Kiiremini kui brauser!
119 suhted: Alatskivi mõis, Arkna mõis, Audru mõis, Avanduse mõis, Õisu mõis, Distrikt, Eesti Seemnevilja Ühisus, Eesti Sordiparanduse Selts, Eesti sovhooside loend, Emamaa, Epideemia, Haridusministeerium, Heimtali mõis, Helme mõis, Huuksi mõis, Jäneda mõis, Jõgeva mõis, Jõhvi mõis, Kaarepere mõis, Kaarma-Suuremõisa mõis, Kaitseministeerium, Karja mõis, Karjamõis, Karl X Gustav, Karl XI, Käravete mõis, Kõljala mõis, Kehra mõis, Kehtna mõis, Keila mõis, Kirikumõis, Kloostrimõis, Koluvere mõis, Kostivere mõis, Kreis, Kuremaa mõis, Kuusiku mõis, Laiuse staarostkond, Leedu, Liivi sõda, Linnamõis, Linnus, Luunja mõis, Männiku mõis, Mõdriku mõis, Mõis, Mooste mõis, Näljahäda, Nõukogude Liit, Olustvere mõis, ..., Orgita mõis, Pärisorjus, Pürksi mõis, Põdrangu mõis, Põllutööministeerium, Põltsamaa mõis, Põltsamaa staarostkond, Penijõe mõis, Polli mõis, Poola, Poolmõis, Porkuni mõis, Provints, Purila mõis, Putkaste mõis, Rüütlimõis, Riigi mõis, Rootsi, Rootsi riigipäev (seisuste esindus), Saksi mõis, Saku mõis, Sandla mõis, Särevere mõis, Sõmerpalu mõis, Sovhoos, Stefan Batory, Sunnismaisus, Suur reduktsioon, Talu, Talupoeg, Tartu staarostkond, Tähtvere mõis, Tori mõis, Torma mõis, Triigi mõis, Udeva mõis, Udriku, Udriku mõis, Vabadusristi kavaleride kodu, Vaeküla mõis, Vana-Antsla mõis, Vana-Karjaküla mõis, Vana-Võidu mõis, Vana-Vigala mõis, Vasula mõis, Väimela mõis, Viisu mõis, Vodja mõis, Vorbuse mõis, 15. sajand, 1583, 16. sajand, 1625, 1655, 1680, 1681, 1685, 1687, 1688, 1690, 1691, 1696, 17. sajand, 18. sajand, 19. sajand, 1919. aasta maareform, 1922, 1938, 1945. Laienda indeks (69 rohkem) »
Alatskivi mõis
Alatskivi mõisa peahoone Alatskivi mõis (saksa keeles Allatzkiwwi, varem Alt-Allatzkiwwi) oli rüütlimõis Tartumaal Kodavere kihelkonnas.
Uus!!: Riigimõis ja Alatskivi mõis · Näe rohkem »
Arkna mõis
Arkna mõisa peahoone Arkna mõisa park Arkna mõis (saksa keeles Arknal) oli mõis Rakvere kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal jääb Lääne-Viru maakonda Rakvere valda.
Uus!!: Riigimõis ja Arkna mõis · Näe rohkem »
Audru mõis
Audru mõis (saksa keeles Audern) on endine rüütlimõis Pärnumaa Audru kihelkonnas, mille süda asub tänapäeval Audru alevikus Pärnu linnas Pärnumaal.
Uus!!: Riigimõis ja Audru mõis · Näe rohkem »
Avanduse mõis
Avanduse mõis vallamajana suvel 2007 Avanduse mõisa ait 2008. aastal Avanduse mõis on rüütlimõis Virumaal Simuna kihelkonnas.
Uus!!: Riigimõis ja Avanduse mõis · Näe rohkem »
Õisu mõis
Õisu mõisa peahoone Õisu mõis (saksa keeles Euseküll) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Riigimõis ja Õisu mõis · Näe rohkem »
Distrikt
Distrikt (ladina sõnast districtus) on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Riigimõis ja Distrikt · Näe rohkem »
Eesti Seemnevilja Ühisus
Eesti Seemnevilja Ühisus oli aastatel 1919–1940 Tallinnas tegutsenud seemnekasvatuse ja -kaubanduse organisatsioon.
Uus!!: Riigimõis ja Eesti Seemnevilja Ühisus · Näe rohkem »
Eesti Sordiparanduse Selts
Eesti Sordiparanduse Selts oli aastatel 1919–1940 sordiaretuse, -valiku ja seemnekasvatuse temaatikaga tegelenud organisatsioon.
Uus!!: Riigimõis ja Eesti Sordiparanduse Selts · Näe rohkem »
Eesti sovhooside loend
Eesti sovhooside loend loetleb Eesti NSV-s asunud sovhoose ja muid riikliku alluvusega põllumajandusettevõtteid.
Uus!!: Riigimõis ja Eesti sovhooside loend · Näe rohkem »
Emamaa
Emamaa on kolonialistliku riigi peamine osa, kust kolonisatsioon on lähtunud.
Uus!!: Riigimõis ja Emamaa · Näe rohkem »
Epideemia
Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.
Uus!!: Riigimõis ja Epideemia · Näe rohkem »
Haridusministeerium
Haridusministeerium oli üks Eesti ministeeriumeid, aastatel 1918–1929, 1936–1940, 1989–1992 ja 2000–2002.
Uus!!: Riigimõis ja Haridusministeerium · Näe rohkem »
Heimtali mõis
Heimtali mõisasüdamiku asendiplaan Heimtali mõis, varem Kurvitsa mõis (saksa keeles Heimthal, varem Kurwitz ja Linsen) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Riigimõis ja Heimtali mõis · Näe rohkem »
Helme mõis
Helme mõis (saksa keeles Schloß Helmet) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 23.12.2015).
Uus!!: Riigimõis ja Helme mõis · Näe rohkem »
Huuksi mõis
Huuksi mõis (saksa keeles Hukas) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Riigimõis ja Huuksi mõis · Näe rohkem »
Jäneda mõis
Kunagise Jäneda mõisa härrastemaja 2007. aastal Droonivideo Jäneda mõisast ja pargist 2021. aasta juulis Härrastemaja lõunakülg Jäneda mõis (saksa keeles Jendel) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Riigimõis ja Jäneda mõis · Näe rohkem »
Jõgeva mõis
Jõgeva mõisa härrastemaja Jõgeva mõis (saksa keeles Laisholm) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Uus!!: Riigimõis ja Jõgeva mõis · Näe rohkem »
Jõhvi mõis
Jõhvi mõisahoone 1930. aastatel Jõhvi mõis (saksa keeles Jewe) oli Jõhvi kihelkonnas asunud rüütlimõis, mis paiknes praeguse Jõhvi linna territooriumil.
Uus!!: Riigimõis ja Jõhvi mõis · Näe rohkem »
Kaarepere mõis
Kaarepere mõis (saksa keeles Kersel, varem Waltershof) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Riigimõis ja Kaarepere mõis · Näe rohkem »
Kaarma-Suuremõisa mõis
Kaarma-Suuremõisa mõis (saksa keeles Karmel-Großenhof) oli rüütelkonnamõis Kaarma kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Uus!!: Riigimõis ja Kaarma-Suuremõisa mõis · Näe rohkem »
Kaitseministeerium
Kaitseministeerium (KAM) on Eesti valitsusasutus, mis vastutab riigikaitse korraldamise eest.
Uus!!: Riigimõis ja Kaitseministeerium · Näe rohkem »
Karja mõis
Karja mõis (saksa keeles Karrishof) oli riigimõis, hiljem rüütlimõis Saaremaal Karja kihelkonnas.
Uus!!: Riigimõis ja Karja mõis · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Riigimõis ja Karjamõis · Näe rohkem »
Karl X Gustav
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.
Uus!!: Riigimõis ja Karl X Gustav · Näe rohkem »
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Uus!!: Riigimõis ja Karl XI · Näe rohkem »
Käravete mõis
Peahoone Peahoone Tall-tõllakuur Kelder Koertemaja Käravete mõis (saksa keeles Kerrafer in Kirchspiel Ampel, Jerwen) oli mõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Riigimõis ja Käravete mõis · Näe rohkem »
Kõljala mõis
Kõljala mõisa peahoone (2005) Kõljala mõis (saksa keeles Köljall) oli mõis Saaremaal Püha kihelkonnas, mis jääb nüüdisajal Saaremaa valla territooriumile.
Uus!!: Riigimõis ja Kõljala mõis · Näe rohkem »
Kehra mõis
Kehra mõisa peahoone Kreutzwaldi tänaval KehrasFoto: Ave Maria Mõistlik, 4. september 2019 Kehra mõis (saksa keeles Kedder) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal. (vaadatud 25.10.2015) Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi kuulub mõis Harju maakonda Anija valda.
Uus!!: Riigimõis ja Kehra mõis · Näe rohkem »
Kehtna mõis
Kehtna mõisa peahoone Kehtna mõisa peahoone tagant Kehtna mõis (saksa keeles Kechtel) oli rüütlimõis Harjumaal Rapla kihelkonnas, tänapäeval jäävad kunagise mõisa maad Kehtna valla territooriumile Rapla maakonnas.
Uus!!: Riigimõis ja Kehtna mõis · Näe rohkem »
Keila mõis
Vasallilinnuse varemed Keila mõisa peahoone talvel Keila mõis (saksa keeles Kegel) oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Riigimõis ja Keila mõis · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Riigimõis ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Kloostrimõis
Kloostrimõis oli mõis, mis kuulus kloostrile.
Uus!!: Riigimõis ja Kloostrimõis · Näe rohkem »
Koluvere mõis
Koluvere mõis (saksa keeles Schloß Lode) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Lääne-Nigula vallas (vaadatud 10.11.2014).
Uus!!: Riigimõis ja Koluvere mõis · Näe rohkem »
Kostivere mõis
Kostivere mõis (saksa keeles Kostifer) oli mõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Riigimõis ja Kostivere mõis · Näe rohkem »
Kreis
Kreis (saksa keeles Kreis) on Saksamaa kommunaalõiguse järgi valdade ühendus ja territooriumide koondis (Nordrhein-Westfaleni ja Schleswig-Holsteini liidumaal, Landkreis teistel liidumaadel).
Uus!!: Riigimõis ja Kreis · Näe rohkem »
Kuremaa mõis
Peahoone Tuuleveski Mõisa park Kuremaa mõis (saksa keeles Jensel) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Riigimõis ja Kuremaa mõis · Näe rohkem »
Kuusiku mõis
Kuusiku mõisa peahoone (vaadatud 28.05.2022) Kuusiku mõis (saksa keeles Saage) oli rüütlimõis Harjumaal Rapla kihelkonnas.
Uus!!: Riigimõis ja Kuusiku mõis · Näe rohkem »
Laiuse staarostkond
Laiuse staarostkond (poola keeles Starostwo Lais) oli Tartu vojevoodkonda kuuluv haldusüksus Poola-Leedu võimu aegsel Liivimaal, keskusega Laiuse linnuses.
Uus!!: Riigimõis ja Laiuse staarostkond · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Riigimõis ja Leedu · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Riigimõis ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Linnamõis
Linnamõis (saksa keeles Stadtgut) oli linnale kuuluv mõis.
Uus!!: Riigimõis ja Linnamõis · Näe rohkem »
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Uus!!: Riigimõis ja Linnus · Näe rohkem »
Luunja mõis
Luunja mõis (saksa keeles Lunia, varem Probsthof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikkniml.shtml (vaadatud 23.12.2015).
Uus!!: Riigimõis ja Luunja mõis · Näe rohkem »
Männiku mõis
Männiku mõis (saksa keeles Mennik, Tannenhof) oli poolmõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Riigimõis ja Männiku mõis · Näe rohkem »
Mõdriku mõis
Kunagise Mõdriku mõisa peahoone (2012) Mõdriku mõis (harvemini Mödriku mõis; saksa keeles Mödders) oli Virumaal Viru-Jaagupi kihelkonnas asunud rüütlimõis.
Uus!!: Riigimõis ja Mõdriku mõis · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Riigimõis ja Mõis · Näe rohkem »
Mooste mõis
Mooste mõisa peahoone Mooste mõis (saksa keeles Moisekatz) oli rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.
Uus!!: Riigimõis ja Mooste mõis · Näe rohkem »
Näljahäda
Näljahäda ehk näljaaeg on ajajärk, mille jooksul nälg ja sellest tulenevad haigused tekitavad harilikust palju suurema suremuse.
Uus!!: Riigimõis ja Näljahäda · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Riigimõis ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Olustvere mõis
Olustvere mõisa peahoone Olustvere mõis (saksa keeles Ollustfer) oli rüütlimõis Viljandimaal Suure-Jaani kihelkonnas Olustveres.
Uus!!: Riigimõis ja Olustvere mõis · Näe rohkem »
Orgita mõis
Orgita mõis (saksa keeles Rosenthal) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Riigimõis ja Orgita mõis · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Riigimõis ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Pürksi mõis
Tänapäeval on Pürksi mõisahoone Noarootsi Gümnaasiumi käsutuses Pürksi mõisa renoveerimistööd aastal 1993 Pürksi mõis (saksa keeles Birkas) rajati Läänemaal Noarootsi kihelkonnas 1620.
Uus!!: Riigimõis ja Pürksi mõis · Näe rohkem »
Põdrangu mõis
Põdrangu mõis (saksa keeles Pöddrang) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Riigimõis ja Põdrangu mõis · Näe rohkem »
Põllutööministeerium
Põllutööministeerium oli enne Teist maailmasõda üks Eesti ministeeriume.
Uus!!: Riigimõis ja Põllutööministeerium · Näe rohkem »
Põltsamaa mõis
Põltsamaa ehk Vana-Põltsamaa mõis (saksa keeles Schloss Oberpahlen) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Riigimõis ja Põltsamaa mõis · Näe rohkem »
Põltsamaa staarostkond
Põltsamaa staarostkond (poola keeles Starostwo Oberpahlen) oli Tartu vojevoodkonda kuuluv haldusüksus Poola-Leedu võimu aegsel Liivimaal, keskusega Põltsamaal.
Uus!!: Riigimõis ja Põltsamaa staarostkond · Näe rohkem »
Penijõe mõis
Penijõe mõisa peahoone (2009) Penijõe mõis (saksa keeles Pennijöggi) oli rüütlimõis Lihula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 19.06.2015).
Uus!!: Riigimõis ja Penijõe mõis · Näe rohkem »
Polli mõis
Polli mõisa peahoone Polli mõisa peahoone 2022. aasta kevadel Polli mõis (saksa keeles Pollenhof) oli endisaegne rüütlimõis Karksi kihelkonnas Pärnu kreisis.
Uus!!: Riigimõis ja Polli mõis · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Riigimõis ja Poola · Näe rohkem »
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Uus!!: Riigimõis ja Poolmõis · Näe rohkem »
Porkuni mõis
Kunagise Porkuni mõisa peahoone Peahoone Porkuni mõis (saksa keeles Borkholm) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas.
Uus!!: Riigimõis ja Porkuni mõis · Näe rohkem »
Provints
Provints on suurem (enamasti 1. järgu) haldusüksus paljudes riikides.
Uus!!: Riigimõis ja Provints · Näe rohkem »
Purila mõis
Purila mõisa härrastemaja Purila mõis (saksa keeles Purgel) oli mõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Riigimõis ja Purila mõis · Näe rohkem »
Putkaste mõis
Putkaste mõisa peahoone (2012) Putkaste mõis (saksa keeles Putkas) oli rüütlimõis Käina kihelkonnas Hiiumaal (vaadatud 30.07.2015).
Uus!!: Riigimõis ja Putkaste mõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Riigimõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riigi mõis
Riigi mõis (ka Vaasovi mõis; saksa keeles Wasahof, Wrangelshof) oli Hermamäe mõisa kõrvalmõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimr.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Uus!!: Riigimõis ja Riigi mõis · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Riigimõis ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.
Uus!!: Riigimõis ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus) · Näe rohkem »
Saksi mõis
Saksi mõisa peahoone peatrepi poolt vaadatuna 2012. aastal Saksi mõis (saksa keeles Saximois, Saximois in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Lääne-Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Tapa valla territooriumil.
Uus!!: Riigimõis ja Saksi mõis · Näe rohkem »
Saku mõis
Saku mõisa peahoone Saku mõis (saksa keeles Sack; Sack in Kirchspiel Kegel, Harrien) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Uus!!: Riigimõis ja Saku mõis · Näe rohkem »
Sandla mõis
Sandla mõis (saksa keeles Sandel) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Riigimõis ja Sandla mõis · Näe rohkem »
Särevere mõis
Foto: Ivar Leidus 28.04.2012 Särevere mõis (saksa keeles Serrefer) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Nüüdisajal on Särevere mõis muinsuskaitse all olev mõis Särevere alevikus Türi vallas Järvamaal, mida haldab ja hooldab Järvamaa Kutsehariduskeskus.
Uus!!: Riigimõis ja Särevere mõis · Näe rohkem »
Sõmerpalu mõis
Sõmerpalu mõis (saksa keeles Sommerpahlen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).
Uus!!: Riigimõis ja Sõmerpalu mõis · Näe rohkem »
Sovhoos
Sovhoos (vene keeles: совхоз, lühend sõnadest советское хозяйство, sõna-sõnalt nõukogude majand, tavakasutuses riigimajand; lühendatult sv või svh või sh) oli Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte.
Uus!!: Riigimõis ja Sovhoos · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: Riigimõis ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Sunnismaisus
Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid, millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.
Uus!!: Riigimõis ja Sunnismaisus · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Riigimõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Uus!!: Riigimõis ja Talu · Näe rohkem »
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Uus!!: Riigimõis ja Talupoeg · Näe rohkem »
Tartu staarostkond
Tartu staarostkond oli Tartu vojevoodkonda kuuluv haldusüksus (üks viiest staarostkonnast) Poola-Leedu võimu aegsel Liivimaal, keskusega Tartu linnas.
Uus!!: Riigimõis ja Tartu staarostkond · Näe rohkem »
Tähtvere mõis
Mõisa uus peahoone Tähtvere mõis (saksa keeles Techelfer) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Riigimõis ja Tähtvere mõis · Näe rohkem »
Tori mõis
Tori mõis (saksa keeles Torgel) oli riigimõis Tori kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Riigimõis ja Tori mõis · Näe rohkem »
Torma mõis
Torma mõisa valitsejamajaFoto: Ivar Leidus, mai 2012 Torma mõisahoone tagakülg Torma mõis (saksa keeles Torma) on endine mõis, mis kuulus Tartumaal Torma kihelkonda.
Uus!!: Riigimõis ja Torma mõis · Näe rohkem »
Triigi mõis
Triigi mõis on mitme Eesti mõisa nimi.
Uus!!: Riigimõis ja Triigi mõis · Näe rohkem »
Udeva mõis
Mõisahoone otsavaade Udeva mõis seest Udeva mõis (saksa keeles Uddewa) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Riigimõis ja Udeva mõis · Näe rohkem »
Udriku
Udriku on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Uus!!: Riigimõis ja Udriku · Näe rohkem »
Udriku mõis
Mõisa peahoone. Vaade läänest Mõisa peahoone. Vaade põhjast Mõisa piirdemüürid Udriku mõis (saksa keeles Uddrich) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Riigimõis ja Udriku mõis · Näe rohkem »
Vabadusristi kavaleride kodu
Vabadusristi kavaleride kodu oli 1935 Kaitseministeeriumi juurde asutatud riigiasutus.
Uus!!: Riigimõis ja Vabadusristi kavaleride kodu · Näe rohkem »
Vaeküla mõis
Vaeküla mõisa peahoone (2023. aasta mais) Vaeküla mõis (harvem ka Vaiküla mõis; saksa keeles Wayküll) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Riigimõis ja Vaeküla mõis · Näe rohkem »
Vana-Antsla mõis
Antsla Sovhoostehnikumi peahoone 1977. aastal Vana-Antsla mõisa peahoone juunis 2012 Vana-Antsla mõisa aednikumaja juunis 2012 Endise Vana-Antsla mõisa peahoone 1977. aastal Vana-Antsla mõis (saksa keeles Schloß Alt-Anzen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal.
Uus!!: Riigimõis ja Vana-Antsla mõis · Näe rohkem »
Vana-Karjaküla mõis
Vana-Karjaküla mõis, ka Karjaküla mõis, www.eki.ee (saksa keeles Alt-Hohenhof) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas, tänapäeva Karjaküla aleviku lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.
Uus!!: Riigimõis ja Vana-Karjaküla mõis · Näe rohkem »
Vana-Võidu mõis
Vana-Võidu mõisa peahoone Vana-Võidu mõisa esiväljak Vana-Võidu mõisa aiatööriistade kuur Vana-Võidu mõis (saksa keeles Alt-Woidoma) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Riigimõis ja Vana-Võidu mõis · Näe rohkem »
Vana-Vigala mõis
Mõisa häärber (2015) Vana-Vigala mõis (saksa keeles Schloß Fickel) oli mõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Uus!!: Riigimõis ja Vana-Vigala mõis · Näe rohkem »
Vasula mõis
Vaade Vasula mõisa maadele 1783, Johann Christoph Brotze Vasula mõis (saksa keeles Wassula) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Riigimõis ja Vasula mõis · Näe rohkem »
Väimela mõis
Väimela mõisa härrastemaja (2014) Väimela mõisa härrastemaja (2012) Väimela mõis (saksa keeles Waimel, Alt-Waimel) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal.
Uus!!: Riigimõis ja Väimela mõis · Näe rohkem »
Viisu mõis
Viisu mõis (saksa keeles Wieso) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Riigimõis ja Viisu mõis · Näe rohkem »
Vodja mõis
Vodja mõis Vodja mõisa kavaleridemaja 2009. aastal Vodja mõisa tagakülg Vodja mõis peegelpildis Vodja mõis (saksa keeles Wodja) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Riigimõis ja Vodja mõis · Näe rohkem »
Vorbuse mõis
Vorbuse mõisasüda 2017. aastal Vorbuse mõisa kõrvalhoone Vorbuse mõis, varem Voore mõis (saksa keeles Forbushof, varem Worr ja Nonnertshof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Uus!!: Riigimõis ja Vorbuse mõis · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Riigimõis ja 15. sajand · Näe rohkem »
1583
1583.
Uus!!: Riigimõis ja 1583 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Riigimõis ja 16. sajand · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Riigimõis ja 1625 · Näe rohkem »
1655
1655.
Uus!!: Riigimõis ja 1655 · Näe rohkem »
1680
1680.
Uus!!: Riigimõis ja 1680 · Näe rohkem »
1681
1681.
Uus!!: Riigimõis ja 1681 · Näe rohkem »
1685
1685.
Uus!!: Riigimõis ja 1685 · Näe rohkem »
1687
1687.
Uus!!: Riigimõis ja 1687 · Näe rohkem »
1688
1688.
Uus!!: Riigimõis ja 1688 · Näe rohkem »
1690
1690.
Uus!!: Riigimõis ja 1690 · Näe rohkem »
1691
1691.
Uus!!: Riigimõis ja 1691 · Näe rohkem »
1696
1696.
Uus!!: Riigimõis ja 1696 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Riigimõis ja 17. sajand · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Riigimõis ja 18. sajand · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Riigimõis ja 19. sajand · Näe rohkem »
1919. aasta maareform
1919.
Uus!!: Riigimõis ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Riigimõis ja 1922 · Näe rohkem »
1938
1938.
Uus!!: Riigimõis ja 1938 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Riigimõis ja 1945 · Näe rohkem »
