Sisukord
57 suhted: Anhalt-Köthen, Augsburgi riigipäevad, Šveits, Brandenburgi mark, Braunschweig, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Goslar, Habsburgid, Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel), Hermann von Brüggenei, Johann (Saksimaa hertsog), Kalvinism, Karl V, Keskaeg, Kuurvürst, Lübeck, Liivimaa ordu maameister, Lucas Cranach vanem, Martin Luther, Mühlbergi lahing, Paavst, Paulus III, Protestantism, Regensburg, Riia, Riia peapiiskop, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Saksimaa kuurvürst, Schmalkaldeni sõda, Speyeri protestatsioon, Türgi, Territoriaalkirik, Torgau, Trento kirikukogu, Ulrich Zwingli, Wettinid, 1519, 1530, 1531, 1532, 1533, 1534, 1535, 1536, 1540, 1540. aastad, 1541, 1542, ... Laienda indeks (7 rohkem) »
- Reformatsioon
Anhalt-Köthen
Lipp Vapp Kaart Hertsogkonna vapp (1846) Anhalt-Kötheni vürstkond on esinenud kahel korral.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Anhalt-Köthen
Augsburgi riigipäevad
Augsburgi riigipäevad olid Augsburgi linnas toimunud Saksa-Rooma riigipäevad.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Augsburgi riigipäevad
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Šveits
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Brandenburgi mark
Braunschweig
Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Braunschweig
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Goslar
pisi Goslar on ajalooline linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Goslar
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Habsburgid
Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Heinrich II (10. november 1489 – 11. juuni 1568), kutsutud Nooremaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1514 kuni oma surmani.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Hermann von Brüggenei
Hermann von Brüggenei hauakivi Võnnus Hermann von Brüggenei, teise nimega Hasenkamp (umbes 1475 – 5. veebruaril 1549 Võnnus) oli Liivi ordu meister aastatel 1535–1549.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Hermann von Brüggenei
Johann (Saksimaa hertsog)
Johann Kindlameelne. Lucas Cranach vanema maalitud portree. Johann Kindlameelne (Johann der Beständige; 30. juuni 1468 – 16. august 1532) oli Saksi hertsog ja kuurvürst alates 1525.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Johann (Saksimaa hertsog)
Kalvinism
Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Kalvinism
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Karl V
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Keskaeg
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Kuurvürst
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Lübeck
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Liivimaa ordu maameister
Lucas Cranach vanem
Lucas Cranach vanem (saksa keeles Lucas Cranach der Ältere, lühendatult Lucas Cranach d.Ä. või d.Ae.;; u 1472 – 16. oktoober 1553) oli Saksa renessansiaegne maalikunstnik ja graafik.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Lucas Cranach vanem
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Martin Luther
Mühlbergi lahing
Mühlbergi lahing oli reformatsiooni ajal suur lahing Mühlbergi juures Saksimaa kuurvürstiriigis, milles Saksa-Rooma riigi katoliiklikud vürstid keiser Karl V juhtimisel alistasid otsustavalt Saksi kuurvürsti Johann Friedrich I ja Hesseni maakrahvi Philipp I juhitava protestantlike vürstide luterliku Schmalkaldeni liidu.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Mühlbergi lahing
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Paavst
Paulus III
Paulus III (Alessandro Farnese, 29. veebruar 1468 – 10. november 1549), oli paavst aastatel 1534–1549.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Paulus III
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Protestantism
Regensburg
Roomlaste kindlustuste konserveeritud jäänused Regensburg on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal, Oberpfalzi ringkonna halduskeskus.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Regensburg
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Riia
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Riia peapiiskop
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Saksa keel
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Saksa-Rooma riik
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Saksimaa kuurvürst
Schmalkaldeni sõda
Schmalkaldeni sõda (saksa keeles Schmalkaldischer Krieg) viitab lühikesele vägivallaperioodile aastatel 1546–1547 Saksa-Rooma riigi keisri Karl V (samal ajal Hispaania kuningas Carlos I) vägede, mida juhatas Alba hertsog don Fernando Álvarez de Toledo y Pimentel, ja luterliku Schmalkaldeni Liidu vägede vahel Saksa-Rooma riigi territooriumitel.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Schmalkaldeni sõda
Speyeri protestatsioon
Speyeri protestatsioon oli avaldus, mille tegid protestantliku vähemuse esindajad 1529.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Speyeri protestatsioon
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Türgi
Territoriaalkirik
Territoriaalkirik (saksa keel Landeskirche) oli 16. sajandil pärast reformatsiooni roomakatoliku kiriku usutunnistusest eraldunud kindlal territooriumil (maa-alal või vabalinnas) tegutsenud partikulaarkiriku liik.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Territoriaalkirik
Torgau
Torgau on linn Saksamaal Saksimaa liidumaal Elbe kaldal, Põhja-Saksi kreisi halduskeskus.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Torgau
Trento kirikukogu
Trento kirikukogu Trento kirikukogu (ladina keeles Concilium Tridentinum) oli Rooma-Katoliku Kiriku kirikukogu, mille kutsus kokku paavst Paulus III.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Trento kirikukogu
Ulrich Zwingli
Ulrich Zwingli (levinud on ka nimekuju Huldrych Zwingli; 1. jaanuar 1484 Šveits, Wildhaus – 11. oktoober 1531 Šveits, Kappel am Albis) oli šveitsi usu-uuendaja.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Ulrich Zwingli
Wettinid
Wettinid on Saksa krahvide, hertsogite, kuurvürstide ja kuningate dünastia, mis kunagi valitses tänapäeva Saksamaa liidumaade Saksimaa, Saksi-Anhalti Saksi osa ja Tüüringi ala rohkem kui 800 aastat.
Vaata Schmalkaldeni liit ja Wettinid
1519
1519.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 1519
1530
1530.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 1530
1531
1531.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 1531
1532
1532.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 1532
1533
1533.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 1533
1534
1534.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 1534
1535
1535.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 1535
1536
1536.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 1536
1540
1540.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 1540
1540. aastad
1540.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 1540. aastad
1541
1541.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 1541
1542
1542.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 1542
1545
1545.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 1545
1546
1546.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 1546
1547
1547.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 1547
1555
1555.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 1555
24. aprill
24.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 24. aprill
27. veebruar
27.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 27. veebruar
4. juuni
4.
Vaata Schmalkaldeni liit ja 4. juuni
Vaata ka
Reformatsioon
- Ikonoklasm
- Pärtliöö veresaun
- Reformatsioon
- Schmalkaldeni liit
Tuntud ka kui Schmalkaldeni Liiga.