Sisukord
17 suhted: Astrophysical Journal, Emissioonudu, Johannes Kepler, Krabi udukogu, Lööklaine, Neutriinod, Neutrontäht, SN 1054, SN 1572, SN 1987A, Supernoova, Suur Magalhãesi Pilv, Tycho Brahe, Valgusaasta, Valguse kiirus, 1995, 2010.
- Supernoovad
- Udukogud
Astrophysical Journal
The Astrophysical Journal on üks juhtivaid rahvusvahelisi astronoomiaajakirju.
Vaata Supernoova jäänuk ja Astrophysical Journal
Emissioonudu
Lüüra rõngasudu Emissioonudu ehk emissiooniudu on udukogu, mis ise kiirgab valgust.
Vaata Supernoova jäänuk ja Emissioonudu
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Vaata Supernoova jäänuk ja Johannes Kepler
Krabi udukogu
Krabi udukogu (ka Krabi udu, Messier 1, M1 ja NGC 1952), on supernoova jäänuk ja ühtlasi pulsarituuleudu Sõnni tähtkujus.
Vaata Supernoova jäänuk ja Krabi udukogu
Lööklaine
Schliereni fototehnikas tehtud foto terava ninaga kehast, mis tekitab selle ümber ülehelikiirusel voolavas keskkonnas lööklaineid Lööklaine on füüsikas mingis keskkonnas detonatsioonil või mõnel muul põhjusel tekkinud häiritus, mis levib keskkonnas helikiirusest suurema kiirusega.
Vaata Supernoova jäänuk ja Lööklaine
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Vaata Supernoova jäänuk ja Neutriinod
Neutrontäht
Kunstniku ettekujutus neutrontähest koos magnetväljaga Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8–30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium.
Vaata Supernoova jäänuk ja Neutrontäht
SN 1054
SN 1054 tulemusel tekkinud Krabi udukogu SN 1054 oli supernoova, mida esmakordselt vaadeldi 4. juulil 1054 ning oli nähtav umbes kaks aastat.
Vaata Supernoova jäänuk ja SN 1054
SN 1572
SN 1572 (ka Tycho supernoova või lihtsalt Tycho noova), "B Kassiopeia" (B Cas) või 3C 10 oli Ia tüüpi supernoova Kassiopeia tähtkujus.
Vaata Supernoova jäänuk ja SN 1572
SN 1987A
SN 1987 on hele täht pildi keskosa lähedal, Taranteludu juures SN 1987A oli Suures Magalhãesi Pilves plahvatanud supernoova.
Vaata Supernoova jäänuk ja SN 1987A
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Vaata Supernoova jäänuk ja Supernoova
Suur Magalhãesi Pilv
Supernoova 1987A Suur Magalhãesi Pilv (LMC) on galaktika Kuldkala ja Lavamäe tähtkujus, meie Galaktika üks lähimaid naabergalaktikaid.
Vaata Supernoova jäänuk ja Suur Magalhãesi Pilv
Tycho Brahe
Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; 14. detsember 1546 Skåne, Knutstorpi linnus (taani Knudstrup) – 24. oktoober 1601 Praha) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.
Vaata Supernoova jäänuk ja Tycho Brahe
Valgusaasta
Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul.
Vaata Supernoova jäänuk ja Valgusaasta
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Vaata Supernoova jäänuk ja Valguse kiirus
1995
1995.
Vaata Supernoova jäänuk ja 1995
2010
2010.
Vaata Supernoova jäänuk ja 2010
Vaata ka
Supernoovad
- SN 1987A
- Supernoova
- Supernoova jäänuk
Udukogud
- Aurustuv gaasigloobul
- Emissioonudu
- H-II-piirkond
- Molekulipilv
- Peegeldav udu
- Supernoova jäänuk
- Tähtedevaheline pilv
- Tume udukogu
- Udukogu
Tuntud ka kui Supernoova jäänus, Supernoovajäänuk.