Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Saksimaa kuurvürstiriik

Index Saksimaa kuurvürstiriik

Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.

75 suhted: Askania dünastia, August II, August III, Dresden, Friedrich August I, Johann (Saksimaa hertsog), Johann Georg I, Karl IV, Karl V, Kuldbulla, Kuurvürst, Leedu suurvürst, Luterlus, Meißeni markkrahvkond, Napoleon I, Poola kuningas, Reformatsioon, Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Saksi-Wittenberg, Saksimaa hertsogiriik, Saksimaa kuningas, Saksimaa kuningriik, Saksimaa kuurvürst, Schmalkaldeni liit, Schmalkaldeni sõda, Stanisław Leszczyński, Tüüringi, Wettinid, 1284, 1307, 1337, 1356, 1367, 1370, 1388, 1412, 1419, 1422, 1428, 1441, 1463, 1464, 1468, 1485, 1486, 1503, 1521, 1525, 1526, ..., 1532, 1553, 1554, 1560, 1583, 1585, 1586, 1591, 1611, 1613, 1647, 1656, 1668, 1670, 1680, 1691, 1694, 1696, 1697, 1722, 1733, 1750, 1763, 1806, 1827. Laienda indeks (25 rohkem) »

Askania dünastia

Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Askania dünastia · Näe rohkem »

August II

August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja August II · Näe rohkem »

August III

pisi August III (7. oktoober 1696 – 5. oktoober 1763) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst aastatel 1734–1763.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja August III · Näe rohkem »

Dresden

Dresden Dresden Dresden (sorbi keeles Drježdźany) on linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Dresden · Näe rohkem »

Friedrich August I

Saksimaa esimene kuningas Friedrich August I Friedrich August I (23. detsember 1750 Dresdenis – 31. mai 1827 Dresdenis) oli viimane Saksimaa hertsog ja kuurvürst ning esimene Saksimaa kuningas.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Friedrich August I · Näe rohkem »

Johann (Saksimaa hertsog)

Johann Kindlameelne. Lucas Cranach vanema maalitud portree. Johann Kindlameelne (Johann der Beständige; 30. juuni 1468 – 16. august 1532) oli Saksi hertsog ja kuurvürst alates 1525.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Johann (Saksimaa hertsog) · Näe rohkem »

Johann Georg I

Johann Georg I koeraga. Frans Luycx, 1652 Johann Georg I (5. märts 1585 Dresden – 8. oktoober 1656 Dresden) oli Saksimaa kuurvürst Wettini dünastia Alberti liinist, Christian II vend.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Johann Georg I · Näe rohkem »

Karl IV

Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Karl IV · Näe rohkem »

Karl V

Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Karl V · Näe rohkem »

Kuldbulla

Alexios III Megas Komnenose keiserlik ''chrysobull'', 1374 Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV poolt välja antud kuldbulla aastast 1356 Béla IV poolt aastal 1242 välja antud kuldbulla Zagrebi asukatele Horvaatias Kuldbulla (chrysobull) oli kuldne pitser (ladina keeles bulla aurea), mis kinnitati keskajal ja renessansi ajal Bütsantsi keisrite ja hiljem Euroopa monarhide poolt väljaantud riiklikult tähtsatele ürikutele (bulla).

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Kuldbulla · Näe rohkem »

Kuurvürst

Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Kuurvürst · Näe rohkem »

Leedu suurvürst

Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Luterlus · Näe rohkem »

Meißeni markkrahvkond

Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Meißeni markkrahvkond · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Napoleon I · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Reformatsioon · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksi-Wittenberg

Saksi-Wittenbergi hertsogkond (sks Herzogtum Sachsen-Wittenberg) oli aastatel 1296–1356 Saksa-Rooma riigi osastisriik, mille keskus oli Wittenbergis.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Saksi-Wittenberg · Näe rohkem »

Saksimaa hertsogiriik

Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Saksimaa kuningas

Saksimaa kuningas oli Saksi kuningriigi valitsejate tiitel aastatel 1806–1918.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Saksimaa kuningas · Näe rohkem »

Saksimaa kuningriik

Saksimaa kuningriik oli aastatel 1806–1918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Saksimaa kuningriik · Näe rohkem »

Saksimaa kuurvürst

Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Saksimaa kuurvürst · Näe rohkem »

Schmalkaldeni liit

Schmalkaldeni liit ehk Schmalkaldeni liiga (saksa keeles Schmalkaldischer Bund, Schmalkaldische Liga või Liga von Schmalkalden) oli 1531.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Schmalkaldeni liit · Näe rohkem »

Schmalkaldeni sõda

Schmalkaldeni sõda (saksa keeles Schmalkaldischer Krieg) viitab lühikesele vägivallaperioodile aastatel 1546–1547 Saksa-Rooma riigi keisri Karl V (samal ajal Hispaania kuningas Carlos I) vägede, mida juhatas Alba hertsog don Fernando Álvarez de Toledo y Pimentel, ja luterliku Schmalkaldeni Liidu vägede vahel Saksa-Rooma riigi territooriumitel.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Schmalkaldeni sõda · Näe rohkem »

Stanisław Leszczyński

Poola kuningas ja Leedu suurvürst '''Stanisław Leszczyński'''. Jean Girardet' maal. Stanisław Leszczyński (leedu Stanislovas Leščinskis; 20. oktoober 1677 Lviv – 23. veebruar 1766 Lunéville, Prantsusmaa) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst 1704–1709 ja 1733–1736 ning Lorraine'i hertsog 1737–1766.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Stanisław Leszczyński · Näe rohkem »

Tüüringi

Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Tüüringi · Näe rohkem »

Wettinid

Wettinid on Saksa krahvide, hertsogite, kuurvürstide ja kuningate dünastia, mis kunagi valitses tänapäeva Saksamaa liidumaade Saksimaa, Saksi-Anhalti Saksi osa ja Tüüringi ala rohkem kui 800 aastat.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja Wettinid · Näe rohkem »

1284

1284.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1284 · Näe rohkem »

1307

1307.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1307 · Näe rohkem »

1337

1337.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1337 · Näe rohkem »

1356

1356.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1356 · Näe rohkem »

1367

1367.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1367 · Näe rohkem »

1370

1370.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1370 · Näe rohkem »

1388

1388.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1388 · Näe rohkem »

1412

1412.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1412 · Näe rohkem »

1419

Sajandid: 14. sajand - 15. sajand - 16. sajand Aastakümned: 1360. aastad 1370. aastad 1380. aastad 1390. aastad 1400. aastad – 1410. aastad – 1420. aastad 1430. aastad 1440. aastad 1450. aastad 1460. aastad Aastad: 1414 1415 1416 1417 1418 – 1419 – 1420 1421 1422 1423 1424 ------------- 1419 (MCDXIX) oli 15. sajandi 19.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1419 · Näe rohkem »

1422

1422.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1422 · Näe rohkem »

1428

1428.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1428 · Näe rohkem »

1441

1441.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1441 · Näe rohkem »

1463

1463.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1463 · Näe rohkem »

1464

1464.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1464 · Näe rohkem »

1468

1468.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1468 · Näe rohkem »

1485

1485.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1485 · Näe rohkem »

1486

1486.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1486 · Näe rohkem »

1503

1503.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1503 · Näe rohkem »

1521

1521.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1521 · Näe rohkem »

1525

1525.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1525 · Näe rohkem »

1526

1526.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1526 · Näe rohkem »

1532

1532.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1532 · Näe rohkem »

1553

1553.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1553 · Näe rohkem »

1554

1554.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1554 · Näe rohkem »

1560

1560.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1560 · Näe rohkem »

1583

1583.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1583 · Näe rohkem »

1585

1585.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1585 · Näe rohkem »

1586

1586.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1586 · Näe rohkem »

1591

1591.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1591 · Näe rohkem »

1611

1611.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1611 · Näe rohkem »

1613

1613.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1613 · Näe rohkem »

1647

1647.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1647 · Näe rohkem »

1656

1656.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1656 · Näe rohkem »

1668

1668.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1668 · Näe rohkem »

1670

1670.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1670 · Näe rohkem »

1680

1680.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1680 · Näe rohkem »

1691

1691.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1691 · Näe rohkem »

1694

1694.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1694 · Näe rohkem »

1696

1696.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1696 · Näe rohkem »

1697

1697.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1697 · Näe rohkem »

1722

1722.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1722 · Näe rohkem »

1733

1733.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1733 · Näe rohkem »

1750

1750.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1750 · Näe rohkem »

1763

1763.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1763 · Näe rohkem »

1806

1806.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1806 · Näe rohkem »

1827

1827.

Uus!!: Saksimaa kuurvürstiriik ja 1827 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Saksimaa Kuurvürstiriik, Saksimaa kuurvürstkond.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »