Sisukord
28 suhted: Atlandi merilest, Atlandi ookean, Biskaia laht, Carl von Linné, Island, Kalad, Küljejoon, Keelikloomad, Kiiruimsed, Kirpvähilised, Läänemeri, Lestalised (kalad), Limused, Loomad, Loomade elu, Okasnahksed, Põhjameri, Perekond (bioloogia), Seljauim, Selts (bioloogia), Silm, Tšoša laht, Tobias, Ussid, Valge meri, Vähilaadsed, Zoobentos, 1758.
Atlandi merilest
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) on lestlaste sugukonda merilesta perekonda kuuluv kala.
Vaata Soomuslest ja Atlandi merilest
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Soomuslest ja Atlandi ookean
Biskaia laht
pisi pisi Kaljune lõunarannik Biskaia laht on Atlandi ookeani laht Euroopa rannikul.
Vaata Soomuslest ja Biskaia laht
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Soomuslest ja Carl von Linné
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Soomuslest ja Island
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Soomuslest ja Kalad
Küljejoon
Küljejoon (ladina linea lateralis) on veeselgroogseil (sõõrsuudel, kaladel ja kahepaiksetel) piki kere külgi ja peas asetsev elund, mis tajub vee liikumise suunda ja tugevust ning tahketelt kehadelt peegelduvaid veevoole.
Vaata Soomuslest ja Küljejoon
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Soomuslest ja Keelikloomad
Kiiruimsed
Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii) on luukalade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Soomuslest ja Kiiruimsed
Kirpvähilised
Kirpvähilised ehk amfipoodid (Amphipoda) on vähkide alamhõimkonda kuuluv selts.
Vaata Soomuslest ja Kirpvähilised
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Soomuslest ja Läänemeri
Lestalised (kalad)
Kammeljas Lestalised (Pleuronectiformes) on kiiruimsete kalade hulka kuuluv selts.
Vaata Soomuslest ja Lestalised (kalad)
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Vaata Soomuslest ja Limused
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Soomuslest ja Loomad
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Vaata Soomuslest ja Loomade elu
Okasnahksed
Okasnahksed (Echinodermata) on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond.
Vaata Soomuslest ja Okasnahksed
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Vaata Soomuslest ja Põhjameri
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Soomuslest ja Perekond (bioloogia)
Seljauim
Seljauim ehk dorsaaluim on paaritu uim kalade ja mõnede teiste vees elavate selgroogsete selja keskosas.
Vaata Soomuslest ja Seljauim
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Soomuslest ja Selts (bioloogia)
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Vaata Soomuslest ja Silm
Tšoša laht
Tšoša laht (vene keeles Чёшская губа) on laht Euroopa põhjaosas Venemaal, Barentsi mere osa.
Vaata Soomuslest ja Tšoša laht
Tobias
Tobias (Ammodytes) on tobiaslaste sugukonda kuuluv kalade perekond.
Vaata Soomuslest ja Tobias
Ussid
Harilik vihmauss (''Lumbricus terrestris'') on maailma kõige levinum uss Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik (usjas) kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja (päris)jäsemete puudumine.
Vaata Soomuslest ja Ussid
Valge meri
Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.
Vaata Soomuslest ja Valge meri
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Vaata Soomuslest ja Vähilaadsed
Zoobentos
Zoobentos ehk põhjaloomastik on mingi veekogu bentaali asustavad loomorganismid.
Vaata Soomuslest ja Zoobentos
1758
1758.
Vaata Soomuslest ja 1758
Tuntud ka kui Harilik soomuslest, Limanda limanda.