21 suhted: Friedrich von Schubert, Heidelbergi ülikool, Jalaväekindral, Kartograaf, Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia, Matemaatiline analüüs, Moskva, Professor, Rootsi, Stockholm, Stockholmi Ülikool, Teadusajakiri, Teoreetiline mehaanika, Vene keel, Venemaa, Venemaa Keisririik, Vladimir Kovalevski, 10. veebruar, 15. jaanuar, 1850, 1891.
Friedrich von Schubert
Jalaväekindral Theodor Friedrich von Schubert Theodor Friedrich von Schubert (12. veebruar 1789 Peterburi, Venemaa Keisririik – 15. november 1865 Stuttgart, Württembergi kuningriik) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane, kartograaf ja Venemaa Keisririigi Peastaabi sõjalis-topograafilise depoo direktor.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Friedrich von Schubert · Näe rohkem »
Heidelbergi ülikool
Heidelbergi ülikooli vana peahoone Heidelbergi ülikooli endise füsioloogiainstituudi hoone. Aastal 2011 asub selles kasvatusteaduste instituut Heidelbergi Ruprecht Karli Ülikool (Ruprecht-Karls-Universität Heidelberg) on ülikool Saksamaal Heidelbergis.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Heidelbergi ülikool · Näe rohkem »
Jalaväekindral
Kaks Venemaa keisririigi jalaväekindrali ja kindraladjutant (1862) Jalaväekindral (inglise keeles general of the infantry) on mitmes riigis kehtinud või kehtiv sõjaväeline auaste.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Jalaväekindral · Näe rohkem »
Kartograaf
Kartograaf on elukutse, mille esindaja koostab mitmesuguse sisu ja mõõtkavaga värvilisi ja must-valgeid kaarte mõõtmise, graafiliste, arvuliste ja teksti kujul esitatud andmete põhjal.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Kartograaf · Näe rohkem »
Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja 5) Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs ehk analüüs on matemaatika haru, mis uurib funktsioone ja nende üldistusi piirväärtuse meetodil.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Matemaatiline analüüs · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Moskva · Näe rohkem »
Professor
Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Professor · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Rootsi · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Stockholm · Näe rohkem »
Stockholmi Ülikool
Stockholmi Ülikool Stockholmi Ülikool (rootsi keeles Stockholms universitet) on riiklik ülikool Stockholmis.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Stockholmi Ülikool · Näe rohkem »
Teadusajakiri
Maineka teadusajakirja Nature esimene number 4. novembril 1869 Ornitoloog Marko Mägi räägib teaduspublitseerimise probleemidest Teadusajakiri (inglise scientific journal) on ajakiri, milles avaldatakse teadusartikleid mingis teadusvaldkonnas või mingil erialal.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Teadusajakiri · Näe rohkem »
Teoreetiline mehaanika
Teoreetiline mehaanika ehk absoluutselt jäiga keha mehaanika on klassikalise mehaanika haru, mis uurib absoluutselt jäikade kehade liikumist ja paigalseisu neile rakendatud jõudude toimel.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Teoreetiline mehaanika · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Vladimir Kovalevski
Nõukogude Liidu postmark Vladimir Kovalevski portreega (1952) Vladimir Kovalevski (vene keeles Владимир Онуфриевич Ковалевский; 2. august 1842 Daugavpils – 15. aprill 1883 Moskva) oli vene revolutsionäär ja paleontoloog-evolutsionist, paleoökoloogia rajaja.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Vladimir Kovalevski · Näe rohkem »
10. veebruar
10.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja 10. veebruar · Näe rohkem »
15. jaanuar
15.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja 15. jaanuar · Näe rohkem »
1850
1850.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja 1850 · Näe rohkem »
1891
1891.
Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja 1891 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Sofia Kovalevskaja, Sofja Korvin-Krukovskaja, Sonja Kovalevskaja.