Sisukord
28 suhted: Jäärja mõis, Jäärja vald, Johann Christoph Brotze, Kärsu mõis, Kihelkond, Kilingi mõis, Kilingi vald, Laiksaare mõis, Laiksaare vald (Saarde kihelkond), Lühend, Liivimaa atlas, Liivimaa kubermang, Mulgi vald, Pati mõis, Pati vald, Pärnu kreis, Pärnu maakond, Pärnumaa, Saarde kihistu, Saarde kirikumõis, Saksa keel, Silur, Tali mõis, Talli vald, Tuuliku mõis, Viljandi maakond, Voltveti mõis, Voltveti vald.
Jäärja mõis
Jäärja mõis (saksa keeles Saarahof, Gerger) oli rüütlimõis Saarde kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata Saarde kihelkond ja Jäärja mõis
Jäärja vald
Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Jäärja vald (saksa keeles Saarahof) oli vald Pärnumaal Saarde kihelkonnas.
Vaata Saarde kihelkond ja Jäärja vald
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Vaata Saarde kihelkond ja Johann Christoph Brotze
Kärsu mõis
Kärsu mõisa peahoone (september 2014) Kärsu mõis (saksa keeles Kersel) oli Voltveti mõisa kõrvalmõis Saarde kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 14.11.2015).
Vaata Saarde kihelkond ja Kärsu mõis
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Vaata Saarde kihelkond ja Kihelkond
Kilingi mõis
Kilingi mõis (saksa keeles Kurkund) oli rüütlimõis, hiljem riigimõis Saarde kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata Saarde kihelkond ja Kilingi mõis
Kilingi vald
Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Kilingi vald (saksa keeles Kurkund) oli vald Pärnumaal Saarde kihelkonnas.
Vaata Saarde kihelkond ja Kilingi vald
Laiksaare mõis
Laiksaare mõis (saksa keeles Laiksaar) oli riigimõis Saarde kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016).
Vaata Saarde kihelkond ja Laiksaare mõis
Laiksaare vald (Saarde kihelkond)
Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Laiksaare vald (saksa keeles Gemeinde Laiksaar) oli Saarde kihelkonnas Pärnumaal 1866.
Vaata Saarde kihelkond ja Laiksaare vald (Saarde kihelkond)
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Vaata Saarde kihelkond ja Lühend
Liivimaa atlas
Tallinna ümbruse kaart Mellini Liivimaa atlasest "Liivimaa atlas" (originaalpealirjaga "Atlas von Liefland") oli aastatel 1791–1810 eraldi lehtedena Riias ja Leipzigis Ludwig August Mellini eestvõttel avaldatud Liivimaad ja Eestimaad kujutav atlas.
Vaata Saarde kihelkond ja Liivimaa atlas
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Saarde kihelkond ja Liivimaa kubermang
Mulgi vald
Mulgi vald on kohaliku omavalitsuse üksus (vald) Viljandi maakonnas.
Vaata Saarde kihelkond ja Mulgi vald
Pati mõis
Pati mõis (saksa keeles Pattenhof) oli riigimõis Liivimaal Pärnu kreisis Saarde kihelkonnas.
Vaata Saarde kihelkond ja Pati mõis
Pati vald
Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Pati vald (saksa keeles Pattenhof) oli vald Pärnumaal Saarde kihelkonnas.
Vaata Saarde kihelkond ja Pati vald
Pärnu kreis
Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Vaata Saarde kihelkond ja Pärnu kreis
Pärnu maakond
Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.
Vaata Saarde kihelkond ja Pärnu maakond
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Vaata Saarde kihelkond ja Pärnumaa
Saarde kihistu
Saarde kihistu (inglise Saarde Formation) on siluri ladestu Raikküla lademe kihistu.
Vaata Saarde kihelkond ja Saarde kihistu
Saarde kirikumõis
Saarde kirikumõisa peahoone (september, 2014) Saarde mõis (saksa keeles Pastorat Saara) oli kirikumõis Saarde kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Saarde kihelkond ja Saarde kirikumõis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Saarde kihelkond ja Saksa keel
Silur
Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Vaata Saarde kihelkond ja Silur
Tali mõis
Tali mõis (saksa keeles Freyhof) oli rüütlimõis Saarde kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata Saarde kihelkond ja Tali mõis
Talli vald
Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Talli vald ehk Tali vald oli vald Saarde kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata Saarde kihelkond ja Talli vald
Tuuliku mõis
Tuuliku mõis (saksa keeles Thule) oli Tali mõisa kõrvalmõis Saarde kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata Saarde kihelkond ja Tuuliku mõis
Viljandi maakond
Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.
Vaata Saarde kihelkond ja Viljandi maakond
Voltveti mõis
Voltveti mõisa peahoone Von Stryckkide armastatud disainielement – kuldne lõvi Voltveti mõis ehk Tihemetsa mõis (saksa keeles Tignitz) oli rüütlimõis Pärnumaal Saarde kihelkonnas.
Vaata Saarde kihelkond ja Voltveti mõis
Voltveti vald
Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Voltveti vald (saksa keeles Tignitz), ka Tihekõnnu vald oli vald Pärnu kreisi Saarde kihelkonnas ja Pärnu maakonnas.
Vaata Saarde kihelkond ja Voltveti vald
Tuntud ka kui Saa, Saarde kirikukihelkond.