Sisukord
32 suhted: Õisu mõis, Bengt Bengtsson Oxenstierna, Elisabet, Gustav II Adolf, Härrastemaja, Kahkva mõis, Karjamõis, Katariina II, Kõrvalmõis, Löwenwolde, Liivimaa kuberneride loend, Mägiotsa mõis, Paberiveski, Peeter I, Pommeri, Poola, Raigla mõis, Räpina Aianduskool, Räpina kihelkond, Räpina kirikumõis, Räpina paberivabrik, Rüütlimõis, Riigimõis, Rootsi kuningas, Saeveski, Saksa keel, Siber, Sillapää loss, Sillapää lossi park, Võõpsu mõis, Võrumaa, Walter von Engelhardt.
Õisu mõis
Õisu mõisa peahoone Õisu mõis (saksa keeles Euseküll) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Räpina mõis ja Õisu mõis
Bengt Bengtsson Oxenstierna
Vabahärra Bengt Bengtsson Oxenstierna (Benedict Oxenstiern, tuntud ka kui Resare-Bengt, 19. oktoober 1591 Frösviki mõis, Uppland – 9. juuni 1643 Riia) oli Rootsi riigitallmeister ja poliitik.
Vaata Räpina mõis ja Bengt Bengtsson Oxenstierna
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5.
Vaata Räpina mõis ja Elisabet
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Räpina mõis ja Gustav II Adolf
Härrastemaja
Sangaste mõisa härrastemaja Härrastemaja ehk häärber oli mõisa peahoone, kus elas mõisniku perekond.
Vaata Räpina mõis ja Härrastemaja
Kahkva mõis
Kahkva mõis asus Räpina kihelkonnas Võrumaal, 1914.
Vaata Räpina mõis ja Kahkva mõis
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Vaata Räpina mõis ja Karjamõis
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Vaata Räpina mõis ja Katariina II
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Vaata Räpina mõis ja Kõrvalmõis
Löwenwolde
Löwenwolde (vene keeles Левенвольде, läti keeles Lēvenvolde) oli baltisaksa vana aadlisuguvõsa.
Vaata Räpina mõis ja Löwenwolde
Liivimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.
Vaata Räpina mõis ja Liivimaa kuberneride loend
Mägiotsa mõis
Mägiotsa mõis (saksa keeles Katharinenhof) oli Räpina mõisa kõrvalmõis Räpina kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimm.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Vaata Räpina mõis ja Mägiotsa mõis
Paberiveski
Paberiveski on endisaegne ettevõte, mis valmistas käsitsi paberit.
Vaata Räpina mõis ja Paberiveski
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.
Vaata Räpina mõis ja Peeter I
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Räpina mõis ja Pommeri
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Räpina mõis ja Poola
Raigla mõis
Raigla mõis (saksa keeles Raigla) oli Räpina mõisa kõrvalmõis Räpina kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Räpina mõis ja Raigla mõis
Räpina Aianduskool
Räpina Aianduskool on kutseõppeasutus Põlvamaal Räpinas.
Vaata Räpina mõis ja Räpina Aianduskool
Räpina kihelkond
Räpina kihelkond (lühend Räp; võru keeles Räpinä kihlkund, saksa keeles Kirchspiel Rappin) on ajalooline kihelkond Võrumaa idaosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaal.
Vaata Räpina mõis ja Räpina kihelkond
Räpina kirikumõis
Räpina kirikumõis (saksa keeles Pastorat Rappin) oli kirikumõis Räpina kihelkonnas Võrumaal.
Vaata Räpina mõis ja Räpina kirikumõis
Räpina paberivabrik
Räpina paberivabrik Räpina paberivabrik on paberitootmisettevõte Räpinas Võhandu jõe ääres.
Vaata Räpina mõis ja Räpina paberivabrik
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Räpina mõis ja Rüütlimõis
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Vaata Räpina mõis ja Riigimõis
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Räpina mõis ja Rootsi kuningas
Saeveski
Vee jõul töötava roomlaste saeveski skeem (3. sajand) Wurzerhofi 1876. aastal rajatud saeveski töötab ka tänapäeval ja on muinsuskaitse all. Algselt töötas veski vee jõul, 20. sajandi keskel mindi elektrile üle. Saeveski (kõnekeeles ka saekaater) on saetööstuse ettevõte või ehitis, kus palkidest või pakkudest saetakse laudu ja valmistatakse muud puitmaterjalitoodangut.
Vaata Räpina mõis ja Saeveski
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Räpina mõis ja Saksa keel
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Vaata Räpina mõis ja Siber
Sillapää loss
Sillapää lossi peasissekäik Sillapää loss Räpinas Sillapää loss on kunagise Räpina mõisa klassitsistlikus stiilis häärber, mis pärineb 19. sajandi esimesest poolest.
Vaata Räpina mõis ja Sillapää loss
Sillapää lossi park
Sillapää loss ja park Parkmets Sillapää lossi park (tuntud ka kui Räpina mõisapark, Räpina park, Aianduskooli park, rahvasuus ka kui tehnikumi park) on 8 ha suurune park Räpinas.
Vaata Räpina mõis ja Sillapää lossi park
Võõpsu mõis
Võõpsu mõis (saksa keeles Wöbs) oli Räpina mõisa kõrvalmõis Räpina kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata Räpina mõis ja Võõpsu mõis
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Vaata Räpina mõis ja Võrumaa
Walter von Engelhardt
Moritz Alexander Walter von Engelhardt (30. juuni (vkj 18. juuni) 1864 Tartu"Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland" Starke. Görlitz. 1929 (saksa) – 1940 Düsseldorf) oli baltisaksa aednik.
Vaata Räpina mõis ja Walter von Engelhardt