Sisukord
24 suhted: Allkeel, Dialektoloogia, Emakeel, Foneem, Foneetika, Grammatika, Haridustase, Hiphop, Karl Pajusalu, Keel, Keeleteadus, Kognitiivne lingvistika, Leelo Keevallik, Paradoks, Pragmaatika, Prestiiž, Rahvus, Religioon, Sõnavara, Sotsiosemiootika, Subjekt, Sugu, Sugu (bioloogia), Tartu Ülikool.
Allkeel
Allkeel on keele püsiv variant, mis erineb teistest variantidest sõnavara ja grammatikajoonte poolest.
Vaata Sotsiolingvistika ja Allkeel
Dialektoloogia
Dialektoloogia ehk murdeteadus on keeleteaduse haru, mis uurib murdeid.
Vaata Sotsiolingvistika ja Dialektoloogia
Emakeel
Emakeel on esimene keel, mille omandamist alustab inimene pärast sündimist.
Vaata Sotsiolingvistika ja Emakeel
Foneem
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.
Vaata Sotsiolingvistika ja Foneem
Foneetika
Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.
Vaata Sotsiolingvistika ja Foneetika
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Vaata Sotsiolingvistika ja Grammatika
Haridustase
Eesti elanike haridustase soo järgi, 2000. aasta Haridustaseme määrab kõrgeim üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis lõpetatud tasemeõpe.
Vaata Sotsiolingvistika ja Haridustase
Hiphop
Hiphop (inglise keeles hip hop või hip-hop) on 1970.
Vaata Sotsiolingvistika ja Hiphop
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Vaata Sotsiolingvistika ja Karl Pajusalu
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Vaata Sotsiolingvistika ja Keel
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Vaata Sotsiolingvistika ja Keeleteadus
Kognitiivne lingvistika
Kognitiivne lingvistika on teadusharu, mis uurib inimese mõtlemise, tunnetuse ja keele vahelisi seoseid, kuuludes nii keeleteaduse kui ka psühholoogia alla.
Vaata Sotsiolingvistika ja Kognitiivne lingvistika
Leelo Keevallik
Leelo Keevallik (sündinud 13. septembril 1969) on eesti keeleteadlane.
Vaata Sotsiolingvistika ja Leelo Keevallik
Paradoks
Paradoks on pealtnäha vastuoluline avaldus, mis võib seejuures olla tõene.
Vaata Sotsiolingvistika ja Paradoks
Pragmaatika
Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist.
Vaata Sotsiolingvistika ja Pragmaatika
Prestiiž
Prestiiž tähistab sotsioloogias inimese sotsiaalset respekteeritust ja tunnustust.
Vaata Sotsiolingvistika ja Prestiiž
Rahvus
Rahvus, ka natsioon (ladina keeles natio, sõnast nasci, ’sündima’) on etnose arengustaadium, mida iseloomustab keelel, kultuuril, usul või muudel teguritel põhinev identiteet.
Vaata Sotsiolingvistika ja Rahvus
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Vaata Sotsiolingvistika ja Religioon
Sõnavara
Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.
Vaata Sotsiolingvistika ja Sõnavara
Sotsiosemiootika
Sotsiosemiootika on inimühiskonna elu eri valdkondi märgiprotsesside vaatepunktist käsitlev semiootika haru.
Vaata Sotsiolingvistika ja Sotsiosemiootika
Subjekt
"Subjekt" on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Sotsiolingvistika ja Subjekt
Sugu
Sugu võib tähendada mitut asja.
Vaata Sotsiolingvistika ja Sugu
Sugu (bioloogia)
Bioloogiline sugu (inglise keeles sex) on bioloogia kategooria, mis tähistab sugulise paljunemise osapooli, kus isendid eristuvad paljunemiseks vajalike sugurakkude tootmise alusel emas- (toodab munarakke) ja isasorganismideks (toodab seemnerakke).
Vaata Sotsiolingvistika ja Sugu (bioloogia)
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Sotsiolingvistika ja Tartu Ülikool