Sisukord
29 suhted: Bentos, Bilateraalne sümmeetria, Hõimkond, Hingamine, Hingamiselundkond, Kahekülgsed, Klass (bioloogia), Lihas, Loomad, Loomade elu, Magevesi, Merevesi, Metabolism, Nahk, Pärishulkraksed, Pealiskasv, Riik (bioloogia), Ripskõhtsed, Ripsloomad, Ripsmed, Ripsussid, Süstemaatika, Selts (bioloogia), Siseelund, Taksonoomia, Vedelik, 18. sajand, 1889, 20. sajand.
Bentos
Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.
Vaata Ripskõhtsed ja Bentos
Bilateraalne sümmeetria
Liblika tiivad (pildil ''Junonia coenia'') on hea näide looduses esinevast bilateraalsest sümmeetriast Bilateraalne sümmeetria ehk bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria) on üks paljudest sümmeetriatüüpidest. Näieks, bioloogias on see sümmeetriatüüp vaadeldav kui organismi kehaehitusplaani võimalik kaheks jaotamine vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena.
Vaata Ripskõhtsed ja Bilateraalne sümmeetria
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Vaata Ripskõhtsed ja Hõimkond
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Vaata Ripskõhtsed ja Hingamine
Hingamiselundkond
Inimese hingamiselundkond Hingamiselundkond on spetsiifilistest elunditest ja struktuuridest koosnev elundkond, mida loomorganismid (sh inimesed) kasutavad gaasivahetuseks.
Vaata Ripskõhtsed ja Hingamiselundkond
Kahekülgsed
Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad.
Vaata Ripskõhtsed ja Kahekülgsed
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Vaata Ripskõhtsed ja Klass (bioloogia)
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Vaata Ripskõhtsed ja Lihas
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Ripskõhtsed ja Loomad
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Vaata Ripskõhtsed ja Loomade elu
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Vaata Ripskõhtsed ja Magevesi
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Vaata Ripskõhtsed ja Merevesi
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Ripskõhtsed ja Metabolism
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Vaata Ripskõhtsed ja Nahk
Pärishulkraksed
Pärishulkraksed (Eumetazoa, mõnikord nimetatud ka nimega Histozoa) on klaad (käsitletud ka alamriigi tasemel), mis hõlmab peaaegu kõiki loomi, välja arvatud käsnad.
Vaata Ripskõhtsed ja Pärishulkraksed
Pealiskasv
Pealiskasv ehk perifüüton on veekeskkonna mittenugiorganismide kogum, mis kinnituvad esemetele või taimedele.
Vaata Ripskõhtsed ja Pealiskasv
Riik (bioloogia)
Riik on bioloogilises taksonoomias domeenist üks aste madalamal asetsev üksus.
Vaata Ripskõhtsed ja Riik (bioloogia)
Ripskõhtsed
Ripskõhtsed (Gastrotricha) on loomade riiki kahekülgsete põhikonda kuuluv hõimkond.
Vaata Ripskõhtsed ja Ripskõhtsed
Ripsloomad
Ripslooma ''Colpidium'' pooldumine Ripsloomad ehk tsiliaadid (Ciliophora ehk Ciliata) on üks tähtsamaid protistide rühmi, mis kuulub alveolaatide superhõimkonda.
Vaata Ripskõhtsed ja Ripsloomad
Ripsmed
Inimese ripsmed Ripsmed on karvad, mis kinnituvad silmalaugude servadele.
Vaata Ripskõhtsed ja Ripsmed
Ripsussid
Ripsussid ehk turbellaarid (Turbellaria) on alamate usside klass lameusside hõimkonnas.
Vaata Ripskõhtsed ja Ripsussid
Süstemaatika
Süstemaatika (kreeka sõnast συστηματικός (systēmatikos)) on valdkond, mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel.
Vaata Ripskõhtsed ja Süstemaatika
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Ripskõhtsed ja Selts (bioloogia)
Siseelund
Siseelund (viscus, mitm viscera) on kolju-, rinna-, kõhu- või vaagnaõõnes paiknev suurem elund.
Vaata Ripskõhtsed ja Siseelund
Taksonoomia
Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.
Vaata Ripskõhtsed ja Taksonoomia
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Ripskõhtsed ja Vedelik
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Ripskõhtsed ja 18. sajand
1889
1889.
Vaata Ripskõhtsed ja 1889
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Ripskõhtsed ja 20. sajand
Tuntud ka kui Gastrotricha.