Kiiremini kui brauser!
41 suhted: Aisad, Ants Viires, Arvi Ränk, Baltimaad, Eesti etnograafia sõnaraamat, Eesti keele seletav sõnaraamat, Eesti murrete sõnaraamat, Eesti Rahva Muuseum, Eesti rahvakultuuri leksikon, Hein, Ida-Euroopa, Juhivits, Kaarik, Kagu-Eesti, Kruus, Lõunaeesti keeled, Põhja-Eesti, Põhjaeesti murded, Põllundus, Peerg, Pikkvanker, Plaanvanker, Ruhnu, Saaremaa, Saarte murre, Sõnnik, Skandinaavia, Tarantass, Vana-Lähis-Ida, Vanker (male), Vankriratas, Vankriredel, Võru keel, Veoloom, Vili, 1. aastatuhat, 13. sajand, 18. sajand, 19. sajand, 20. sajand, 4. aastatuhat eKr.
Aisad
Aisad (Lõuna-Eestis vehmrid) on kaks ligikaudu paralleelset pikka puidust latti või toru, mis moodustavad kinnitussüsteemi.
Uus!!: Vanker ja Aisad · Näe rohkem »
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Uus!!: Vanker ja Ants Viires · Näe rohkem »
Arvi Ränk
Arvi Ränk (26. mai 1960 Kuressaare külanõukogu, Saaremaa – 20. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti ajaloolane ja etnoloog.
Uus!!: Vanker ja Arvi Ränk · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Vanker ja Baltimaad · Näe rohkem »
Eesti etnograafia sõnaraamat
"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995.
Uus!!: Vanker ja Eesti etnograafia sõnaraamat · Näe rohkem »
Eesti keele seletav sõnaraamat
"Eesti keele seletav sõnaraamat" on praegu suurim eesti keelt kirjeldav sõnaraamat, milles on ligi 150 000 märksõna ja mis on "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" teine, täiendatud ja parandatud trükk.
Uus!!: Vanker ja Eesti keele seletav sõnaraamat · Näe rohkem »
Eesti murrete sõnaraamat
"Eesti murrete sõnaraamatu" toimetajad Mari-Liis Kalvik ja Mari Kendla sõnaraamatu 34. vihikuga Eesti Keele Instituudis murdekartoteegi taustal (17.10.2022) "Eesti murrete sõnaraamat" on 1994.
Uus!!: Vanker ja Eesti murrete sõnaraamat · Näe rohkem »
Eesti Rahva Muuseum
2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.
Uus!!: Vanker ja Eesti Rahva Muuseum · Näe rohkem »
Eesti rahvakultuuri leksikon
"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.
Uus!!: Vanker ja Eesti rahvakultuuri leksikon · Näe rohkem »
Hein
Vaalutatud niide heinaks kuivamas niidul Ladustatud heinapakid Puurmani vallas 2015. aastal. Hein on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana.
Uus!!: Vanker ja Hein · Näe rohkem »
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Uus!!: Vanker ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »
Juhivits
Juhivits (murretes ka juher, juheväät, juhikas jne) on vankri esimese telje kummastki otsast aisa külge käiv traat, raud, vitsaväät või nöör, mis tagab vankri teel püsimise ja parema juhitavuseEesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 27.03.2020.
Uus!!: Vanker ja Juhivits · Näe rohkem »
Kaarik
Kaarik (põhjaeesti murretes käru, Saaremaal reined (ainult mitmuses)) on kahe rattaga vanker, mida kasutati veo- ja sõiduvahendina.
Uus!!: Vanker ja Kaarik · Näe rohkem »
Kagu-Eesti
Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.
Uus!!: Vanker ja Kagu-Eesti · Näe rohkem »
Kruus
Kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2–64 mm.
Uus!!: Vanker ja Kruus · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Vanker ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Uus!!: Vanker ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Uus!!: Vanker ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »
Põllundus
Heinarullid talvel Põllundus on maaviljeluse haru, mis hõlmab kultuurtaimede kasvatamist.
Uus!!: Vanker ja Põllundus · Näe rohkem »
Peerg
Peerg, tuntud ka kui pird või piird (lõunaeesti murdes) ning piirg (saarte murdes ja läänemurdes), on pikk õhuke puulaast (männi- või kasepuidust), mida kasutati tulehakatuseks ja ajalooliselt ruumi valgustamiseks.
Uus!!: Vanker ja Peerg · Näe rohkem »
Pikkvanker
Pikkvanker on pika õõtsuva istelauaga sõiduvanker.
Uus!!: Vanker ja Pikkvanker · Näe rohkem »
Plaanvanker
Plaanvanker Visingö saarel Rootsis Plaanvanker, ka laamvanker, on suur kahehobusevanker.
Uus!!: Vanker ja Plaanvanker · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Vanker ja Ruhnu · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Vanker ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saarte murre
Saarte murre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus ning neid nelja saart ümbritsevatel väikesaartel.
Uus!!: Vanker ja Saarte murre · Näe rohkem »
Sõnnik
põhust) Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse põllumajanduses laialdaselt väetisena.
Uus!!: Vanker ja Sõnnik · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Vanker ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Tarantass
Tarantass Siberis (umbes 1885) Tarantass (vene keeles тарантас) on neljarattaline pikendatud raamiga reisivanker.
Uus!!: Vanker ja Tarantass · Näe rohkem »
Vana-Lähis-Ida
Vana-Lähis-Ida on ajalooline piirkond, mis kattub suuresti tänapäeva Lähis-Idaga.
Uus!!: Vanker ja Vana-Lähis-Ida · Näe rohkem »
Vanker (male)
Valge vanker Must vanker Vanker (vale nimega ka "kahur") on malend, mis valitseb malelaual ridu ja liine.
Uus!!: Vanker ja Vanker (male) · Näe rohkem »
Vankriratas
Metallvitsaga vankriratas Vankriratas (võru murdes tsõõr) on keskpunkti läbiva telje ümber pöörlev ringikujuline vankri osa maad mööda kulgemiseksEesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 28.03.2020.
Uus!!: Vanker ja Vankriratas · Näe rohkem »
Vankriredel
Vankriredel (saarte murdes ja läänemurdes kartsas) oli vankrikorvile tuginev redeli kujuga külgosaEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Vanker ja Vankriredel · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Vanker ja Võru keel · Näe rohkem »
Veoloom
Veoloom on loom, keda rakendatakse inimeste või kaupade vedamisel.
Uus!!: Vanker ja Veoloom · Näe rohkem »
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Uus!!: Vanker ja Vili · Näe rohkem »
1. aastatuhat
1.
Uus!!: Vanker ja 1. aastatuhat · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Vanker ja 13. sajand · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Vanker ja 18. sajand · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Vanker ja 19. sajand · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Vanker ja 20. sajand · Näe rohkem »
4. aastatuhat eKr
4.
Uus!!: Vanker ja 4. aastatuhat eKr · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Ristpuu (vanker), Rõuk (vanker), Rõukpakud, Vahepulk, Vahepuu.
