Sisukord
26 suhted: Absoluutselt must keha, Eesti entsüklopeedia, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromagnetspekter, Energia, Füüsikaline suurus, Gammakiirgus, Helispekter, Infrapunakiirgus, Intensiivsus (füüsika), Isaac Newton, Ladina keel, Lainepikkus, Mass, Osake, Päikesekiirgus, Pidev spekter, Prisma, Raadiosagedus, Röntgenikiirgus, Sagedus, Signaali spekter, Spektrivärvus, Spektroskoopia, Ultraviolettkiirgus, Valgus.
Absoluutselt must keha
Väike avaus mustade seintega õõnsuses käitub ligilähdaselt kui absoluutselt must keha Absoluutselt must keha ehk mustkiirgurENE 6.
Vaata Spekter (füüsika) ja Absoluutselt must keha
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Vaata Spekter (füüsika) ja Eesti entsüklopeedia
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Vaata Spekter (füüsika) ja Elektromagnetiline kiirgus
Elektromagnetspekter
Elektromagnetlainete spekter (vasakul on raadio ja TV sagedused, paremal valguse lainepikkused) Elektromagnetspekter ehk elektromagnetlainete spekter ehk elektromagnetlainete skaala hõlmab erinevate energiatega elektromagnetlaineid alates kõige madalamatest sagedustest kuni gammakiirguseni.
Vaata Spekter (füüsika) ja Elektromagnetspekter
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Spekter (füüsika) ja Energia
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Vaata Spekter (füüsika) ja Füüsikaline suurus
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Vaata Spekter (füüsika) ja Gammakiirgus
Helispekter
Helispekter ehk heli sagedusjaotus näitab osahelide helivaljuste omavahelist suhet.
Vaata Spekter (füüsika) ja Helispekter
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Vaata Spekter (füüsika) ja Infrapunakiirgus
Intensiivsus (füüsika)
Intensiivsus füüsikalise suurusena näitab, kui palju energiat läbib pindalaühikut ajaühikus, Intensiivsuse tähis on enamasti I ja mõõtühik vatt ruutmeetri kohta (W/m2): kus P on võimsus ja A pindala.
Vaata Spekter (füüsika) ja Intensiivsus (füüsika)
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Vaata Spekter (füüsika) ja Isaac Newton
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Spekter (füüsika) ja Ladina keel
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Vaata Spekter (füüsika) ja Lainepikkus
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Spekter (füüsika) ja Mass
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Vaata Spekter (füüsika) ja Osake
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Vaata Spekter (füüsika) ja Päikesekiirgus
Pidev spekter
Pidev spekter ehk pidevspekter on mingi füüsikalise suuruse (harilikult energia või lainepikkuse) sujuvalt muutuva väärtusega vahemik.
Vaata Spekter (füüsika) ja Pidev spekter
Prisma
Kuusnurkne prisma Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud.
Vaata Spekter (füüsika) ja Prisma
Raadiosagedus
Raadiosagedus on elektromagnetlainete sagedusvahemik 30 kHz (kilohertsi) kuni 300 GHz (gigahertsi), mida kasutatakse raadiosideks (raadiokommunikatsiooniks).
Vaata Spekter (füüsika) ja Raadiosagedus
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Vaata Spekter (füüsika) ja Röntgenikiirgus
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Vaata Spekter (füüsika) ja Sagedus
Signaali spekter
Signaali spekter on sagedusspekter, mille moodustavad eri sagedusega f harmoonilise võnkumise komponendid.
Vaata Spekter (füüsika) ja Signaali spekter
Spektrivärvus
Läbi prisma suunatud valge valguskiire jagunemine spektrivärvideks Animatsioon illustreerib erinevate lainepikkuste erinevat murdumist 1931. aastal standardiseeritud CIE värvsusdiagrammil vastab igale kaare punktile elektromagnetkiirguse lainepikkus spektri teatud punktis ning ka teatud värvus Spektrivärvused, ka spektrivärvid ja vikerkaarevärvid on kitsas nähtava valguse lainepikkuste vahemik (380...780 nanomeetrit), mida inimsilm tajub valguse murdumisel tekkivas spektris värvilisena ehk värvusena.
Vaata Spekter (füüsika) ja Spektrivärvus
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Vaata Spekter (füüsika) ja Spektroskoopia
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Vaata Spekter (füüsika) ja Ultraviolettkiirgus
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Spekter (füüsika) ja Valgus