Sisukord
32 suhted: Erik Karlsson Gyllenstierna, Gabriel Bengtsson Oxenstierna, Gustav II Adolf, Herman Wrangel, Ingeri, Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner, Johan Skytte, Korsholmi vald, Liivimaa, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kuberneride loend, Nils Assersson Mannersköld, Nordisk familjebok, Räpina mõis, Riia, Rootsi, Rootsi keel, Steninge loss, Sven Hedin, Svenskt biografiskt handlexikon, Uppland, Vaasa, Vabahärra, 1591, 16. september, 1625, 1633, 1634, 1643, 19. oktoober, 4. juuli, 9. juuni.
Erik Karlsson Gyllenstierna
Vabahärrade Gyllenstierna af Ulaborg suguvõsavapp Vabahärra Erik Karlsson Gyllenstierna (10. detsember 1602 Limmared, Västergötland – 23. oktoober 1657 Nynäsi mõis Nyköpingi lähedal) oli Rootsi riigitegelane.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Erik Karlsson Gyllenstierna
Gabriel Bengtsson Oxenstierna
Krahv Gabriel Bengtsson Oxenstierna af Korsholm och Wasa (18. märts 1586 Lindholmeni mõis, Roslagen, Uppland – 12. detsember 1656 Edsberg, Sollentuna) oli Rootsi riiginõunik, riigitallmeister ja poliitik.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Gabriel Bengtsson Oxenstierna
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Gustav II Adolf
Herman Wrangel
Herman Wrangel Herman Hansson Wrangel (ka Hermann von Wrangell noorem; 29. juuni 1587 Liivimaa – 11. detsember 1643 Riia) oli baltisaksa päritoluga Rootsi väejuht ja riigitegelane.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Herman Wrangel
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Ingeri
Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner
Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner oli Rootsi kuninga esindaja (kindralkuberner) 17.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner
Johan Skytte
Johan Skytte mälestusmärk Tartus Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (ka Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 Nyköping – 25. märts 1645 Söderåkra, Brömsebro lähedal) oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Johan Skytte
Korsholmi vald
Korsholm (soome keeles Mustasaari) on vald Lääne-Soomes Pohjanmaa maakonnas.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Korsholmi vald
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Liivimaa
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Liivimaa kuberneride loend
Nils Assersson Mannersköld
Nils Assersson Mannersköld (ka Niels Mannerschildt, Nicolaus Mannerskiöld; 1586 Västergötland – 30. märts 1655 Näsi mõis, Åtvid, Östergötland) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Nils Assersson Mannersköld
Nordisk familjebok
Teise trüki köite juugendstiilis selg "Nordisk familjebok" on Rootsi entsüklopeedia, mille 20-köiteline esimene trükk ilmus aastatel 1876–1899 ja 38-köiteline, pealkirjaga "Uggleupplagan" (Öökulliväljaanne) tuntud kordustrükk aastatel 1904–1926.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Nordisk familjebok
Räpina mõis
Räpina mõisa peahoonet nimetatakse Sillapää lossiks Räpina mõisahoone tagantvaade Räpina mõis (saksa keeles Rappin) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Räpina mõis
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Riia
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Rootsi
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Rootsi keel
Steninge loss
Steninge loss Steninge loss asub Stockholmi lähedal Sigtuna vallas Mälareni kaldal.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Steninge loss
Sven Hedin
Sven Hedin Sven Anders Hedin (19. veebruar 1865 Stockholm – 26. november 1952 Stockholm) oli rootsi maadeuurija ja geograaf.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Sven Hedin
Svenskt biografiskt handlexikon
Leksikoni üheköiteline 1. trükk ja kaheköiteline 2. trükk "Svenskt biografiskt handlexikon" on biograafiline leksikon, mis sisaldab alates reformatsiooniajastust kuni leksikoni väljaandmiseni tuntuks saanud Rootsi inimeste elulugusid.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Svenskt biografiskt handlexikon
Uppland
Upplandi asukoht Rootsis. Upplandi vapp. Uppland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi idarannikul, põhja pool Rootsi pealinna Stockholmi.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Uppland
Vaasa
Vaasa (soome Vaasa, rootsi Vasa) on linn Soome läänerannikul Pohjanmaa maakonnas Merenkurkku kitsaimas osas, kus Soomet ja Rootsit eraldab vaid 80 km.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Vaasa
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja Vabahärra
1591
1591.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja 1591
16. september
16.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja 16. september
1625
1625.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja 1625
1633
1633.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja 1633
1634
1634.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja 1634
1643
1643.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja 1643
19. oktoober
19.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja 19. oktoober
4. juuli
4.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja 4. juuli
9. juuni
9.
Vaata Bengt Bengtsson Oxenstierna ja 9. juuni
Tuntud ka kui Benedict Oxenstiern, Resare-Bengt.