Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Sofja Kovalevskaja

Index Sofja Kovalevskaja

Sofja Kovalevskaja 1880. aastal Sofja Kovalevskaja büst (Walter Runeberg, 1895) Sofja Kovalevskaja (ka Sophie Kowalevski, neiupõlvenimega Sofja Korvin-Krukovskaja; vene keeles Софья Васильевна Ковалевская) (15. jaanuar (3. jaanuar) 1850 Moskva – 10. veebruar (29. jaanuar) 1891 Stockholm) oli esimene silmapaistev vene naismatemaatik, esimene naisprofessor Venemaal ja Põhja-Euroopas (maailma esimene naisprofessor matemaatikas) ning üks esimesi teadusajakirja naistoimetajaid.

21 suhted: Friedrich von Schubert, Heidelbergi ülikool, Jalaväekindral, Kartograaf, Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia, Matemaatiline analüüs, Moskva, Professor, Rootsi, Stockholm, Stockholmi Ülikool, Teadusajakiri, Teoreetiline mehaanika, Vene keel, Venemaa, Venemaa Keisririik, Vladimir Kovalevski, 10. veebruar, 15. jaanuar, 1850, 1891.

Friedrich von Schubert

Jalaväekindral Theodor Friedrich von Schubert Theodor Friedrich von Schubert (12. veebruar 1789 Peterburi, Venemaa Keisririik – 15. november 1865 Stuttgart, Württembergi kuningriik) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane, kartograaf ja Venemaa Keisririigi Peastaabi sõjalis-topograafilise depoo direktor.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Friedrich von Schubert · Näe rohkem »

Heidelbergi ülikool

Heidelbergi ülikooli vana peahoone Heidelbergi ülikooli endise füsioloogiainstituudi hoone. Aastal 2011 asub selles kasvatusteaduste instituut Heidelbergi Ruprecht Karli Ülikool (Ruprecht-Karls-Universität Heidelberg) on ülikool Saksamaal Heidelbergis.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Heidelbergi ülikool · Näe rohkem »

Jalaväekindral

Kaks Venemaa keisririigi jalaväekindrali ja kindraladjutant (1862) Jalaväekindral (inglise keeles general of the infantry) on mitmes riigis kehtinud või kehtiv sõjaväeline auaste.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Jalaväekindral · Näe rohkem »

Kartograaf

Kartograaf on elukutse, mille esindaja koostab mitmesuguse sisu ja mõõtkavaga värvilisi ja must-valgeid kaarte mõõtmise, graafiliste, arvuliste ja teksti kujul esitatud andmete põhjal.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Kartograaf · Näe rohkem »

Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia

Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja 5) Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Matemaatiline analüüs

Matemaatiline analüüs ehk analüüs on matemaatika haru, mis uurib funktsioone ja nende üldistusi piirväärtuse meetodil.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Matemaatiline analüüs · Näe rohkem »

Moskva

Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Moskva · Näe rohkem »

Professor

Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Professor · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Rootsi · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Stockholm · Näe rohkem »

Stockholmi Ülikool

Stockholmi Ülikool Stockholmi Ülikool (rootsi keeles Stockholms universitet) on riiklik ülikool Stockholmis.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Stockholmi Ülikool · Näe rohkem »

Teadusajakiri

Maineka teadusajakirja Nature esimene number 4. novembril 1869 Ornitoloog Marko Mägi räägib teaduspublitseerimise probleemidest Teadusajakiri (inglise scientific journal) on ajakiri, milles avaldatakse teadusartikleid mingis teadusvaldkonnas või mingil erialal.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Teadusajakiri · Näe rohkem »

Teoreetiline mehaanika

Teoreetiline mehaanika ehk absoluutselt jäiga keha mehaanika on klassikalise mehaanika haru, mis uurib absoluutselt jäikade kehade liikumist ja paigalseisu neile rakendatud jõudude toimel.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Teoreetiline mehaanika · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Vene keel · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Vladimir Kovalevski

Nõukogude Liidu postmark Vladimir Kovalevski portreega (1952) Vladimir Kovalevski (vene keeles Владимир Онуфриевич Ковалевский; 2. august 1842 Daugavpils – 15. aprill 1883 Moskva) oli vene revolutsionäär ja paleontoloog-evolutsionist, paleoökoloogia rajaja.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja Vladimir Kovalevski · Näe rohkem »

10. veebruar

10.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja 10. veebruar · Näe rohkem »

15. jaanuar

15.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja 15. jaanuar · Näe rohkem »

1850

1850.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja 1850 · Näe rohkem »

1891

1891.

Uus!!: Sofja Kovalevskaja ja 1891 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Sofia Kovalevskaja, Sofja Korvin-Krukovskaja, Sonja Kovalevskaja.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »