Kiiremini kui brauser!
16 suhted: Alus (keeleteadus), Ambivalentsus, Üldkeel, Õigusteadus, Filosoofia, Keeleteadus, Lauseliige, Objekt (filosoofia), Omadus, Sõna, Seisund, Subjekt (filosoofia), Subjekt (loogika), Traditsiooniline loogika, Tunnetus (filosoofia), Vastand.
Alus (keeleteadus)
Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.
Uus!!: Subjekt ja Alus (keeleteadus) · Näe rohkem »
Ambivalentsus
Ambivalentsus ehk ambivalents (ld ambos 'mõlemad' + valentia 'jõud') ehk mitmetähenduslikkus on võimalus informatsioonis, sõnades, piltides, meedias või mujal antud tähendusi mitmeti mõista, selgitada, esitada.
Uus!!: Subjekt ja Ambivalentsus · Näe rohkem »
Üldkeel
Üldkeel on mingi kirjakeele see osa, mille valdamiseks ei ole tarvis eriharidust ega ametialast ettevalmistust.
Uus!!: Subjekt ja Üldkeel · Näe rohkem »
Õigusteadus
Õigusteadus on teadus, mis selgitab kehtivate õigusnormide sisu.
Uus!!: Subjekt ja Õigusteadus · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Subjekt ja Filosoofia · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Subjekt ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Lauseliige
Lauseliige on lause moodustaja süntaktiline funktsioon lauses.
Uus!!: Subjekt ja Lauseliige · Näe rohkem »
Objekt (filosoofia)
Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.
Uus!!: Subjekt ja Objekt (filosoofia) · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Subjekt ja Omadus · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Subjekt ja Sõna · Näe rohkem »
Seisund
Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.
Uus!!: Subjekt ja Seisund · Näe rohkem »
Subjekt (filosoofia)
Subjektiks (vanakreeka keeles hypokeimenon 'all-lebav, all-asuv'; ladina keeles subiectum 'alla-heidetu') nimetatakse filosoofias tavaliselt seda, mis on millelegi aluseks.
Uus!!: Subjekt ja Subjekt (filosoofia) · Näe rohkem »
Subjekt (loogika)
Subjekt on traditsioonilises loogikas see, mille kohta midagi öeldakse, vastandina predikaadile (sellele, mida subjekti kohta öeldakse).
Uus!!: Subjekt ja Subjekt (loogika) · Näe rohkem »
Traditsiooniline loogika
Traditsiooniline loogika (inglise traditional logic) ehk Aristotelese loogika (inglise Aristotelian logic) on koondnimetus loogikale, mis sai alguse Aristotelesest ja domineeris kuni 19.
Uus!!: Subjekt ja Traditsiooniline loogika · Näe rohkem »
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Uus!!: Subjekt ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »
Vastand
Vastandid (vanakreeka keeles enantia, ainsuses enantion) on omavahel vastandlikkuse suhtes olevad asjad.
Uus!!: Subjekt ja Vastand · Näe rohkem »
