Kiiremini kui brauser!
45 suhted: Õigeusu kirik, Balkani poolsaar, Belgrad, Belgradi Ülikool, Berliini kongress, Bosnia ejalett, Bulgaaria, Diplomaat, Doonau, Feodalism, Habsburgide monarhia, Illüüria provintsid, Iseseisvus, Kagu-Euroopa, Kõrk Värav (Osmanite õukond), Kesk-Serbia, Klemens Wenzel Lothar von Metternich, Kodanlus, Kreeka, Leopold von Ranke, Mahmud II, Maksud, Mustafa IV, Osmanite riik, Pärisorjus, Prantsuse esimene keisririik, Prantsuse revolutsioon, Rahvus, Ratsionalism, Romantism, Süseräänsus, Sekularism, Selim III, Serbia, Serbia Õigeusu Kirik, Serbia tsaaririik, Serbia vürstkond, Serblased, Serblaste Vabariik, Slaavlased, Valgustusajastu, Vasallriik, Venemaa Keisririik, Viini kongress, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda.
Õigeusu kirik
Rumeenia õigeusu kiriku peakirik Õigeusu kristlaste protsentuaalne jaotus riigiti Õigeusu kirik (ka ortodoksne kirik; vananenud nimetus ka kreeka-katoliku kirik, mida tänapäeval kasutatakse hoopis teise kiriku kohta) ehk Püha Üleilmne Apostlik-Õigeusu Kirik on 1054.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Õigeusu kirik · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Belgrad
Belgrad on Serbia pealinn.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Belgrad · Näe rohkem »
Belgradi Ülikool
Belgradi Ülikool (serbia keeles "Универзитет у Београду") on vanim ja suurim ülikool Serbias.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Belgradi Ülikool · Näe rohkem »
Berliini kongress
Riigikantseleis 13. juulil. Otto von Bismarcki kõrval on Gyula Andrássy ja Pjotr Šuvalov; vasakus ääres on Alajos Károlyi, Aleksandr Gortšakov ja Benjamin Disraeli Berliini kongress (13. juuni – 13. juuli 1878) oli selle aja maailma suurte jõudude (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Austria-Ungari, Itaalia, Preisimaa ja Osmanite riigi) esindajate ja ka nelja Balkani poolsaare riigi esindajate (Kreeka, Rumeenia, Serbia ja Montenegro) tippkohtumine, mille eesmärk oli panna paika 1877-1878 Vene-Türgi sõja järgsed piirid Balkani poolsaarel.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Berliini kongress · Näe rohkem »
Bosnia ejalett
Bosnia ejalett aastal 1683 Bosnia ejalett (osmanitürgi ejalet-i Bosna, bosnia Bosanski Pašaluk) või Bosnia Beylerbeylik (türgi Bosna Beylerbeyliği) oli Osmanite riigi ejalett (ka beylerbeylik) aastatel 1580–1867, mis põhines peamiselt tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Bosnia ejalett · Näe rohkem »
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Bulgaaria · Näe rohkem »
Diplomaat
Venemaa Keisririigis aastail 1809–1814, sel ajal külastas ta samuti Tallinna Diplomaat on riiki või rahvusvahelist organisatsiooni esindav kindlaksmääratud volitustega isik.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Diplomaat · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Doonau · Näe rohkem »
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Feodalism · Näe rohkem »
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Habsburgide monarhia · Näe rohkem »
Illüüria provintsid
Illüüria provintsid (prantsuse: Provinces illyriennes) oli lühiajaline Napoleoni Prantsuse keisririigi autonoomne provints, mis loodi aastal 1809 territooriumitel piki Aadria mere põhja- ja idarannikut, mis olid vallutatud Viienda koalitsiooni sõjas.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Illüüria provintsid · Näe rohkem »
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Iseseisvus · Näe rohkem »
Kagu-Euroopa
Seonduvate piirkondade sisealad Kagu-Euroopa on mitteametlik regioon Euroopa kaguosas, mille koosseisu kuuluvad need Ida- ja Lõuna-Euroopa riigid, mis asuvad Balkani poolsaarel, või nendest põhjakaares (Rumeenia ja Moldova), sealhulgas Kreeta saarel ja Küprose saarel.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Kagu-Euroopa · Näe rohkem »
Kõrk Värav (Osmanite õukond)
Imperiaalvärav (''Bâb-ı Hümâyûn'') İstanbulis, mis viib Topkapi palee kõige välimisse sisehoovi, oli kuni 18. sajandini tuntud kui Kõrk Värav. Tänapäevase Kõrgi Värava sissepääs palee-esisel Kõrk Värav (ka Kõrge Värav; osmanitürgi keeles باب عالی ehk Bāb-i ʿĀlī või Babıali) on Osmanite impeeriumi keskvalitsuse ja selle diplomaatia sünekodeetiline metonüüm.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Kõrk Värav (Osmanite õukond) · Näe rohkem »
Kesk-Serbia
Kaardil on märgitud punasega Kesk-Serbia piiritlus Kesk-Serbia (serbia keeles централна Србија või ka ужа Србија) on Serbia piirkond, mis asub väljaspool Vojvodina provintsi põhjas ja väljaspool vaidlusalust Kosovo territooriumi.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Kesk-Serbia · Näe rohkem »
Klemens Wenzel Lothar von Metternich
Klemens Wenzel Lothar Nepomuk, Metternich-Winneburg-Beilsteini vürst (tuntud ka kantsler Metternichi või vürst Metternichina; 15. mai 1773 Koblenz – 11. juuni 1859 Viin) oli Austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler (1821–1848).
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Klemens Wenzel Lothar von Metternich · Näe rohkem »
Kodanlus
Kodanlus (kõnekeeles ka pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Kodanlus · Näe rohkem »
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Kreeka · Näe rohkem »
Leopold von Ranke
Leopold von Ranke (21. detsember 1795 – 23. mai 1886) oli Saksa ajaloolane, keda peetakse ka moodsa ajalooteaduse isaks.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Leopold von Ranke · Näe rohkem »
Mahmud II
Mahmud II Mahmud II (osmanitürgi keeles محمود ثانى Mahmud-i sānī; محمود عدلى Mahmud-i Âdlî; türgi keeles II. Mahmud; 20. juuli 1785 – 1. juuli 1839) oli Osmanite riigi sultan aastatel 1808–1839.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Mahmud II · Näe rohkem »
Maksud
Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Maksud · Näe rohkem »
Mustafa IV
Mustafa IV (osmanitürgi keeles: مصطفى رابع Muṣṭafā-i rābi) (8. september 1779 – 16. november 1808) oli Osmanite riigi sultan aastatel 1807–1808.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Mustafa IV · Näe rohkem »
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Osmanite riik · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »
Rahvus
Rahvus, ka natsioon (ladina keeles natio, sõnast nasci, ’sündima’) on etnose arengustaadium, mida iseloomustab keelel, kultuuril, usul või muudel teguritel põhinev identiteet.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Rahvus · Näe rohkem »
Ratsionalism
Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Ratsionalism · Näe rohkem »
Romantism
Caspar David Friedrich"Rügeni kriidikaljud" Romantism on ühiskonnas, kunstis ja teaduses üldmõiste lõdvalt seotud kogumile sotsiaal-poliitilistele ideedele ja kunstistiilidele, mida iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Romantism · Näe rohkem »
Süseräänsus
Süseräänsus on mis tahes riikidevaheline suhe, kus üks piirkond või võim kontrollib kõrvalriigi välispoliitikat ja -suhteid, võimaldades kõrvalriigil säilitada sisemine autonoomsus.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Süseräänsus · Näe rohkem »
Sekularism
Sekularism (ilmalik-) on poliitiline ideoloogia, religiooni ja poliitilise võimu, kiriku ja riigi üksteisest eristumisest.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Sekularism · Näe rohkem »
Selim III
Selim III Selim III (osmanitürgi keeles سليمثالث Selīm-i sālis; 24. detsember 1761 – 28. juuli 1808) oli Osmanite riigi sultan aastatel 1789–1807.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Selim III · Näe rohkem »
Serbia
Serbia faktiline territoorium Kosovo iseseisvumise järel Serbia Vabariik on merepiirita riik Euroopas Balkani poolsaare keskosas.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Serbia · Näe rohkem »
Serbia Õigeusu Kirik
Serbia Õigeusu Kirik (serbia keeles Српска православна црква) ehk Serbia Patriarhaat on üks autokefaalsetest õigeusu kirkutest.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Serbia Õigeusu Kirik · Näe rohkem »
Serbia tsaaririik
Serbia tsaaririik (serbia keeles Српско Царство / Srpsko Carstvo) on historiograafiline mõiste riigile Balkani poolsaarel, mis tekkis keskaegsest Serbia kuningriigist.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Serbia tsaaririik · Näe rohkem »
Serbia vürstkond
* Vaata ka: Serbia vürstkond (keskaegne) Serbia vürstkond (serbia: Кнежевина Србија / Kneževina Srbija) oli poolsõltumatu riik Balkani poolsaarel, mis tekkis Serbia revolutsiooni tulemusena, mis toimus aastatel 1804 kuni 1817.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Serbia vürstkond · Näe rohkem »
Serblased
Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Serblased · Näe rohkem »
Serblaste Vabariik
Serblaste Vabariik on üks kahest Bosnia ja Hertsegoviina osast.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Serblaste Vabariik · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Slaavlased · Näe rohkem »
Valgustusajastu
Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Valgustusajastu · Näe rohkem »
Vasallriik
Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Vasallriik · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja Viini kongress · Näe rohkem »
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.
Uus!!: Serbia revolutsioon ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda · Näe rohkem »
