Sisukord
28 suhted: Akantusmotiiv, Bütsants, Canterbury, Evangeelium, Evangelist, Filoloog, Hilisantiikaeg, Initsiaal, Köide, Keeleteadus, Kristuse monogramm, Lehtkuld, Loomastiil, Madrid, Matteuse evangeelium, Meander, Pärgament, Põimornament, Purpurpärgament, Rootsi Rahvusraamatukogu, Stockholm, Untsiaal, Uus testament, Vanainglise keel, Väärismetallid, Viikingid, Vulgata, 8. sajand.
Akantusmotiiv
Akantusmotiiv ehk akantusornament on Vahemere maades kasvava akantustaime ehk karusõra stiliseeritud vorm, mida on kasutatud kunstis, populaarne ornamendimotiiv antiikkunstist ampiirini ja hiljemgi.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Akantusmotiiv
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Bütsants
Canterbury
Canterbury on linn Inglismaal Kenti krahvkonnas, City of Canterbury ringkonna keskus.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Canterbury
Evangeelium
Rylandsi raamatukogu papüüruse P52 esikülg, Johannese evangeelium, 2. saj pKr Evangeelium (kreeka keeles εὐαγγέλιον euangelion.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Evangeelium
Evangelist
Evangelist on kristlikus traditsioonis isik, kellele on omistatud evangeeliumi koostamine.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Evangelist
Filoloog
Filoloog on filoloogia eriala lõpetanud spetsialist, kes on keele ja kirjanduse asjatundja.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Filoloog
Hilisantiikaeg
Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).
Vaata Stockholmi codex aureus ja Hilisantiikaeg
Initsiaal
Initsiaal 'L' Initsiaal trükises Initsiaal (ladina keeles initialis 'algne, algus-') on sõna, lõigu, peatüki või pikema tekstiosa suur ilustatud algustäht raamatus, käsikirjas või mujal.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Initsiaal
Köide
Köide on köitmise tulemusena saadud raamat.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Köide
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Keeleteadus
Kristuse monogramm
pisi pisi Kristuse monogramm ehk Constantinuse rist ehk hii-roo on kristluse sümbol, mis seob Kristuse kreekakeelse nime Χριστός kaks esimest tähte hii ja roo.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Kristuse monogramm
Lehtkuld
178x178px Lehtkuld ehk kuldfoolium on mitmekordse valtsimise teel saadud üliõhuke kullast leht paksusega 1/12 000 mm.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Lehtkuld
Loomastiil
sküüdi kuldnaast aastaist 400–500 eKr Pronksripats u 1000 aastast. Taani Loomastiil, ka zoomorfne stiil (kreeka keelest ζῷον zôon 'loom' ja μορφή morphḗ 'kuju') on enamasti loomamotiividest kujundatud ornament, vahel on seal ka stiliseeritud inimfiguure.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Loomastiil
Madrid
Madrid (varasem eestikeelne nimekuju Madriid) on Hispaania pealinn, Madridi autonoomse piirkonna ja Madridi provintsi keskus.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Madrid
Matteuse evangeelium
Matteuse evangeelium (lühend Mt) on Piibli Uue Testamendi kaanoni esimene raamat ja üks kolmest sünoptilisest evangeeliumist.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Matteuse evangeelium
Meander
Alaska osariigis soodiks Meander on jõelooge.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Meander
Pärgament
Pärgamendi valmistamine, Saksamaa, 1568 Pärgament on eriliselt töödeldud loomanahast (keskajal kitse- või vasikanahast) vastupidav, hele, läbipaistmatu materjal.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Pärgament
Põimornament
Põimornament on ornamentaalne pinnakaunistus, mis on moodustatud reeglipäraselt või vabalt üksteisega põimunud paeltest ja joontest.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Põimornament
Purpurpärgament
Tähendamissõna tarkadest ja rumalatest neitsitest Rossano ''codex purpureus'''es Bütsantsis kirjutatud kreekakeelne Codex Beratinus ostrogootide kuninga Theoderich Suure jaoks Karolingide renessansi ajast pärinev untsiaalkirjas Saint-Riquier' evangeliaar Purpurpärgament oli hilisantiigis ja Bütsantsis, samuti iiri-anglosaksi, karolingide ning ottode raamatukunstis kasutatud luksuslik kirjutusmaterjal, purpuriga või orselliga purpurseks värvitud pärgament.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Purpurpärgament
Rootsi Rahvusraamatukogu
Rootsi Rahvusraamatukogu (ka Stockholmi Kuninglik Raamatukogu; rootsi keeles Kungliga biblioteket, KB, "Kuninglik raamatukogu") on Rootsi riiklik raamatukogu.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Rootsi Rahvusraamatukogu
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Stockholm
Untsiaal
Untsiaal (ladina keeles scriptura uncialis) on ümarate tähekujudega suurtähtkiri, mida kasutati tekstikirjana kõige kõrgemalt hinnatud ja esinduslikumates raamatutes 5.–8.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Untsiaal
Uus testament
Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Uus testament
Vanainglise keel
Vanainglise keel ehk anglosaksi keel (vanainglise Anglisc, Ænglisc spræc) on inglise keele varajane vorm, mida kõneldi praeguse Inglismaa ning Lõuna-Šotimaal alal 5.–12. sajandil.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Vanainglise keel
Väärismetallid
Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge ja suhteliselt stabiilne väärtus.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Väärismetallid
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Vaata Stockholmi codex aureus ja Viikingid
Vulgata
pisi Vulgata on 4. sajandi lõpust pärinev Piibli tõlge ladina keelde.
Vaata Stockholmi codex aureus ja Vulgata
8. sajand
8.
Vaata Stockholmi codex aureus ja 8. sajand
Tuntud ka kui Canterbury codex aureus, Codex aureus Holmiensis.