Kiiremini kui brauser!
45 suhted: Aafrika, Aasta lind, Ämblikulised, Carl von Linné, Eesti, Euraasia, Hallvares, Hiireviu, Kass, Kährik, Keelikloomad, Konn (perekond), Kurelised, Lameussid, Leedu, Linnud, Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Loomad, Loorkull, Mandri-Euroopa, Mardikalised, Muna, Munajuha, Nälkjad, Nokk, Nurmkana, Omnivoor, Osjapill, Pesitsemine, Prussakas, Röövlind, Rebane, Rooruik, Ruiklased, Rukkiräägu kultuuriauhind, Saarmas, Sugukond (bioloogia), Sulestik, Teod, Termiidilised, Tirtsulised, Tuhkur, Valge-toonekurg, Vareslased, Vihmauss.
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Rukkirääk ja Aafrika · Näe rohkem »
Aasta lind
Suitsupääsuke oli Eesti aasta lind 2000. aastal Aasta lind on linnuliigile antav ajutine nimetus.
Uus!!: Rukkirääk ja Aasta lind · Näe rohkem »
Ämblikulised
Ämblikulised (Araneae) ehk rahvapäraselt ämblikud on ämblikulaadsete selts, kus on 50 000 liiki, millest Eestis elab 539 liiki.
Uus!!: Rukkirääk ja Ämblikulised · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Rukkirääk ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Rukkirääk ja Eesti · Näe rohkem »
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Uus!!: Rukkirääk ja Euraasia · Näe rohkem »
Hallvares
Hallvares (Corvus cornix) on värvuliste seltsi vareslaste sugukonda kuuluv liik linde.
Uus!!: Rukkirääk ja Hallvares · Näe rohkem »
Hiireviu
Hiireviu (Buteo buteo) on haugaslaste sugukonda viu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Rukkirääk ja Hiireviu · Näe rohkem »
Kass
Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Uus!!: Rukkirääk ja Kass · Näe rohkem »
Kährik
Elistvere loomapargis Kährik ehk kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Rukkirääk ja Kährik · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Rukkirääk ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Konn (perekond)
Konn Alam-Pedja kaitsealalt Konn (Rana) on konlaste sugukonda kuuluv kahepaiksete perekond.
Uus!!: Rukkirääk ja Konn (perekond) · Näe rohkem »
Kurelised
Kurelised (Gruiformes) on lindude klassi kuuluv selts.
Uus!!: Rukkirääk ja Kurelised · Näe rohkem »
Lameussid
Mikroneesias Lameussid (Platyhelminthes ehk Plathelminthes) on kõige primitiivsem bilateraalse sümmeetriaga loomade hõimkond.
Uus!!: Rukkirääk ja Lameussid · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Rukkirääk ja Leedu · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Rukkirääk ja Linnud · Näe rohkem »
Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.
Uus!!: Rukkirääk ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Rukkirääk ja Loomad · Näe rohkem »
Loorkull
Loorkull (Circus) on haugaslaste sugukonda kuuluv linnuperekond.
Uus!!: Rukkirääk ja Loorkull · Näe rohkem »
Mandri-Euroopa
Euroopa mandriosa ilma teda ümbritsevate meresaarteta Mandri-Euroopa (eesti keeles ei ole keelend Kontinentaal-Euroopa soovitatav) tähistab Euroopa kontinentaalset maismaad, arvestamata tema merepiire ümbritsevaid saari.
Uus!!: Rukkirääk ja Mandri-Euroopa · Näe rohkem »
Mardikalised
Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Rukkirääk ja Mardikalised · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Rukkirääk ja Muna · Näe rohkem »
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Uus!!: Rukkirääk ja Munajuha · Näe rohkem »
Nälkjad
Nälkjaid Nälkjad on maismaal elavad kopsteod, kellel koda puudub või on väliselt nähtamatu.
Uus!!: Rukkirääk ja Nälkjad · Näe rohkem »
Nokk
thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.
Uus!!: Rukkirääk ja Nokk · Näe rohkem »
Nurmkana
Nurmkana Nurmkana ehk põldpüü (Perdix perdix) on faasanlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Rukkirääk ja Nurmkana · Näe rohkem »
Omnivoor
Siga on tüüpiline omnivoor Omnivoor (ladina sõnast omnivorus 'kõikeõgiv') ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest.
Uus!!: Rukkirääk ja Omnivoor · Näe rohkem »
Osjapill
Osjapill (ka rukkipill, rukkirääk, murdes lörp) on laste kevadine ja suvine mänguriistEesti etnograafia sõnaraamat.
Uus!!: Rukkirääk ja Osjapill · Näe rohkem »
Pesitsemine
Snaresi saartel Uus-Meremaal Pesitsemine on lindudele omane sigimisbioloogiline nähtusEE, köide 7, Kirjastus Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn: 1994, lk 273 ja koosneb järgmistest ajalistest etappidest.
Uus!!: Rukkirääk ja Pesitsemine · Näe rohkem »
Prussakas
Prussakas ehk harilik prussakas (ka saksa prussakas, tõeline prussakas; ladinakeelne teaduslik nimi Blattella germanica) on tihti hoonetes elav prussakaliste liik.
Uus!!: Rukkirääk ja Prussakas · Näe rohkem »
Röövlind
Röövlinnud on röövtoidulised linnud – eelkõige need, kes püüavad elusat loomset saaki lennust.
Uus!!: Rukkirääk ja Röövlind · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Rukkirääk ja Rebane · Näe rohkem »
Rooruik
Rooruik Rooruik (Rallus aquaticus; ka ruik) on ruiklaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Rukkirääk ja Rooruik · Näe rohkem »
Ruiklased
Ruiklased on suur sugukond kureliste seltsist, kuhu kuuluvad väikese kuni keskmise suurusega linnud.
Uus!!: Rukkirääk ja Ruiklased · Näe rohkem »
Rukkiräägu kultuuriauhind
Rukkiräägu kultuuriauhind on Eesti Rukki Seltsi välja antav auhind.
Uus!!: Rukkirääk ja Rukkiräägu kultuuriauhind · Näe rohkem »
Saarmas
Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Rukkirääk ja Saarmas · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Rukkirääk ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Sulestik
Sulestik on lindude sulgedest kehakate ehk linnu keha katvad suled koosvõetult.
Uus!!: Rukkirääk ja Sulestik · Näe rohkem »
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Uus!!: Rukkirääk ja Teod · Näe rohkem »
Termiidilised
Termiidilised (Isoptera) on lülijalgsete hõimkonda putukate klassi kuuluv ühiseluliste putukate selts.
Uus!!: Rukkirääk ja Termiidilised · Näe rohkem »
Tirtsulised
Tirtsulised ehk lühitundlalised (Caelifera ehk Brachycera) on sihktiivaliste seltsi kuuluvate putukate alamselts.
Uus!!: Rukkirääk ja Tirtsulised · Näe rohkem »
Tuhkur
Tuhkur ehk metstuhkur ehk tõhk (Mustela putorius) on väike kärplane, Eesti pärismaine kiskja.
Uus!!: Rukkirääk ja Tuhkur · Näe rohkem »
Valge-toonekurg
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg. Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias. Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina. Valge-toonekurg on Leedu rahvuslind ja Valgevene mitteametlik rahvuslik sümbol. Leidub vihjeid tema rahvuslinnuks valimise kohta Saksamaal ja Poolas, aga need ei vasta tõele.
Uus!!: Rukkirääk ja Valge-toonekurg · Näe rohkem »
Vareslased
Ronk (''Corvus corax'') Hallvares (''Corvus corone cornix'') Hakk (''Corvus monedula'') Harakas (''Pica pica'') Pasknäär (''Garrulus glandarius'') Pähklimänsak (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes'') Vareslased (Corvidae) on lindude sugukond värvuliste seltsist.
Uus!!: Rukkirääk ja Vareslased · Näe rohkem »
Vihmauss
Vihmauss (Lumbricus) on väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast.
Uus!!: Rukkirääk ja Vihmauss · Näe rohkem »
