Sisukord
18 suhted: Atmosfäär, Autotroof, Bilateraalne sümmeetria, Diatomiit, Fütoplankton, Fotosüntees, Hapnik, Heterokondid, Karoteenid, Klorofüll, Kromalveolaadid, Liik (bioloogia), Luteiin, Organism, Plankton, Pooldumine, Suguline sigimine, Tütarrakk.
- Vetikad
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Ränivetikad ja Atmosfäär
Autotroof
Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).
Vaata Ränivetikad ja Autotroof
Bilateraalne sümmeetria
Liblika tiivad (pildil ''Junonia coenia'') on hea näide looduses esinevast bilateraalsest sümmeetriast Bilateraalne sümmeetria ehk bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria) on üks paljudest sümmeetriatüüpidest. Näieks, bioloogias on see sümmeetriatüüp vaadeldav kui organismi kehaehitusplaani võimalik kaheks jaotamine vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena.
Vaata Ränivetikad ja Bilateraalne sümmeetria
Diatomiit
Diatomiit California lõunaosast. Diatomiit (rahvakeeles pigilöörTõrvalasse avatakse kaevandus. Uus Eesti Narva uudised. Nr 1, 21.05.1936) on peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim.
Vaata Ränivetikad ja Diatomiit
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Vaata Ränivetikad ja Fütoplankton
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Ränivetikad ja Fotosüntees
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Ränivetikad ja Hapnik
Heterokondid
Heterokondid (Heterokontophyta) ehk stramenopiilid on suur eukarüootide rühm, kuhu kuulub umbes 10 500 liiki.
Vaata Ränivetikad ja Heterokondid
Karoteenid
α-karoteen β-karoteen γ-karoteen δ-karoteen Lükopeen Karoteenid (varem nimetatud ka karotiinid) on karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid üldvalemiga C40Hn (n.
Vaata Ränivetikad ja Karoteenid
Klorofüll
Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.
Vaata Ränivetikad ja Klorofüll
Kromalveolaadid
Kromalveolaadid (Chromalveolata) on eukarüootide superrühm, mida tutvustas esimesena 1981.
Vaata Ränivetikad ja Kromalveolaadid
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Ränivetikad ja Liik (bioloogia)
Luteiin
pisi Luteiin (sõnast luteus 'reseedaga värvitud, oranžkollane') ehk ksantofüll ehk toiduvärvina E 161b on kollakasoranž taimepigment, mis kuulub karotenoidide hulka.
Vaata Ränivetikad ja Luteiin
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Ränivetikad ja Organism
Plankton
Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.
Vaata Ränivetikad ja Plankton
Pooldumine
Ripslooma ''Colpidium'' pooldumine Pooldumine on organismide vegetatiivne sigimisviis ja ühtlasi rakujagunemine, mille tagajärjel vastav rakk jaguneb kaheks suhteliselt võrdseks osaks.
Vaata Ränivetikad ja Pooldumine
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Vaata Ränivetikad ja Suguline sigimine
Tütarrakk
pisi Tütarrakk on üks rakujagunemisel moodustunud uutest rakkudest.
Vaata Ränivetikad ja Tütarrakk
Vaata ka
Vetikad
Tuntud ka kui Bacillariophyta, Diatomee, Diatomeed, Diatomophyceae, Ränivetikas, Ränivetiktaimed.