Kiiremini kui brauser!
27 suhted: André Breton, Šveits, Bukarest, Dadaism, Hispaania kodusõda, Juudid, Louis Aragon, Moinești, Pariis, Prantsuse Kommunistlik Partei, Rootsi, Rumeenia, Sümbolism, Sürrealism, Stockholm, Ungari ülestõus (1956), Vastupanuliikumine, Zürich, 16. aprill, 1896, 1912, 1919, 1925, 1927, 1942, 1963, 25. detsember.
André Breton
André Breton 1924. aastal André Breton (19. veebruar 1896 – 28. september 1966) oli prantsuse proosakirjanik ja luuletaja.
Uus!!: Tristan Tzara ja André Breton · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Tristan Tzara ja Šveits · Näe rohkem »
Bukarest
Bukarest (rumeenia București) on Rumeenia pealinn.
Uus!!: Tristan Tzara ja Bukarest · Näe rohkem »
Dadaism
Esimese dadaistliku kunsti näituse avamine 5. juunil 1920 Berliinis Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis Esimese maailmasõja ajal Šveitsis Zürichis ning oli valitsevaks aastatel 1916–1922.
Uus!!: Tristan Tzara ja Dadaism · Näe rohkem »
Hispaania kodusõda
Hispaania kodusõda oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt Hispaania Teises Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel.
Uus!!: Tristan Tzara ja Hispaania kodusõda · Näe rohkem »
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Uus!!: Tristan Tzara ja Juudid · Näe rohkem »
Louis Aragon
Louis Aragon Louis Aragon (3. oktoober 1897 Neuilly-sur-Seine – 24. detsember 1982 Pariis) oli prantsuse kirjanik.
Uus!!: Tristan Tzara ja Louis Aragon · Näe rohkem »
Moinești
Moinești on linn Rumeenias Bacău maakonnas.
Uus!!: Tristan Tzara ja Moinești · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Tristan Tzara ja Pariis · Näe rohkem »
Prantsuse Kommunistlik Partei
Prantsuse Kommunistlik Partei (prantsuse keeles Parti communiste français; lühend PCF) on kommunismi ja euroskeptitsismi ideoloogiat propageeriv kommunistlik partei, suuremaid poliitilisi parteid Prantsusmaal (2006. aastal suuruselt kolmas).
Uus!!: Tristan Tzara ja Prantsuse Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Tristan Tzara ja Rootsi · Näe rohkem »
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Uus!!: Tristan Tzara ja Rumeenia · Näe rohkem »
Sümbolism
Carlos Schwabe - "La Mort et le Fossoyeur" (u 1895) Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias.
Uus!!: Tristan Tzara ja Sümbolism · Näe rohkem »
Sürrealism
William Girometti "Tundmatu naise portree" (1972) Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms.
Uus!!: Tristan Tzara ja Sürrealism · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Tristan Tzara ja Stockholm · Näe rohkem »
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Uus!!: Tristan Tzara ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »
Vastupanuliikumine
Vastupanuliikumine on riigi või muu suurema piirkonna elanike organiseeritud (ja sageli ka relvastatud) vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud (sõjalisele) kontrollile.
Uus!!: Tristan Tzara ja Vastupanuliikumine · Näe rohkem »
Zürich
Zürich (prantsuse Zurich, itaalia Zurigo, romanši Turitg) on Šveitsi suurim linn (Zürichi linnastus on üle 1 miljoni elaniku), Zürichi kantoni pealinn.
Uus!!: Tristan Tzara ja Zürich · Näe rohkem »
16. aprill
16.
Uus!!: Tristan Tzara ja 16. aprill · Näe rohkem »
1896
1896.
Uus!!: Tristan Tzara ja 1896 · Näe rohkem »
1912
1912.
Uus!!: Tristan Tzara ja 1912 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Tristan Tzara ja 1919 · Näe rohkem »
1925
1925.
Uus!!: Tristan Tzara ja 1925 · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Tristan Tzara ja 1927 · Näe rohkem »
1942
1942.
Uus!!: Tristan Tzara ja 1942 · Näe rohkem »
1963
1963.
Uus!!: Tristan Tzara ja 1963 · Näe rohkem »
25. detsember
25.
Uus!!: Tristan Tzara ja 25. detsember · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Samuel Rosenstock, Samy Rosenstock.
