Kiiremini kui brauser!
37 suhted: Askola, Šveits, Graniit, Hanko, Helsingi, Imatra linn, Jääaeg, Jõgi, Kivim, Kosk, Lauttasaari, Läänemeri, Lõõr, Lõuna-Aafrika, Liustik, Looduskaitse, Luzern, Maa, Mikkeli, Murenemine, Norra, Opplandi maakond, Otra, Rabakivi, Rauma linn, Rovaniemi, Salla vald (Soome), Salo, Sümmeetria, Teemant, Vaasa, 1960. aastad, 1993, 1994, 1995, 1996, 28. märts.
Askola
Askola on küla Soomes Ida-Uusimaa maakonnas, Askola valla kirikuküla.
Uus!!: Hiiukirn ja Askola · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Hiiukirn ja Šveits · Näe rohkem »
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Uus!!: Hiiukirn ja Graniit · Näe rohkem »
Hanko
Hanko on linn Soomes Uusimaa maakonnas.
Uus!!: Hiiukirn ja Hanko · Näe rohkem »
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Uus!!: Hiiukirn ja Helsingi · Näe rohkem »
Imatra linn
Imatra on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes, Lõuna-Karjala maakonnas.
Uus!!: Hiiukirn ja Imatra linn · Näe rohkem »
Jääaeg
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Uus!!: Hiiukirn ja Jääaeg · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Hiiukirn ja Jõgi · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Hiiukirn ja Kivim · Näe rohkem »
Kosk
Ronneby Brunnsparki kosk Rootsis Kosk on suure languga ja seetõttu kiire vooluga vooluveekogu lõik.
Uus!!: Hiiukirn ja Kosk · Näe rohkem »
Lauttasaari
Lauttasaari on saar ja seda hõlmav linnaosa Helsingis.
Uus!!: Hiiukirn ja Lauttasaari · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Hiiukirn ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lõõr
Joonis kaminast, lõõrist ja korstnast. Lagunemise tulemusel paljastunud Middlehami kindluse kamina lõõr Lõõr (ka: suitsulõõr, suitsukäik) on ahjus, kaminas vm küttekoldes olev püstine kanal, millega tekitatakse tõmmet.
Uus!!: Hiiukirn ja Lõõr · Näe rohkem »
Lõuna-Aafrika
Lõuna-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja Lõuna-Aafrika Arengukogukond (heleroheline) Lõuna-Aafrika on regioon, mis hõlmab Aafrika mandri lõunaosa.
Uus!!: Hiiukirn ja Lõuna-Aafrika · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Hiiukirn ja Liustik · Näe rohkem »
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Uus!!: Hiiukirn ja Looduskaitse · Näe rohkem »
Luzern
Luzern (prantsuse keeles Lucerne, itaalia keeles Lucerna, romanši keeles Lucerna, Luzerne'i saksa keeles Lozärn) on linn ja vald Šveitsi põhjaosas, Luzerni kantoni keskus.
Uus!!: Hiiukirn ja Luzern · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Hiiukirn ja Maa · Näe rohkem »
Mikkeli
Mikkeli on linn Soome idaosas Saimaa järve põhjasopi Savilahti ääres, Ida-Soome lääni, Lõuna-Savo maakonna ja Mikkeli linna keskus.
Uus!!: Hiiukirn ja Mikkeli · Näe rohkem »
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Uus!!: Hiiukirn ja Murenemine · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Hiiukirn ja Norra · Näe rohkem »
Opplandi maakond
Opplandi maakond oli 1.
Uus!!: Hiiukirn ja Opplandi maakond · Näe rohkem »
Otra
Otra on jõgi Norras Sørlandeti piirkonnas.
Uus!!: Hiiukirn ja Otra · Näe rohkem »
Rabakivi
Rabakivi sisaldab tihti ortoklassi ovoide, mis on ümbritsetud plagioklassist äärisega (rabakivistruktuur). Rabakivi ehk rabakivigraniit on A-tüüpi graniit, mida iseloomustab rabakivistruktuuri esinemine (vähemalt suuremates batoliitides).
Uus!!: Hiiukirn ja Rabakivi · Näe rohkem »
Rauma linn
Rauma (rootsi Raumo) on linn Soomes Satakunta maakonnas.
Uus!!: Hiiukirn ja Rauma linn · Näe rohkem »
Rovaniemi
Rovaniemi (saami keeles Roavenjárga ehk Roavvenjárga) on Soome põhjapoolseim linn ja Lapi maakonna keskus.
Uus!!: Hiiukirn ja Rovaniemi · Näe rohkem »
Salla vald (Soome)
Salla on vald Soomes Lapi maakonnas.
Uus!!: Hiiukirn ja Salla vald (Soome) · Näe rohkem »
Salo
Salo on linn Soomes Päris-Soome maakonnas, Salo linnaks nimetatava omavalitsusüksuse keskus.
Uus!!: Hiiukirn ja Salo · Näe rohkem »
Sümmeetria
Sümmeetria ja asümmeetria Leonardo da Vinci on väljendanud inimese sümmeetriat Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas tähenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus.
Uus!!: Hiiukirn ja Sümmeetria · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Hiiukirn ja Teemant · Näe rohkem »
Vaasa
Vaasa (soome Vaasa, rootsi Vasa) on linn Soome läänerannikul Pohjanmaa maakonnas Merenkurkku kitsaimas osas, kus Soomet ja Rootsit eraldab vaid 80 km.
Uus!!: Hiiukirn ja Vaasa · Näe rohkem »
1960. aastad
1960.
Uus!!: Hiiukirn ja 1960. aastad · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Hiiukirn ja 1993 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Hiiukirn ja 1994 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Hiiukirn ja 1995 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Hiiukirn ja 1996 · Näe rohkem »
28. märts
28.
Uus!!: Hiiukirn ja 28. märts · Näe rohkem »
