Kiiremini kui brauser!
40 suhted: Abruka, Ahter, Ahvenamaa maakond, Ajalooline laev, Eesti, Fliigerpuri, Fokkmast, Haapsalu, Kahvelpuri, Kajsamoor, Kajut, Kaljas, Kliiver, Kliiverpoom, Kuivdokk, Kuressaare sadam, Kuunar, Laevaehitus, Laevamast, Laevamõõdud, Lennusadam, Loviisa linn, Maarianhamina linn, Porvoo, Purjelaev, Rannarootsi muuseum, Rootsi keel, Runbjarn, Saltviki vald, Soome, Spithami, Stockholm, Suur Tütarsaar, Taaksel, Taglas, Tallinna merepäevad, Tank (laevandus), Tüürpoord, Vanasadam, Vöör.
Abruka
Abruka (saksa keeles Abro) on saar Liivi lahes Saaremaa lõunaranniku lähedal Saaremaa vallas Roomassaarest 5 kilomeetrit lõunas.
Uus!!: Hoppet ja Abruka · Näe rohkem »
Ahter
Ahter (alamsaksa achtern), ka pära, on laevakere tagaosa ahterpiigi vaheseinast kuni ahtertäävini.
Uus!!: Hoppet ja Ahter · Näe rohkem »
Ahvenamaa maakond
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.
Uus!!: Hoppet ja Ahvenamaa maakond · Näe rohkem »
Ajalooline laev
Ajalooline laev on laevaehituse ja laevanduse ajaloo näidisena säilitatav laev (muu veesõiduk) või selle samal eesmärgil originaalkujul valmistatud koopia.
Uus!!: Hoppet ja Ajalooline laev · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Hoppet ja Eesti · Näe rohkem »
Fliigerpuri
Väikese bermuuda-kutteri fliiger Suure purjelaeva eespurjed. 1-fokk-taaksel (foka), 2-fokk-tengtaaksel, 3-sisekliiver, 4-kliiver, 5-väliskliiver, 6-fliiger Fliiger (norra keeles jager, saksa keeles Jager, rootsi keeles jagare) on purjelaeva kliiverpoomi või pukspriidi ja vööripoolse laevamasti vahelise taagi kesk- või ülaosale ehk kliiverpurjedest kõrgemale kinnituv välimine kolmnurkne puri.
Uus!!: Hoppet ja Fliigerpuri · Näe rohkem »
Fokkmast
Fokkmast on vähemalt 2-mastilise laeva vöörist ahtri suunas loetuna eesmine ja ühtlasi järgnevast mastist (tavaliselt grootmast) mitte kõrgem, vaid pigem madalam mast.
Uus!!: Hoppet ja Fokkmast · Näe rohkem »
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Uus!!: Hoppet ja Haapsalu · Näe rohkem »
Kahvelpuri
Kahvelpuri mastiga. 1 – mast, 2 – kahvelpoom, 3 – kahvlinokk, 5 – (masti-)poom, 6 – poominokk, 8 – kahvel, 12 – piikvall, 13 – klauvall Kahvelpurjestusega kuunar Kahvelpuri (inglise keeles gaffsail, hollandi keeles gaffelzeil) on nelinurkne pikipuri, mis kinnitub alumise servaga poomi külge, ülemise servaga kahvelpoomi külge ja eesmine serv ehk mastiliik on piki masti.
Uus!!: Hoppet ja Kahvelpuri · Näe rohkem »
Kajsamoor
Kajsamoor saabub Lennusadamasse (2012) Kajsamoor on enne teist maailmasõda Norras ehitatud ja 2-mastiline purjelaev.
Uus!!: Hoppet ja Kajsamoor · Näe rohkem »
Kajut
Sõjalaeva meeskonna kajut Kalalaeva kapteni kajut Tallinki reisilaeva A-klassi kajut Kajut on laeval või muul veesõidukil asuv eluruum (tuba).
Uus!!: Hoppet ja Kajut · Näe rohkem »
Kaljas
Soome kahvelkuunar "Ihana" (2012) Kaljas (hollandi galjoot, rootsi galeas) on kahveltaglasega vähemalt kahemastiline purjelaev (kuunar) ehk kahvelkuunar.
Uus!!: Hoppet ja Kaljas · Näe rohkem »
Kliiver
Väiksema purjelaeva eespurjed. Valgest riidest väliskliiver ja sisekliiver. Neist tagapool kollasest riidest fokk-taaksel ehk foka, eespool rehvitud kollasest riidest fliiger Kliiver (Hollandi keeles kluiver, alamsaksa keeles klüver) on purjelaeva kliiverpoomi või pukspriidi ja vööripoolse laevamasti vahelise taagi alaosale kinnituv kolmnurkne puri.
Uus!!: Hoppet ja Kliiver · Näe rohkem »
Kliiverpoom
Pukspriidi ja kliiverpoomi osad. 1 - kliiverpoom, 2 - pukspriit, 3 - (fokk- või groot-) mastitaak vastavale taakslile (fokale), 4, 5, 6, 7, - kliiverpurjede kinnitustaagid. 8 - kliivertaak, 10 - tamstok, 13 - vesitaak Kliiverpoom on purjelaeva vööris paralleelselt pukspriidiga ettepoole ulatuv ülepikendus-tala või -latt kliiverpurjede kandmiseks.
Uus!!: Hoppet ja Kliiverpoom · Näe rohkem »
Kuivdokk
Kuivdokk Inglismaal Gloucesteris Kuivdokk on ehitis (dokk), mille põhiosa on varjaga (dokivari) suletav veetihe bassein ehk dokikamber.
Uus!!: Hoppet ja Kuivdokk · Näe rohkem »
Kuressaare sadam
Kuressaare sadam Kuressaare (Jahi)sadam (sadama kood: EE KUR) asub Kuressaares, Tori abajas.
Uus!!: Hoppet ja Kuressaare sadam · Näe rohkem »
Kuunar
Rootsi lipu all seilav kuunar Atene Kuunar on kahe- kuni seitsmemastiline pikipurjestusega purjelaevatüüp, mille fokkmasti (esimene mast vöörist) topp pole ahtripoolsematest kõrgemal.
Uus!!: Hoppet ja Kuunar · Näe rohkem »
Laevaehitus
Laevatehas Laevaehitus on tööstusharu, mis tegeleb veesõidukite tootmise ja remondiga laevatehastes.
Uus!!: Hoppet ja Laevaehitus · Näe rohkem »
Laevamast
Puksiirlaeva Odin signaalmast Sõjalaeva tornikujulised mastid Madrused õppepurjelaeva fokkmasti ronimas Mast ehk laevamast on laeval või muul veesõidukil olev märgatavalt üles välja ulatuv stabiilne funktsionaalne latt, post või torn.
Uus!!: Hoppet ja Laevamast · Näe rohkem »
Laevamõõdud
Laevakere kujundatud arvutis CAD programmiga Laeva mõõdud on kõikvõimalikud mõõdud, mida kasutatakse kogu laeva elukaare jooksul.
Uus!!: Hoppet ja Laevamõõdud · Näe rohkem »
Lennusadam
Lennusadam 2015 Lennusadam on sadam Tallinna lahe ääres, aadressil Vesilennuki tänav 6 (algselt Küti tänav 17).
Uus!!: Hoppet ja Lennusadam · Näe rohkem »
Loviisa linn
Loviisa (rootsi Lovisa) on linn Soomes Uusimaa maakonnas.
Uus!!: Hoppet ja Loviisa linn · Näe rohkem »
Maarianhamina linn
Maarianhamina (rootsi keeles Mariehamn) on Soome Ahvenamaa maakonna pealinn.
Uus!!: Hoppet ja Maarianhamina linn · Näe rohkem »
Porvoo
Porvoo (rootsi keeles Borgå) on linn Soomes Uusimaa maakonnas.
Uus!!: Hoppet ja Porvoo · Näe rohkem »
Purjelaev
5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.
Uus!!: Hoppet ja Purjelaev · Näe rohkem »
Rannarootsi muuseum
Muuseumihoone Rannarootsi muuseum (rootsi keeles Aibolands museum) on 1992.
Uus!!: Hoppet ja Rannarootsi muuseum · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Hoppet ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Runbjarn
Runbjarn (tõlkes 'Ruhnu karu'; laeva on nimetatud ka Ruhnu Karuks) on Eestis ehitatud rannarootslaste 1-mastiline puidust purjelaeva jahta replika.
Uus!!: Hoppet ja Runbjarn · Näe rohkem »
Saltviki vald
Saltvik on vald Soomes Ahvenamaa maakonnas.
Uus!!: Hoppet ja Saltviki vald · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Hoppet ja Soome · Näe rohkem »
Spithami
Spithami ehk Spithamn on rannaküla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, Soome lahe ja Läänemere ühenduskohas.
Uus!!: Hoppet ja Spithami · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Hoppet ja Stockholm · Näe rohkem »
Suur Tütarsaar
Suur Tütarsaar (vene Большой Тютерс, soome Tytärsaari, rootsi Tyterskär) on saar ja endine vald Soome lahes.
Uus!!: Hoppet ja Suur Tütarsaar · Näe rohkem »
Taaksel
Väiksema purjelaeva eespurjed. Kollasest riidest on fokk-taaksel ehk foka. Suure purjelaeva kolmnurksed pikipurjed: 1-5 - besaantaakslid, 6-10 - groottaakslid, 11,12 - fokk-taakslid, 13,14 - kliivrid, 15 - fliiger Väikese purjejahi foka. Taaksel (ühtlasi ka foka, taakfokk) on purjelaeva eesmise laevamasti ja laevateki vööritipu vahelisele taagile ning rohkem kui ühemastilisel purjelaeval ka kahe masti vahelisele diagonaalsele taagile kinnituv kolmnurkne puri.
Uus!!: Hoppet ja Taaksel · Näe rohkem »
Taglas
Brigantiini (umbes 19. - 20. saj vahetus) taglase põhiosad. '''Seisev taglas ja peelestik:''' A- väliskliivertaak (või fliigertaak), B- kliivertaak, C- tamstoktaagid, D- vesitaak, 1- fliigerpoom (või kliiverpoom), 2- kliiverpoom, 3- pukspriit, 4- tamstok, 5- fokkmast, 6- fokkteng (fokkmarssteng), 7- fokkpraamteng, 8- fokktopp (fokkroil), 9- fokkraa, 10- alamarssraa, 11- ülamarssraa, 12- praamraa, 13- roilraa, 14- grootmast, 15- grootteng (grootmarssteng), 16- groottopp (grootpraam, grootroil), 17- grootpoom, 18- grootkahvelpoom, 34- fokkroiltaak, 35- väliskliivertaak (fliigertaak), 36- kliivertaak, 37- sisekliivertaak, 38- fokktengtaak, 39- fokktaak, 40- fokkvandid, 41- fokktengparduunid, 42- fokkpraamparduunid, 43- groottaak, 44- groottengtaak, 45- grootpraamtaak, 46- grootroiltaak (groottopitaak), 47- grootvandid, 48- groottegnparduunid, 49- grootpraamparduunid; '''Purjed:''' 19- väliskliiver (kõrgemale tõstetavana fliiger), 20- kliiver, 21- sisekliiver, 22- fokktaaksel (fokktengtaaksel, lihtsustatult foka), 23- fokkpuri, 24- alamarsspuri, 25- ülamarsspuri, 26- praampuri, 27- roilpuri, 28- groottaaksel, 29- groottengtaaksel, 30- grootalapraamtaaksel, 31- grootülapraamtaaksel, 32- grootkahvelpuri, 33- grootopsel; '''Jooksev taglas ja tõuvärk:''' 50- fokkbrassid, 51- alamarssbrassid, 52- ülamarssbrassid, 53- praambrassid, 54- roilbrassid, 55- grootpiikvallid, 56- groottirk. Erinevalt brassidest pole grootsoot ja grootjärt joonisel toodud. Taglaseks nimetatakse laeva mastide juurde kuuluvate seadiste, purjelaeval ühtlasi purjede kinnituste süsteemi.
Uus!!: Hoppet ja Taglas · Näe rohkem »
Tallinna merepäevad
Krusenstern 2011. aasta Tallinna merepäevadel Tallinna merepäevad on Tallinnas aastast 2008 igal aastal korraldatav mere- ja perepidu.
Uus!!: Hoppet ja Tallinna merepäevad · Näe rohkem »
Tank (laevandus)
Tankeri nafta- ja ballastveetankid Tank on mahuti vedelate laevavarude või vedellasti mahutamiseks laevas.
Uus!!: Hoppet ja Tank (laevandus) · Näe rohkem »
Tüürpoord
Tüürpoord on laeva või mõne muu aluse parempoolne parras näoga vööri ehk laeva sõidu suunas vaadates.
Uus!!: Hoppet ja Tüürpoord · Näe rohkem »
Vanasadam
Vanasadam (sadama kood: EE VAN) on AS-i Tallinna Sadam koosseisu kuuluv reisisadam Tallinnas.
Uus!!: Hoppet ja Vanasadam · Näe rohkem »
Vöör
Pirnvöör Laeva vööri läbilõige-mudel Vöör ehk käil on laeva või muu veesõiduki kere esiosa ehk nina.
Uus!!: Hoppet ja Vöör · Näe rohkem »
