Kiiremini kui brauser!
48 suhted: Afganistan, Anatoolia, Antakya, Araabia, Armeenia, Assüüria, Bütsantsi ajalugu, Constantinus Suur, Damaskus, Galerius, Herakleios I, Iraak, Iraan, Jeruusalemm, Julianus (keiser), Justinianus I, Kalifaat, Kaukaasia, Ktesiphon, Lähis-Ida, Lähis-Ida ajalugu, Mesopotaamia, Orjus, Partia, Reliikvia, Rooma keiser, Rooma keisririik, Rooma vabariik, Sassaniidid, Süüria, Sevani järv, Türgi, Thbilisi, Tigris, Vana-Egiptuse ajalugu, Väike-Aasia, Väike-Armeenia, Zoroastrism, 224, 226, 298, 3. sajand, 349, 350. aastad, 358, 637, 651, 7. sajand.
Afganistan
Afganistan (puštu keeles افغانستان Afghānistān, dari keeles افغانستان Afghānestān, kuni 2021. aasta augustini Afganistani Islamivabariik; alates 2021. aasta 15. augustist Afganistani Islamiemiraat) on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Afganistan · Näe rohkem »
Anatoolia
Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Anatoolia · Näe rohkem »
Antakya
Antakya (araabia انطاكية (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Antakya · Näe rohkem »
Araabia
Araabia poolsaar Araabia poolsaar satelliidilt nähtuna Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela-Aasias asuv poolsaar.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Araabia · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Armeenia · Näe rohkem »
Assüüria
Assüüria on ajalooline piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Assüüria · Näe rohkem »
Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Constantinus Suur · Näe rohkem »
Damaskus
Damaskus on Süüria pealinn.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Damaskus · Näe rohkem »
Galerius
Galerius (Imperator Caesar Caius Galerius Valerius Maximianus Augustus); sünninimi Maximinus; 255 – 5. mai 311) oli Vana-Rooma keiser 1. maist 305 kuni surmani. Kuulutas 311. aasta aprillis, veidi enne oma surma, kristluse praktiseerimise lubatuks Rooma keisririigi aladel. Lisanimed: Germanicus maximus (293), Gothicus maximus (293), Aegyptiacus maximus (294), Thebaicus maximus (294), Sarmaticus maximus (294), Persicus maximus (295?), Britannicus maximus (296?), Carpicus maximus (297?), Medicus maximus (298), Adiabenicus maximus (298). Loomulik surm. Kategooria:Vana-Rooma keisrid Kategooria:Sündinud 255 Kategooria:Surnud 311.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Galerius · Näe rohkem »
Herakleios I
Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest. Ta oli üks tähtsamaid ja silmapaistvamaid Bütsantsi valitsejaid. Teda võib pidada viimaseks hilisantiigi valitsejaks ning esimeseks keskmise Bütsantsi riigi keisriks. Tema rajatud Herakleiose dünastia kestis 711. aastani. Herakleios oli sunnitud sõdima algul Pärsiaga (Sassaniidide riigiga), hiljem araablastega. Tema valitsusaja üks olulisemaid pärandeid oli kreeka keele muutmine ladina keele asemel keisririigi ametlikuks keeleks.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Herakleios I · Näe rohkem »
Iraak
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Iraak · Näe rohkem »
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Iraan · Näe rohkem »
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Jeruusalemm · Näe rohkem »
Julianus (keiser)
Flavius Claudius Iulianus Julianus Apostata (ka Julianus Usutaganeja; sünninimi Flavius Claudius Julianus; 332 Konstantinoopol – 26. juuni 363 Ktesiphoni lähedal) oli Rooma keiser aastast 361 kuni surmani.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Julianus (keiser) · Näe rohkem »
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Justinianus I · Näe rohkem »
Kalifaat
Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Kalifaat · Näe rohkem »
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Kaukaasia · Näe rohkem »
Ktesiphon
Ktesiphoni palee varemed 1864. aastal Ktesiphon (pärsia keeles Tīsfūn; araabia keeles Quṭaisifūn) oli Partia ja Sassaniidide riigi pealinn (vastavalt aastatel 247 eKr – 224 pKr ja 224–651).
Uus!!: Sassaniidide riik ja Ktesiphon · Näe rohkem »
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Lähis-Ida · Näe rohkem »
Lähis-Ida ajalugu
Lähis-Ida ajalugu annab ülevaate piirkonna arengust alates Lähis-Ida arhailisest perioodist kuni tänapäevani.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Lähis-Ida ajalugu · Näe rohkem »
Mesopotaamia
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Mesopotaamia · Näe rohkem »
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Orjus · Näe rohkem »
Partia
Partia riik oma suurimas ulatuses Partia oli hellenistlik suurriik tänapäeva Iraani ja Iraagi aladel, aastatel 247 eKr – 224 pKr.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Partia · Näe rohkem »
Reliikvia
Relikviaaraltar. Kullatud hõbe, läbikumav email, maaling. 25,4 × 40,6 cm (avatult). Prantsusmaa, ''ca'' 1325–1350. The Cloistersi muuseum, New York Reliikvia (ladina keeles reliquiae 'jäänused') on religioosse tähendusega säilmed, mis on tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega ja on religioosse austamise objektiks.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Reliikvia · Näe rohkem »
Rooma keiser
Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Rooma keiser · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Rooma vabariik
Rooma vabariik (ladina keeles Res publica Romana) oli Rooma riigi vabariiklik ajajärk, mis kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Rooma vabariik · Näe rohkem »
Sassaniidid
Sassaniidid oli Iraani valitsejate suguvõsa 3.–7. sajandil Sassaniidide riigis.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Sassaniidid · Näe rohkem »
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Süüria · Näe rohkem »
Sevani järv
Vaade järvele Sevanavanki kloostrist Sevan (armeenia Սևան (Sevan), Սևանա լիճ (Sevana litš; 'Sevani järv')) on järv Aasias Armeenia mägismaal 1896 m kõrgusel merepinnast.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Sevani järv · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Türgi · Näe rohkem »
Thbilisi
Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis ka Tiflis) on Gruusia pealinn.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Thbilisi · Näe rohkem »
Tigris
Tigris Türgis Tigris (türgi Dicle, kurdi Çemê Dicle, araabia دجله (Dijlah)) on ligi 1900 km pikkune jõgi Edela-Aasias Mesopotaamias.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Tigris · Näe rohkem »
Vana-Egiptuse ajalugu
Egiptuse alad 21. sajandil Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimeste asukate saabumisest Niiluse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Vana-Egiptuse ajalugu · Näe rohkem »
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Väike-Aasia · Näe rohkem »
Väike-Armeenia
2. sajandil eKr ehk vahetult enne roomlaste poolt vallutamist Väike-Armeenia (armeenia keeles Փոքր Հայք, Pokr Hayk;Adontz, Nicolas. "". Calouste Gulbenkian Foundation. Lk 311. Lissabon, 1970. ladina keeles Armenia Minor), tuntud ka kui Armenia Minor ja Armenia Inferior, hõlmas armeenlastega asustatud alasid muistsest Armeenia kuningriigist peamiselt läänes ja loodes.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Väike-Armeenia · Näe rohkem »
Zoroastrism
Faravahar - üks tähtsamaid zoroastrismi sümboleid Zoroastrism (pärsia زرتشتی, kurdi Zerdeştîtî), ka masdaism, on vanim monoteistlik usund.
Uus!!: Sassaniidide riik ja Zoroastrism · Näe rohkem »
224
224.
Uus!!: Sassaniidide riik ja 224 · Näe rohkem »
226
226.
Uus!!: Sassaniidide riik ja 226 · Näe rohkem »
298
298.
Uus!!: Sassaniidide riik ja 298 · Näe rohkem »
3. sajand
3.
Uus!!: Sassaniidide riik ja 3. sajand · Näe rohkem »
349
349.
Uus!!: Sassaniidide riik ja 349 · Näe rohkem »
350. aastad
350.
Uus!!: Sassaniidide riik ja 350. aastad · Näe rohkem »
358
358.
Uus!!: Sassaniidide riik ja 358 · Näe rohkem »
637
637.
Uus!!: Sassaniidide riik ja 637 · Näe rohkem »
651
651.
Uus!!: Sassaniidide riik ja 651 · Näe rohkem »
7. sajand
7.
Uus!!: Sassaniidide riik ja 7. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Sassaniidide Pärsia, Sassaniidide Riik, Sassaniidide dünastia, Sassaniidide impeerium.
