Ava Google MapsisSisukord
34 suhted: Adolf Erik Nordenskiöld, Geograafilised koordinaadid, Gneiss, Golfi hoovus, Graniit, Hollandlased, Horatio Nelson, Jääkaru, Kirdemaa, Kivirik, Kurvitsalised, Laid, Lunn, Morsk, Norra, Põhjapõder, Põhjapoolus, Phippsøya, Polaarrebane, Rossøya, Saar, Saarestik, Samblikud, Sammaltaimed, Teravmäed, Vandelkajakas, Väikealk, 1618, 1663, 1666, 1773, 1827, 1861, 1973.
Adolf Erik Nordenskiöld
Parun (Nils) Adolf Erik Nordenskiöld (ˈnuːrdenʃɶld) (ka A. E. Nordenskioeld; 18. november 1832 Helsingi, Soome – 12. august 1901 Dalbyö, Södermanland, Rootsi) oli soome parun, geoloog, mineraloog ja polaaruurija.
Vaata Sjuøyane ja Adolf Erik Nordenskiöld
Geograafilised koordinaadid
Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid.
Vaata Sjuøyane ja Geograafilised koordinaadid
Gneiss
Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.
Vaata Sjuøyane ja Gneiss
Golfi hoovus
Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.
Vaata Sjuøyane ja Golfi hoovus
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Vaata Sjuøyane ja Graniit
Hollandlased
Hollandlaste diasporaa Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.
Vaata Sjuøyane ja Hollandlased
Horatio Nelson
Horatio Nelson, esimene Nelsoni vikont ja Bronté hertsog (29. september 1758 Burnham Thorpe, Norfolk – 21. oktoober 1805) oli Briti mereväeohvitser, viitseadmiral.
Vaata Sjuøyane ja Horatio Nelson
Jääkaru
Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.
Vaata Sjuøyane ja Jääkaru
Kirdemaa
Kirdemaa asukoht 400px Kirdemaa on arktiline kõrb Morskade koloonia Kirdemaa rannikul Kirdemaa (norra Nordaustlandet) on saar Norra Kuningriigis Svalbardis Teravmägede saarestiku kirdeosas.
Vaata Sjuøyane ja Kirdemaa
Kivirik
Kivirik (Saxifraga L.) on kivirikuliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Sjuøyane ja Kivirik
Kurvitsalised
Kurvitsalised (Charadriiformes) on mitmekesine lindude selts, kuhu kuulub umbes 350 liiki.
Vaata Sjuøyane ja Kurvitsalised
Laid
Laid (omastav laiu) on väljakujunenud taimkattega väike saar.
Vaata Sjuøyane ja Laid
Lunn
Lunn ehk põhjalunn (Fratercula arctica) on merelind lunni perekonnast alklaste sugukonnast.
Vaata Sjuøyane ja Lunn
Morsk
Morsk (Odobenus rosmarus) on ainuke morsklaste sugukonda kuuluv liik ja Arktika suurim loivaline.
Vaata Sjuøyane ja Morsk
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Sjuøyane ja Norra
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Vaata Sjuøyane ja Põhjapõder
Põhjapoolus
Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil NASA animatsioon põhjapooluse jääkattemuutustest aastatel 1984–2019 Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Vaata Sjuøyane ja Põhjapoolus
Phippsøya
thumb Phippsøya on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus Kirdemaast põhja pool.
Vaata Sjuøyane ja Phippsøya
Polaarrebane
Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.
Vaata Sjuøyane ja Polaarrebane
Rossøya
Asend Sjuøyane saarestikus Sjuøyane asend Kirdemaa suhtes Rossøya on saar Svalbardi kirdeosas Vesle Tavleøyast veidi loodes, Sjuøyane saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Sjuøyane ja Rossøya
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Vaata Sjuøyane ja Saar
Saarestik
Saarestik ehk arhipelaag on mitme omavahel lähestikku paikneva saare kogum.
Vaata Sjuøyane ja Saarestik
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Vaata Sjuøyane ja Samblikud
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Vaata Sjuøyane ja Sammaltaimed
Teravmäed
Saarestiku kaart Teravmäed Teravmägede kaart aastast 1758 Teravmäed (norra keeles endine nimi Spitsbergen) on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.
Vaata Sjuøyane ja Teravmäed
Vandelkajakas
Vandelkajakas (Pagophila eburnea) on väike kajaklane, oma perekonna ainus esindaja.
Vaata Sjuøyane ja Vandelkajakas
Väikealk
Väikealk Leviala Väikealk ehk ürr (Alle alle) on alklaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Vaata Sjuøyane ja Väikealk
1618
1618.
Vaata Sjuøyane ja 1618
1663
1663.
Vaata Sjuøyane ja 1663
1666
1666.
Vaata Sjuøyane ja 1666
1773
1773.
Vaata Sjuøyane ja 1773
1827
1827.
Vaata Sjuøyane ja 1827
1861
1861.
Vaata Sjuøyane ja 1861
1973
1973.
Vaata Sjuøyane ja 1973