Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Sjuøyane

Index Sjuøyane

Saarestiku kaart Sjuøyane ('Seitse saart') on saarestik Teravmägede põhjaosas, Norra kõige põhjapoolsem saarterühm.

34 suhted: Adolf Erik Nordenskiöld, Geograafilised koordinaadid, Gneiss, Golfi hoovus, Graniit, Hollandlased, Horatio Nelson, Jääkaru, Kirdemaa, Kivirik, Kurvitsalised, Laid, Lunn, Morsk, Norra, Põhjapõder, Põhjapoolus, Phippsøya, Polaarrebane, Rossøya, Saar, Saarestik, Samblikud, Sammaltaimed, Teravmäed, Vandelkajakas, Väikealk, 1618, 1663, 1666, 1773, 1827, 1861, 1973.

Adolf Erik Nordenskiöld

Parun (Nils) Adolf Erik Nordenskiöld (ˈnuːrdenʃɶld) (ka A. E. Nordenskioeld; 18. november 1832 Helsingi, Soome – 12. august 1901 Dalbyö, Södermanland, Rootsi) oli soome parun, geoloog, mineraloog ja polaaruurija.

Uus!!: Sjuøyane ja Adolf Erik Nordenskiöld · Näe rohkem »

Geograafilised koordinaadid

Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid.

Uus!!: Sjuøyane ja Geograafilised koordinaadid · Näe rohkem »

Gneiss

Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.

Uus!!: Sjuøyane ja Gneiss · Näe rohkem »

Golfi hoovus

Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.

Uus!!: Sjuøyane ja Golfi hoovus · Näe rohkem »

Graniit

Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.

Uus!!: Sjuøyane ja Graniit · Näe rohkem »

Hollandlased

Hollandlaste diasporaa Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.

Uus!!: Sjuøyane ja Hollandlased · Näe rohkem »

Horatio Nelson

Horatio Nelson, esimene Nelsoni vikont ja Bronté hertsog (29. september 1758 Burnham Thorpe, Norfolk – 21. oktoober 1805) oli Briti mereväeohvitser, viitseadmiral.

Uus!!: Sjuøyane ja Horatio Nelson · Näe rohkem »

Jääkaru

Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.

Uus!!: Sjuøyane ja Jääkaru · Näe rohkem »

Kirdemaa

Kirdemaa asukoht 400px Kirdemaa on arktiline kõrb Morskade koloonia Kirdemaa rannikul Kirdemaa (norra Nordaustlandet) on saar Norra Kuningriigis Svalbardis Teravmägede saarestiku kirdeosas.

Uus!!: Sjuøyane ja Kirdemaa · Näe rohkem »

Kivirik

Kivirik (Saxifraga L.) on kivirikuliste sugukonda kuuluv taimeperekond.

Uus!!: Sjuøyane ja Kivirik · Näe rohkem »

Kurvitsalised

Kurvitsalised (Charadriiformes) on mitmekesine lindude selts, kuhu kuulub umbes 350 liiki.

Uus!!: Sjuøyane ja Kurvitsalised · Näe rohkem »

Laid

Laid (omastav laiu) on väljakujunenud taimkattega väike saar.

Uus!!: Sjuøyane ja Laid · Näe rohkem »

Lunn

Lunn ehk põhjalunn (Fratercula arctica) on merelind lunni perekonnast alklaste sugukonnast.

Uus!!: Sjuøyane ja Lunn · Näe rohkem »

Morsk

Morsk (Odobenus rosmarus) on ainuke morsklaste sugukonda kuuluv liik ja Arktika suurim loivaline.

Uus!!: Sjuøyane ja Morsk · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Sjuøyane ja Norra · Näe rohkem »

Põhjapõder

Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.

Uus!!: Sjuøyane ja Põhjapõder · Näe rohkem »

Põhjapoolus

Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil NASA animatsioon põhjapooluse jääkattemuutustest aastatel 1984–2019 Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.

Uus!!: Sjuøyane ja Põhjapoolus · Näe rohkem »

Phippsøya

thumb Phippsøya on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus Kirdemaast põhja pool.

Uus!!: Sjuøyane ja Phippsøya · Näe rohkem »

Polaarrebane

Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.

Uus!!: Sjuøyane ja Polaarrebane · Näe rohkem »

Rossøya

Asend Sjuøyane saarestikus Sjuøyane asend Kirdemaa suhtes Rossøya on saar Svalbardi kirdeosas Vesle Tavleøyast veidi loodes, Sjuøyane saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Sjuøyane ja Rossøya · Näe rohkem »

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Uus!!: Sjuøyane ja Saar · Näe rohkem »

Saarestik

Saarestik ehk arhipelaag on mitme omavahel lähestikku paikneva saare kogum.

Uus!!: Sjuøyane ja Saarestik · Näe rohkem »

Samblikud

"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).

Uus!!: Sjuøyane ja Samblikud · Näe rohkem »

Sammaltaimed

sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.

Uus!!: Sjuøyane ja Sammaltaimed · Näe rohkem »

Teravmäed

Saarestiku kaart Teravmäed Teravmägede kaart aastast 1758 Teravmäed (norra keeles endine nimi Spitsbergen) on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.

Uus!!: Sjuøyane ja Teravmäed · Näe rohkem »

Vandelkajakas

Vandelkajakas (Pagophila eburnea) on väike kajaklane, oma perekonna ainus esindaja.

Uus!!: Sjuøyane ja Vandelkajakas · Näe rohkem »

Väikealk

Väikealk Leviala Väikealk ehk ürr (Alle alle) on alklaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Uus!!: Sjuøyane ja Väikealk · Näe rohkem »

1618

1618.

Uus!!: Sjuøyane ja 1618 · Näe rohkem »

1663

1663.

Uus!!: Sjuøyane ja 1663 · Näe rohkem »

1666

1666.

Uus!!: Sjuøyane ja 1666 · Näe rohkem »

1773

1773.

Uus!!: Sjuøyane ja 1773 · Näe rohkem »

1827

1827.

Uus!!: Sjuøyane ja 1827 · Näe rohkem »

1861

1861.

Uus!!: Sjuøyane ja 1861 · Näe rohkem »

1973

1973.

Uus!!: Sjuøyane ja 1973 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Sjuoyane, Sjuöyane.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »