeli juht.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Heinrich Himmler · Näe rohkem »
Heinrich Müller
''SS-Gruppenführer'' Heinrich Müller Heinrich Müller paremal (1939) Heinrich Müller (28. aprill 1900 München – jäi teadmata kadunuks 1. mail 1945) oli Hitleri-aegse Saksa salapolitsei Gestaapo juht ja holokausti üks organisaatoritest, ta oli Riigi Julgeoleku Peaameti Amt IV, poliitilise politsei (Geheime Staatspolizei) juht, SS-Gruppenführer'i auastmes.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Heinrich Müller · Näe rohkem »
Hermann Göring
Hermann Göring 1932. aastal Hermann Wilhelm Göring (12. jaanuar 1893 Rosenheim Baierimaa – 15. oktoober 1946 Nürnberg) oli Saksamaa poliitik NSDAP juhtliige, sõjaväelane ja esimese maailmasõja lenduräss, Saksamaa lennuväe Luftwaffe juht ning Ida-Preisimaa peaminister 10.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Hermann Göring · Näe rohkem »
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »
Judaism
Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Judaism · Näe rohkem »
Julgeolekupolitsei ja SD Eestis
Julgeolekupolitsei ja SD Eestis oli Saksa okupatsiooni ajal Eestis aastail 1941–1944 Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud repressiivorgan, mille ülesandeks oli elanikkonna poliitilise lojaalsuse kontroll, repressioonid, vastuluure ning Kolmanda Riigi antisemitismipoliitika elluviimine.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Julgeolekupolitsei ja SD Eestis · Näe rohkem »
Julgeolekupolitsei Peaamet
Julgeolekupolitsei Peaamet (saksa keeles Hauptamt der Sicherheitspolizei) (lühend Sipo või SiPo) oli natsionaalsotsialistliku Saksa Riigi sisejulgeolekuasutus aastatel 1936 kuni 1939.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Julgeolekupolitsei Peaamet · Näe rohkem »
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Juudid · Näe rohkem »
Kodakondsus
Kodakondsus (inglise keeles citizenship; saksa keeles staatsbürgerschaft) on inimese püsiv õiguslik side riigiga.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Kodakondsus · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Koonduslaager
Koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager) on kinnipidamiskoht suure hulga isikute (eriti sõjaliste vastaste) isoleerimiseks ja/või hävitamiseks juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Koonduslaager · Näe rohkem »
Kriminaalpolitsei
Kriminaalpolitsei on politsei, mis tegeleb kriminaalkuritegude avastamise ja nende ärahoidmisega.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Kriminaalpolitsei · Näe rohkem »
Liberalism
Liberalism (ladina sõnast liberalis) on isikuvabadusi pooldav hoiak ja poliitiline filosoofia (mitte elufilosoofia), mille eesmärk on kindlustada isikuvabaduse teostamiseks tarvilikud poliitilised tingimused.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Liberalism · Näe rohkem »
Luure
Luure on salajase või raskesti kättesaadava teabe kogumine ja edastamine, laiemas tähenduses ka lihtsalt varjatult informatsiooni kogumine teabehankeprotsessis.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Luure · Näe rohkem »
Marksism
Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Marksism · Näe rohkem »
Mustlased
pisi Mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka romid; omakeelne nimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Mustlased · Näe rohkem »
Natsionaalsotsialism
Natsionaalsotsialism ehk rahvussotsialism ehk natsism on paremäärmuslik totalitaristlik poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mida kandis Adolf Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ning mis kujundas Saksamaa riiklikku poliitikat Kolmanda riigi aastatel 1933–1945.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Natsionaalsotsialism · Näe rohkem »
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
NSDAP partei kuldmärk Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühend NSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Oberkommando der Wehrmacht
Oberkommando der Wehrmacht, Relvajõudude ülemjuhatus oli Saksa Riigi relvastatud jõudude Wehrmachti kõrgeim sõjaline keskasutus aastatel 1938–1945.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Oberkommando der Wehrmacht · Näe rohkem »
Otto Skorzeny
Otto Skorzeny (12. juuni 1908 Viin – 6. juuli 1975 Madrid) oli Relva-SS-i ohvitser, kelle viimane auaste oli Obersturmbannführer.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Otto Skorzeny · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Pariis · Näe rohkem »
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Põhiseadus · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Preisimaa · Näe rohkem »
Propaganda
Nõukogude propagandaplakat, mis oli pühendatud "Balti riikide vabastamisele" 1944. aastal Saksamaa ja Jaapani vastu suunatud propagandaplakat, millel kutsutakse kodanikke üles rohkem tootma. Wehrmachti propagandakompanii sõjakorrespondent Kagu-Eestis Peipsi lähistel 1941. aastal Propaganda on kommunikatsiooniliik, mille eesmärk on mõjutada avalikku arvamust propagandistile vajalikul viisil.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Propaganda · Näe rohkem »
Reinhard Heydrich
Reinhard Heydrich (1940) Reinhard Tristan Eugen Heydrich (7. märts 1904 Halle – 4. juuni 1942 Praha) oli Saksamaa Riikliku Julgeolekuameti RSHA ülem ja okupeeritud Tšehhoslovakkia ja Böömimaa valitseja (Reichsprotektor).
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Reinhard Heydrich · Näe rohkem »
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Relva-SS · Näe rohkem »
Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus
Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus (Amt VI des Reichssicherheitshauptamtes (SD-Auslandsnachrichtendienst)) oli natsionaalsotsialistliku Saksamaa Riigi Julgeoleku Peaameti poliitiline välisluureteenistus aastatel 1939–1945.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus · Näe rohkem »
Riiklik julgeolek
Riiklik julgeolek on riigi ja selle rahva võime kaitsta enda sisemisi väärtusi ja eesmärke väliste ohtude eest.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Riiklik julgeolek · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa Korrapolitsei
Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Saksa Korrapolitsei · Näe rohkem »
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Saksa Riik · Näe rohkem »
Seadusandlus
Seadusandlus on seaduste kehtestamise protsess.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Seadusandlus · Näe rohkem »
Sicherheitsdienst
SD vormi käise märgistus SD liikme vorm Sicherheitsdienst des Reichsführers SS (lühend SD) oli Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei sõjalise tiiva SS julgeolekuorgan.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Sicherheitsdienst · Näe rohkem »
Sisejulgeolek
Sisejulgeolek ehk siseturve on riigi sisemine julgeolekuseisund, mille tagavad sisejulgeolekusüsteemi moodustavad sisejulgeolekustruktuurid.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Sisejulgeolek · Näe rohkem »
SS
(eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna SS või ruunides 16px oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja SS · Näe rohkem »
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Tšehhi · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Vabamüürlus
Vinkel ja sirkel Vabamüürlus ehk massoonlus (prantsuse keeles franc-maçonnerie, inglise keeles freemasonry) on elitaarne, initsiatsiooniriitusi kasutav, ülemaailmne hierarhiline salaühing, mis on jagunenud erinevateks, sageli omavahel seotud organisatsioonideks.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Vabamüürlus · Näe rohkem »
Vangla
pisi pisi Vangla (vananenud termin: vanglaasutus) on vabadusekaotusega karistatud isikute või ka eeluurimise all olevate isikute kinnipidamiskoht.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Vangla · Näe rohkem »
Vähemusrahvus
Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Vähemusrahvus · Näe rohkem »
Välisluure
Välisluure on salajase informatsiooni kogumine välisriikidest.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Välisluure · Näe rohkem »
Walter Schellenberg
Walter Schellenberg 1943. aastal SS-Oberführerina Walter Friedrich Schellenberg (16. jaanuar 1910 Saarbrücken – 31. märts 1952 Torino) oli Saksa Riigi Julgeoleku Peaametis (RSHA) SD välisluureteenistuse ja 1944.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja Walter Schellenberg · Näe rohkem »
12. veebruar
12.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja 12. veebruar · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja 1933 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja 1939 · Näe rohkem »
1942
1942.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja 1942 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja 1944 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja 1945 · Näe rohkem »
1962
1962.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja 1962 · Näe rohkem »
27. september
27.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja 27. september · Näe rohkem »
4. juuni
4.
Uus!!: Riigi Julgeoleku Peaamet ja 4. juuni · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
RSHA, Reichssicherheitshauptamt.
