Sisukord
20 suhted: Adramaa, Aloja kihelkond, Aloja vald, Fölkersahm, Fideikomiss, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Karjamõis, Krüdener, Läti keel, Liivimaa, Limbaži piirkond, Rüütlimõis, Saksa keel, Sievers, Stabegi vasallilinnus, Stackelberg, Stābeģi, Ungern-Sternberg, Ungurpilsi mõis, Volmari kreis.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Stakenberģi mõis ja Adramaa
Aloja kihelkond
Aloja kihelkonna mõisad. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903) Aloja kirik Aloja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Allendorf, läti keeles Alojas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Pärnu vojevoodkonnas ja Volmari kreisis.
Vaata Stakenberģi mõis ja Aloja kihelkond
Aloja vald
Ungurpilsi allee Aloja vald (läti keeles Alojas pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas.
Vaata Stakenberģi mõis ja Aloja vald
Fölkersahm
Fölkersahm (saksakeelses kirjanduses ka Fölckersahm, Foelckersahm, Fölkersam, Foelkersam, Fölckersam, Foelckersahm, Fölkersamb, Völckersahm, Voelckersahm, Völckersam, Voelckersam, Völkersahm, Völkersam, venekeelses kirjanduses Фелькерзам) on alamsaksi päritolu vana aadlisuguvõsa.
Vaata Stakenberģi mõis ja Fölkersahm
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Vaata Stakenberģi mõis ja Fideikomiss
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Vaata Stakenberģi mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Vaata Stakenberģi mõis ja Karjamõis
Krüdener
Krüdeneride marmorvapp Suislepas Krüdener (ka Kruedener, Krüdener-Struve) on vana baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Stakenberģi mõis ja Krüdener
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Stakenberģi mõis ja Läti keel
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Stakenberģi mõis ja Liivimaa
Limbaži piirkond
Limbaži piirkond on 1.
Vaata Stakenberģi mõis ja Limbaži piirkond
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Stakenberģi mõis ja Rüütlimõis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Stakenberģi mõis ja Saksa keel
Sievers
Sievers on mitme suguvõsa nimi.
Vaata Stakenberģi mõis ja Sievers
Stabegi vasallilinnus
Stabegi vasallilinnus (Stābeġi, läti keeles ka Stakenbergi, saksa Eichenangern) asetses Aloja piirkonnas 1 km Alojast kirde pool endise Stackelbergide valduses olnud mõisasüdame asukohas.
Vaata Stakenberģi mõis ja Stabegi vasallilinnus
Stackelberg
Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.
Vaata Stakenberģi mõis ja Stackelberg
Stābeģi
left Stābeģi on küla (mazciems) Lätis Limbaži piirkonnas Aloja vallas.
Vaata Stakenberģi mõis ja Stābeģi
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Stakenberģi mõis ja Ungern-Sternberg
Ungurpilsi mõis
Ungurpilsi mõis (saksa keeles Schloß Pürkeln, läti keeles Ungurpils muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.
Vaata Stakenberģi mõis ja Ungurpilsi mõis
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).