10 suhted: Haapsalu, Hoppet, Jaala, Kahvelpuri, Kutter, Purjelaev, Rannarootslased, Ruhnu karu, Taglas, 2008.
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Uus!!: Runbjarn ja Haapsalu · Näe rohkem »
Hoppet
Kahvelkuunar Hoppet (rootsi keeles 'lootus') on enne Teist maailmasõda Eestis ehitatud ja tänapäevani käigus olev kahemastiline purjelaev-kaljas.
Uus!!: Runbjarn ja Hoppet · Näe rohkem »
Jaala
Jaala mudel Ruhnu puukirikus Jaala ehk jaal (Hiiumaal jahla) on väike rannasõidupurjekas, mida kasutasid ka rannarootslased.
Uus!!: Runbjarn ja Jaala · Näe rohkem »
Kahvelpuri
Kahvelpuri mastiga. 1 – mast, 2 – kahvelpoom, 3 – kahvlinokk, 5 – (masti-)poom, 6 – poominokk, 8 – kahvel, 12 – piikvall, 13 – klauvall Kahvelpurjestusega kuunar Kahvelpuri (inglise keeles gaffsail, hollandi keeles gaffelzeil) on nelinurkne pikipuri, mis kinnitub alumise servaga poomi külge, ülemise servaga kahvelpoomi külge ja eesmine serv ehk mastiliik on piki masti.
Uus!!: Runbjarn ja Kahvelpuri · Näe rohkem »
Kutter
Kutter Kutter "Le Renard" pisi Kutter (inglise keeles cutter) on teatud tüüpi laev.
Uus!!: Runbjarn ja Kutter · Näe rohkem »
Purjelaev
5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.
Uus!!: Runbjarn ja Purjelaev · Näe rohkem »
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Uus!!: Runbjarn ja Rannarootslased · Näe rohkem »
Ruhnu karu
Ruhnu karu on kuulus karu, kes 2006.
Uus!!: Runbjarn ja Ruhnu karu · Näe rohkem »
Taglas
Brigantiini (umbes 19. - 20. saj vahetus) taglase põhiosad. '''Seisev taglas ja peelestik:''' A- väliskliivertaak (või fliigertaak), B- kliivertaak, C- tamstoktaagid, D- vesitaak, 1- fliigerpoom (või kliiverpoom), 2- kliiverpoom, 3- pukspriit, 4- tamstok, 5- fokkmast, 6- fokkteng (fokkmarssteng), 7- fokkpraamteng, 8- fokktopp (fokkroil), 9- fokkraa, 10- alamarssraa, 11- ülamarssraa, 12- praamraa, 13- roilraa, 14- grootmast, 15- grootteng (grootmarssteng), 16- groottopp (grootpraam, grootroil), 17- grootpoom, 18- grootkahvelpoom, 34- fokkroiltaak, 35- väliskliivertaak (fliigertaak), 36- kliivertaak, 37- sisekliivertaak, 38- fokktengtaak, 39- fokktaak, 40- fokkvandid, 41- fokktengparduunid, 42- fokkpraamparduunid, 43- groottaak, 44- groottengtaak, 45- grootpraamtaak, 46- grootroiltaak (groottopitaak), 47- grootvandid, 48- groottegnparduunid, 49- grootpraamparduunid; '''Purjed:''' 19- väliskliiver (kõrgemale tõstetavana fliiger), 20- kliiver, 21- sisekliiver, 22- fokktaaksel (fokktengtaaksel, lihtsustatult foka), 23- fokkpuri, 24- alamarsspuri, 25- ülamarsspuri, 26- praampuri, 27- roilpuri, 28- groottaaksel, 29- groottengtaaksel, 30- grootalapraamtaaksel, 31- grootülapraamtaaksel, 32- grootkahvelpuri, 33- grootopsel; '''Jooksev taglas ja tõuvärk:''' 50- fokkbrassid, 51- alamarssbrassid, 52- ülamarssbrassid, 53- praambrassid, 54- roilbrassid, 55- grootpiikvallid, 56- groottirk. Erinevalt brassidest pole grootsoot ja grootjärt joonisel toodud. Taglaseks nimetatakse laeva mastide juurde kuuluvate seadiste, purjelaeval ühtlasi purjede kinnituste süsteemi.
Uus!!: Runbjarn ja Taglas · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Runbjarn ja 2008 · Näe rohkem »