Kiiremini kui brauser!
29 suhted: Bentos, Bilateraalne sümmeetria, Hõimkond, Hingamine, Hingamiselundkond, Kahekülgsed, Klass (bioloogia), Lihas, Loomad, Loomade elu, Magevesi, Merevesi, Metabolism, Nahk, Pärishulkraksed, Pealiskasv, Riik (bioloogia), Ripskõhtsed, Ripsloomad, Ripsmed, Ripsussid, Süstemaatika, Selts (bioloogia), Siseelund, Taksonoomia, Vedelik, 18. sajand, 1889, 20. sajand.
Bentos
Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Bentos · Näe rohkem »
Bilateraalne sümmeetria
Liblika tiivad (pildil ''Junonia coenia'') on hea näide looduses esinevast bilateraalsest sümmeetriast Bilateraalne sümmeetria ehk bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria) on üks paljudest sümmeetriatüüpidest. Näieks, bioloogias on see sümmeetriatüüp vaadeldav kui organismi kehaehitusplaani võimalik kaheks jaotamine vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena. Bilateraalne sümmeetria on aktiivselt liikuvatel loomadel, kuna neil on eristunud ees- ja tagaots, kõhtmine ja selgmine pool ning vasak ja parem külg. Bilateraalne sümmeetria esineb enamikul hulkraksetel loomadel ja mõnedel taimedel. Bilateraalsed on näiteks rõngussid ja keelikloomad, kaasa arvatud inimene. Bilateraalset sümmeetriat esineb ka taimeriigis. Näiteks lehed nii puudel kui rohttaimedel on tavaliselt sümmeetrilised. Mõned taimed, näiteks orhideed ja liblikõielised, võivad olla täielikult kahekülgselt sümmeetrilised. Bilateraalne sümmeetria kehtib ainult keha väliskuju, mitte siseelundite asetuse kohta. Näiteks inimesel on süda ja põrn vasakul pool, aga maks ja sapipõis paremal pool. Bilateraalne sümmeetria ei tähenda siiski täielikku sümmeetriat viimase üksikasjani. Näiteks sünnimärgid inimese kehal paiknevad ebasümmeetriliselt. Kahekülgse ja radiaalsümmeetria kombineerumise tulemusel tekib biradiaalsümmeetria ehk kaksikradiaalsümmeetria. See esineb näiteks kammloomadel ja mõnel algsuuste rühmal.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Bilateraalne sümmeetria · Näe rohkem »
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Hõimkond · Näe rohkem »
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Hingamine · Näe rohkem »
Hingamiselundkond
Inimese hingamiselundkond Hingamiselundkond on spetsiifilistest elunditest ja struktuuridest koosnev elundkond, mida loomorganismid (sh inimesed) kasutavad gaasivahetuseks.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Hingamiselundkond · Näe rohkem »
Kahekülgsed
Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Kahekülgsed · Näe rohkem »
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Klass (bioloogia) · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Lihas · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Loomade elu · Näe rohkem »
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Magevesi · Näe rohkem »
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Merevesi · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Metabolism · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Nahk · Näe rohkem »
Pärishulkraksed
Pärishulkraksed (Eumetazoa, mõnikord nimetatud ka nimega Histozoa) on klaad (käsitletud ka alamriigi tasemel), mis hõlmab peaaegu kõiki loomi, välja arvatud käsnad.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Pärishulkraksed · Näe rohkem »
Pealiskasv
Pealiskasv ehk perifüüton on veekeskkonna mittenugiorganismide kogum, mis kinnituvad esemetele või taimedele.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Pealiskasv · Näe rohkem »
Riik (bioloogia)
Riik on bioloogilises taksonoomias domeenist üks aste madalamal asetsev üksus.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Riik (bioloogia) · Näe rohkem »
Ripskõhtsed
Ripskõhtsed (Gastrotricha) on loomade riiki kahekülgsete põhikonda kuuluv hõimkond.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Ripskõhtsed · Näe rohkem »
Ripsloomad
Ripslooma ''Colpidium'' pooldumine Ripsloomad ehk tsiliaadid (Ciliophora ehk Ciliata) on üks tähtsamaid protistide rühmi, mis kuulub alveolaatide superhõimkonda.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Ripsloomad · Näe rohkem »
Ripsmed
Inimese ripsmed Ripsmed on karvad, mis kinnituvad silmalaugude servadele.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Ripsmed · Näe rohkem »
Ripsussid
Ripsussid ehk turbellaarid (Turbellaria) on alamate usside klass lameusside hõimkonnas.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Ripsussid · Näe rohkem »
Süstemaatika
Süstemaatika (kreeka sõnast συστηματικός (systēmatikos)) on valdkond, mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Süstemaatika · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Siseelund
Siseelund (viscus, mitm viscera) on kolju-, rinna-, kõhu- või vaagnaõõnes paiknev suurem elund.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Siseelund · Näe rohkem »
Taksonoomia
Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Taksonoomia · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Ripskõhtsed ja Vedelik · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Ripskõhtsed ja 18. sajand · Näe rohkem »
1889
1889.
Uus!!: Ripskõhtsed ja 1889 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Ripskõhtsed ja 20. sajand · Näe rohkem »
